Tordi saaga vol.2
Ehk siis annan teilegi teada, mis mu torditeost sai...
Selline nägi asi lahtilõigatult välja:
Ja maitse oli ideaalne!!! Põhi mõnusalt hapukoorest nõrgunud vedelikust läbi imbunud, mahedamaitselised kreemid ja pisut magusat moosi moodustamas suurepärase koosluse. No ütleme siis nii, et jäin oma katsetamisega väga rahule.
Ning kuna lapse ja mehega kolmekesi oli seda kuidagi imelik sööma hakata, kutsusin sõbrad külla (vaata kui hea põhjus, tegin torti, nüüd tulge mulle külla
).
Väga äge õhtu oli - nagu üks õhtu peabki olema kui hea seltskond koos.
Ja kuna ma ju ennem tordi lahtilõikamist ikkagi kindel ei olnud, kas sellest asja ka sai, siis tegin igaks juhuks tagavara variandi ka... Minu plaan oli, et kui tort hea, siis varu varianti sööma ei pea, aga noh õhtu lõpuks kuidagi juhtus nii et söödi ka see magustoit ära:
See oli siis plombiir, kus pokaali põhjas oli hapukas kirsi-likööri kaste, peal magus okolaadi kaste ja suhkruga röstitud mandlilaastud. Väga nämma oli ka see.
Vot ja siit magusate mõtete juurest praeguseks lõpetangi.
Täna tegin torti!!
A mis sellest välja tuleb ei oska küll veel ütelda...
Igatahes alustades algusest, tuli hirmus magusa-isu peale. Mõtlesin natuke ja otsustasin midagi biskviitpõhjast ja vaarikamoosist aretada, sest paar päeva tagasi ilusasti retsepti kasutades jõudsin tulemuseni mis väga maitsev küll polnud. Mõtlesin et kräsupea on kole hea kook, et kasutan ka hapukoort, mis seistes selliseks mõnusalt paksuks kreemiks läheb...
Niisiis küpsetasingi kõigepealt biskviidi, tahtsin teha 6st munast, aga kuna oli ainult 4, tegin nendest. Siis lõikasin biskviidi keskelt pooleks ja määrisin sinna suhkruga maitsetatud hapukoort ning selle peale hästi magusat vaarikamoosi. Teise poole määrisin ka hapukoorega kokku, et tuleks hea ja mahlane ja siis lihtsalt niisama suurest loovusest viskasin kahe kihi vahele mandlilaaste kah ja lõpuks tõstsin küpsetuspaberi abiga kaks poolt kokku.
Nüüd oli edasine mõte teha vahukoorest ja hapukoorest selline tugev kreem, mille saaks pritsiga tordile lasta ja siis ta üleöö seisma panna. Kuid kui vahukoor oli vahustatud ja hapukoor lisatud, selgus maitsmise käigus et nats liiga lääge ja magus on see kreem. Ning peagi selgus ka tõsiasi, et ega neist kahest niipalju tugevat kreemi ei saanudki et pritsiga toimetama hakata. Niisiis lisasin kreemile soolakuse ja hapukuse nimel ühe topsiku naturaalset sulatatud juustu ja parema maitse nimel pisut mandlilikööri. Nüüd sai maitselt väga hea, aga kontsistentsilt ikka veel liiga vedel kreem. Seega sulatasin elatiini ja lisasin ka selle ning et asi ikka vormis püsiks katsin tordi ümbert uuesti küpsetusvormiga, milles biskviit tehtud sai. Et ilusam oleks tilgutasin peale ka paar tilka moosi ja tõmbasin hambaorgiga laiali.
Ja vot nüüd edasi on müstika.
Nüüd on ta seal külmas ja arvestades pealmise kreemi vedelust ei tohi teda ennem homset puutuda.
Iseenesest magusa-isu sain ma küpsetades/kreemitades rahuldatud...
kuid teisest küljest tekkis selle asemele meeletu uudishimu...
Vot siis
UUS HOOAEG
Vahepeal on käsitöö-tegemistesse auk tekkinud, selline puhkuse moodi asi. Mis iseenesest ei tähendagi, et poleks üldse teinud vaid rohkem nagu seda, et kõik asjad mis valminud ei ole päris need... on teised nats sellised ideevaesed ja tavalised olnud... Eilsest aga alustasin uut hooaega. Otsustasin et ei tee asju milles ei ole minu jaoks seda "Oh äge"-dat sees! Sest selliseid tavalisi asju saab ju poest ka osta.
Niisiis minu eilne käsitöö.
Tegin midagi armsat ja praktilist. Nimelt on iga raseda alatine probleem, et kui pluusid on parajad kõhu ümbert ja pikkuselt siis õlast ja rinnust paistavad nad nagu kartulikotid. Jutt on siis vajadusest kanda raseduse ajal meeste T-särke, sest ükski naiste lõikega asi ei ulatu üle kõhu. Vot siis. Ja mina võtsin eile kätte ja tegin ühe L suuruses T-särgi ümber.
Mis ma siis tegin:
1.Lõikasin küljest varrukad
2.Lõikasin õlajoone parajaks
3.Lõikasin varruka ümber väiksemaks
4.Krookisin varruka mõlemad otsad, kantisin alumise ääre kandipaelaga
5.Õmblesin kokku pluusi küljed, pannes rinna alla vahele seljapealse paela
6.Õmblesin otsa uued varrukad
Ja valmis asi sai siis selline:
Ja taga on pael, et kui kõht veel suuremaks läheb jääb pluus rinnaalt ikkagi sama suureks, mitte ei tõmba kummi üle kogu esipoole:
