Proovisin täna õhtul traati väänata, sest leidsin isetegijates kolades üles sellise foorumilehekülje.
See kohe kutsus proovima seda peenema traadi väänamist jämedama ümber. Tulemus on selline, et esimene kord nagu ikka, kõige ideaalsemad mul need väänamised välja ei tulnud, kuid see eest õppisin, et niimoodi väänatud traat jääb ikka kordades ilusam ning müstilisem kui lihtsalt jäme hõbetraat.

Tahtsin oma värsked katsetused jalaketiks teha ja sellel eesmärgil väänasin traadi otsa ka mõned millefiori helmed, kuid avastasin peagi et mul on hõbedane kett otsas ja nii ei olnud mul miskit, mille külge oma uusi vidinaid kinnitada. Jäävad ootama paremaid aegu.



Veel näitan teile kaelakeed mis on eile õhtuse nokitsemise tulemus. Viimasel ajal on üldse ainus aeg käsitööks õhtud enne ööd, kui pisipõnn juba magab... Selline nutune on teine mul natuke ja vajab kuidagi rohkem tähelepanu... kahtlustan hammast...

Ei ütleks et olen laisk olnud...

Pigem lihtsalt kuidagi käsitöö ei istu hetkel... kuidagi kohe asjad ei tule välja.
Üleeile proovisin esimest korda helmespõiminguid... noh seda kõige lihtsamat (ruutpistet)... ja alustasin vast kolm korda ja iga kord jooksis lõpuks niit nii umbe, et lõpetasin. Ja kui voodisse jõudsin avastasin, et lisaks ebaõnnestumise tundele sain veel seljavalu tunde. Säh sulle siis väikeste asjadega nikerdamist.

Umbes kuu aega tagasi ostsin endale Tartust lõnga. Oli selline mõnus puuvillane pael. Hooga mõtlesin kohe, et pole ammu midagi kudunud ja nüüd võtan selle asja käsile. Aga näed võta näpust kusdusin paar rida ja siis avastasin, et see lõng vajab mõnusa koepinna saavutamiseks hoopis jämedamaid vardaid (...ehk pean ema pinnima ning millal ma ükskord seda veel tegema jõuan on müstika, sest suvel on ju sada muud üritust ja asja teha). Niisiis jäi pooleli seegi projekt.

Nädal tagasi käisime Marguse, Eedu, Peedu ja Merikesega Kadrinas. Et autos igav ei oleks haarasin kaasa toki seda ostetud lõnga ja heegelnõela (sest hästi suur heegelnõel on mul olemas küll). Terve sõidu peale sain päris ilusa tüki heegeldatud AGA kuna ma heegeldasin seda lihtsalt niisama, siis ega tal mingit erilist otstarvet ei ole. Üks väike mõtteidu isegi tekkis, kuid nagu kõik praegused käsitööüritused jäi seegi poolikuks.

Mis siis veel...

Aa sõbrannale hakkasin kleiti ka õmblema. Arvake ära, kas ma pidin enamuse lahti harutama ja kas ta nüüd on siis valmis... Muidugi mitte! Seisab seal ja ootab mõnda paremat hetke nagu enamus praegusi projekte.

Tundub et viimasel ajal õnnestuvad ainult viimase minuti asjad. Näiteks tegin umbes 2 h ennem sõprade registreerimise algust endale veel kaelakeed ja juukseklambrit. Nendega jäin väga rahule, eriti hakkas mulle see pärlite samm meeldima.

Need said siis sellised:






Ja teine viimase minuti projekt on ka. See on täna öösel tehtud kingitus homseks sünnipäevaks. Muide kaelas on ta veelgi armsam, sest jätab sellise õhulise mulje. Laua peal tehtud pildil lihtsalt paljud muidu värvita pärlid võtavad õrnalt beežika tooni kuna laua pind kumab alt läbi.



Noh ja ega tegelikult on ju suvi vahva. Eile käisime näiteks folgil. Taaskord SUPER! Ja siis see sõprade pulm, see oli ka ikka megalahe üritus. Pidu kestis hommikul kella 6-ni ja kõik oli niivõrd äge, et seda, et väsinud olen, tundsin alles siis kui voodisse jõudsin aga mitte varem. Võibolla lihtsalt muud suveüritused võtavadki kogu võhma käsitöölt... Ei tea... Lihtsalt tahaks et asjad oleksid taskaalus. Vot.

Ja oi ma olen täna tubli olnud...

Muidugi hetkeks ka üliväsinud, sest kell on juba 1.45, aga ikkagi tubli. Nimelt toimetas meie korteris täna kahe naise trükikoda/kirjastus, kellel ülikiire tellimustööna iseendilt valimsid 34 pulmalaulikut sõbranna homse pulma tarvis.

Pilt trükikoja etapist:


Ning pilt valmisproduktidest:


Minu panus oli kujundus/küljendus, laulude otsimine, printimine ja traadi väänamine. Evelyni panus laulude otsimine, korrektuur, köitmine + üks hoopis teine töö, mis võttis enamuse tema ajast (aga see teine asi on homsetele pulmalistele ka üllatus, nii et ei taha siin seda ära lobiseda...)

Põhimõtteliselt koosneb laulik ühest kaanepaberist (selline eriti ilus ja kuldne) ja tavalistest koopiapaberitest, millel laulud. Lemmik on muidugi paks kuldne paber, mida oli saadaval tiimarist. Ning ullult armas on see, kuidas need kaantele trükitud helehallid südamed mingi nurga alt on näha ja mingi alt mitte. Köitsime lauliku vasktraadist keeratud rõngastega, millele lükitud üks pärlmuttel pärl. Kuna traat sai otsa, siis mõned laulikud said ka organza kinnitusega:



Loodan et meie pingutused said asja ette ja pruudile laulikud meeldivad, ise jäime küll väga rahule!

Värvipakivahetus on nüüdseks minu jaoks lõppenud. Mannu sai täna minu tehtud paki kätte. Kuna ise olin pakki valmistades nii tuhinas, et pilti ei suutnud teha, laenan Mannu tehtut:



Pakis olid siis:

paar pajalappe
3 samast riidest köögikäterätikut
punane punutud kausike/vaagen
4 suurt šokolaadi-pähkli küpsist
3 fimost külmkapi magnetit
rull punast traati
pakk punaseid pärleid
suur punane puidust nööp
kolm väikest punast lille

Ma loodan et meeldis.
Kahju ainult, et ma tagantjärgi teada sain, et Mannu magusat ei armasta. Oleksin kalliste isetehtud küpsiste asemele pakki poetanud punase kangavärvi, mis mul juba ostetud oli, kuid paki maksumust arvestades välja jäi. Aga noh need on need OLEKSid...