Moole moodi asjad
Moole moodi asjad - isepäised inimesed teevad ikka asju oma moodi
Midagi minust

Vanus: 27
Amet: ema ja ajalooõpetaja
Asukoht: Palamuse
Tähtkuju: lõvi

Moole käsitööblogi

Banneri saab oma blogisse lisada, kui kopeerid järgneva koodirea:

Blogi kirjeldus:

Minu eriline armastus on õmblemine ja söögi tegemine, kuid tihti nokitsen ka pärlite kallal. Üldjuhul õpetusi võtan harva ette ja kui siis selleks, et ideid saada, mitte et näpuga järge ajada... Siin blogis siis kõike mida oma kätekestega teen...

Mulle meeldib...

Aktiivselt elus kaasa lüüa. Tantsida, armastada, õppida.

Mulle ei meeldi...

Ebaõiglane valelikkus.

Arhiiv:


Lingid:


Poolikud projektid:



Lõpetatud projektid:




Minu tehtud õpetused

Mis on seminolide lapitehnika?
Kuidas teha karvaseid pajalappe?
Kuidas teha meeste T-särgist rasedapluus?
Kuidas õmmelda trikotaažist lihtne lapsemüts?

Minu retseptid

Igavesti suur sünnipäevatort
Kohupiima-vormikesed

Teisi blogisid

Halastajaõde

Noor perenaine

Mu jumalatar loovus...

Krentu blogi

Soer'i tegemised

EHTELAEGAS





Loen...

Armastan lugeda, kui ainult aega selle jaoks rohkem oleks... Kui aga aega on, siis võib leida mind lehitsemast klassikat, naistekaid, Pratchetit ja viimasel ajal ka dan Browni.

Kuulan...

Kuulan kõike peale trance ja disko-popi.

Filmidest...

Filme vaatan märksa rohkem, naudin mõtlemapanevat ning mis seal salata aeg ajalt ka head nutukat või muidu nunnut linateost.

Tsitaat:

Pole midagi üllamat kui kerjuse kujutelmad.


120000
külalist

24 Aprill 2009
Ühest teostatud ideest
...ja kõigest, mida tahaks, aga pole aega teha


Eile Karl Eduard lasteaias köhis niipalju, et jätsin ta täna koju. Kuigi teab mis tõbe tal enam tänaseks küll küljes pole... Aga igatahes, ei tule mul täna lõputöö tegemisest muul ajal kui laste lõunapausil küll miskit välja, nii et hommikupoolikul hoopis võtsin kätte jä lõpetasin Kertu püksid ära. Püksid on oranžist impregneerist ning sees on õhukesest dressiriidest vooder. Põlvekohal kaks õmmeldud voldikest ning kummitrakside otsas kaks suurt nööpi:



Ja sellega sai lõpule üks idee-projekt, et Kertule mitte ei osteta kevad-riideid, vaid emme õmbleb need ise. Komplekti kuuluvad siis müts, jakike ja õhemat sorti kiletunked:



Viimasel ajal kuidagi kõik asjad ainult Kertule teinud... peaks Karl Eduardile ka miskit tegema...
Aga ei saa, sest aega pole. Sest mul on see lõputööö-ööööö-öööööö-öööööö. Oeh nutta tahaks. Miks need lõpud alati nii piinarikkaks kujunevad? Või no eks ma tean ju vastust sellele isegi....

Aga äkki täna pärast laste lõunaund jõuan valmis teha oma rahvusliku projekti viimase töö, ootab teine juba ammu lõpetamist. Oi see oleks vahva ja siis ma ei oleksi nii masendunud, et täna lapsed kodus ja lõputööd teha ei saanudki...

No loodame parimat.



moole posted @ 11:17 - Link - kommentaarid (7)
19 Aprill 2009
Pühendusega oma lastele
ehk kuidas üks sai jaki ja teine sünnipäeva


Kõigepealt siis jakist. Kuigi on külmad ilmad, siis päike juba soojendab ja kuidagi tunne on selline, et enam ei passi paksude talve jopede-mantlitega õues ringi patseerida. Nii ka lastel. Kui Karl Eduardi jope on sellist õhemat laadi ja sobib küll, siis Kertu roosa kombekas on ikka väga kubujussilik riideese. Pealegi nüüd mil piiga tahaks ise omal jalal maailma avastada, siis kohmakad ja suured riideesemed on muutunud vastikult takistavaks. Seega vaja uut kevadkomplekti. Komplekti esimese osa õmblesin üleeile valmis.

Suurte nööpidega, õrn-oranž kroogete ja ümara kraega jakike:



Ja nüüd Karl Eduardist. Võiks ütelda, et meie nädalavahetuse kangelane, sest eile sai tema 3 aastaseks ja nüüd siis täna pidasime pidu. Väga vahva pidu oli.

Aga minu isetegemise nunnu on hoopis siin:



ehk siis see tort...
Alguses ma mõtlesin, et panen jälle retsepti kirja (nagu ma oma sünnipäeva tordiga tegin), aga lõpuks ma panin sinna asju nii suvalistes kogustes, et ei oskagi gramm-grammilt koguseid kirja panna. Igatahes idee oli järgmine:

Kolm biskviidikihti, millest kahe alumise vahel oli tarretatud kompotivirsikud ja virsikumahl, kahe järgmise kihi vahel õrn kohupiimakreem (kohupiim, vahukoor, kondentspiim, vanilje suhkur, suhkur, želatiin) ning kõige peale meisterdasime täna hommikul õega suhkrumassist katte.

Esimese laari suhkrumassi tegin sellise retsepti järgi:

100g tuhksuhkrut
1tl kondenspiima
1spl vett
2g(0,5tl) želatiini
mandliessentsi või mõrumandliõli

Sulatatud želatiin valada lauale kuhjatud tuhksuhkrusse tehtud lohku. Lisada ka kondenspiim ja mõni tilk mandlimaitseainet. Suruda käte vahel kõik kokku ühtlaseks massiks. Valmis mass rullida õhukeselt lahti ja vormida kaunistused. Lasta kuivada.


Aga tegelikult, tuleks sinna hoopis lisada vee asemel sidruni või laimi mahla ning mandliessentsi jätatksin ka ära (ega ma tegelikult ju järgmiste laaridega tegeingi seda).
Veel täna õpitud soovitusi - kõige lihtsam on rullida küpsetuspaberil - et paberi ja taignarulli külge kinni ei hakkaks tuleks kasutada tuhksuhkurt - et pärast tuhksuhkrul rullitud mass liiga tuhm ei jääks, tuleks pintselada veega.


(selle pildi peal natuke need šokolaadi-kontuurid liiga läigivad veel, kui tort ära tahenes, nägi palju tagasihoidlikum ja ilusam välja)


Nii palju siis suhkrumassist. Põnev oli. Kindlasti kunagi katan sellega veel mõned tordid. See näeb ikka megaefektne välja. Vot!



moole posted @ 20:27 - Link - kommentaarid (6)
16 Aprill 2009
Ja lõpuks üks ammu-ammu
...ehk eriti romantiline pluus

Kõigepealt see, et ega ma tegelikult tegin kõik need asjad (või noh lõpetasin nad - nagu selle karbiga) eile, lihtsalt eile ei jõudnud arvuti kallale... Võtsin eile lõputöö kirjutamiselt vaba päeva ning muudkui tegin käsitööd - ah, kui mõnus.

Ja üks töö, mis küll ammu-ammu välja lõigatud, sai eile oma teo ja näo.

Alguses vaatasin, et issand jumal, miks ma üldse sellist asja endale õmmelda tahtsin (et toonid on nagu liiga pastelsed minu jaoks)... Samas täna vaatan, et kevadel tegelikult vist päris armas midagi sellist pehmet ja õrna kanda.

Nojah, mis ma siin ikka räägin, pilt parem kui 1000 sõna, olgu teil siis parem üks pilt vaadata:



Vot sellise pluusi tegin mina ka endale eile. Produktiivne päev oli see eile... oleks täna ka...
Igatahes nüüd lähen lõputööd kirjutama.

Tsauki-plauki
moole posted @ 20:50 - Link - kommentaarid (9)
Nüüd üks projektitöö
... ehk kuidas ma Lincaga karpi viltisin


Kunagi kui Käsitöös ilmus karpide viltimise õpetus, siis ma vaatasin seda kui ilmaimet ning väga hästi ikka aru ei saanud, mis teha tuleb - ju ma siis ei süüvinud piisavalt.

Nüüd aga küll juba paar kuud tagasi selle projektiga liitudes tundus see karbi tegemine nii vahva ja lihtne. Inspireeriv lausa.

Ja vot nii inspireeriv, et otsustasin kohe pusida valmis 9 sahtlikesega karbi. Mõte valmis, täheklotsid lapse mänguasja karbist välja otsitud ning asja kallale! Üsna keeruline oli neid 9 üksikuna pakitud klotsikest kokku mingiks ühtseks karbiks siduda, aga pusisin, mis ma pusisin ning mingi ühtse tüki ikka sain. Kui see oli üsna korralikult pesumasinas loksunud, siis võtsin oma nunnu välja ja - Oooo õnnis hetk - eemaldasin suka.
Aga vot edasi läks raskeks. Sest kuna ma olin seda villaloori sinna ikka iga klotsi ümber juba mehiselt pannud ja siis veel see ka mis neid kokku sidus... noh ütleme et paras ports oli seda sealt kääridega läbi nüsida (lõpuks tegelikult võtsingi hoopis sakkidega leivalõikamise noa). Kusjuures paras ports oli ta ka olnud pesumasinale, sest nagu kaane pealt lõikamise käigus selgus, ei olnud minu karbi küljed üldse läbi viltunud vaid irvitasid naerda... Noh ja muidugi olid klotsid pesumasinas ka natuke oma positsiooni muutnud, nii et korraliku ruudu asemel meenutab pealtvaade pigem rombi... aga noh ega see mind ei heidutanud - kiiksuga asjad ju ongi armsad - nii et ruttu Roosi ärisse viltimisnõela ostma, et karbi irvitavaid külgesid vähegi taltsutada. See tehtud selgus, et kaas nagu hästi ei sobi, sest oli teine liiga väike. Nii saigi kaanest 9 väikest kaanekest, mis igaüks ühe klaaspärli ja ühe punase puutäpi kaunistuseks said.

Vot siis selline karbisaamise lugu.
Aga nüüd pilte kah:





moole posted @ 20:38 - Link - kommentaarid (2)
Kõigepealt vanad võlad
...ehk piltidega õpetus lapsemütsi tegemisest


Ma pole küll kindel, kas keegi üldse nii puust ja punaseks õpetust vajab... aga noh mul oli vaja piigale uus müts õmmelda, sest eelmine oli kuidagi liiga pehmest trikotaažist ja venis välja ning nii ma siis pildistasingi absoluutselt igat sammu.

________________________________________

Kõigepealt lõika trikotaažist välja 2 kandilist juppi (üks voodriie, üke pealmine riie), nii et kandilise jupi pikem äär on lapse peaümbermõõt ja lühem äär on umbes 5-7 sentimeetrit rohkem kui mütsi kõrgus:



Õmble mõlemad tükid toruks, nii et torude avauseks jääb see külg, mis lapse peaümbermõõdu pikkune oli (ehk siis õmble lühemat külge mööda):



Nüüd õmble mõlemil üks toruots kinni, nii et eelmine õmblus jääb taha keskele:



Õmble kaks tükki kokku, nii et paned voodri ja pealmise tüki paremad pooled vastamisi üksteise sisse, jäta väike pööramisava õmblusekohale:



Pööra müts pisikese ava kaudu õiget pidi:



Nüüd õmble ava käsitsi kinni:



Pane mulinee nõela taha ning traagelda mütsi ülesse nurka ringi kujuliselt:



Kui traageldus kokku krookida, siis moodustub sarv:



Nüüd keri mulineed sarve ümber ning kinnita niit hästi tugevasti. Tee sama teise sarvega. Kui vaja, kinnita mütsile paelad, aga muidu valmis ta ongi:

moole posted @ 20:23 - Link - kommentaarid (3)
03 Aprill 2009
Üks vahva tehnika lahtiseletatult
...ehk kuidas teha pildiga medaljone




Selles medaljonis kasutasin oma pulmapilti ja mul on juba praegu selline kahtlane tunne, et hakkan seda keed ikka väga väga palju kandma, ta ju sai nii armas

Aga alguses veel niipalju, et mina sain sellisest tehnikast teada Resa Tiitsmaa raamatu "Voolitud fantaasiad" kaudu. Kes pole sellist raamatut veel näpuvahel hoidnud, soovitan soojalt.



Aga nüüd asja kallale!

Vaja läheb: vedel fimo, hele fimo medlajoni aluseks, väljaprinditud pilt medaljonile



(kusjuures nutikas on pildil ennem arvutis pisut kontrasti ja heledust peale keerata, nii et selliseid halle alasid oleks vähem ja musti-valgeid rohkem - noh et pilt ikka võimalikult selge ja kirgas oleks)

Vooli valmis õiges suuruses medaljon (mina selle ääristasin vitsaga ka), pildialune pind peab võimalikult sile olema.



Nüüd kata see osa kuhu pilt tuleb ühtlaselt vedela fimoga.



Aseta vedela fimo peale väljaprinditud pilt (pildipool vedela fimo vastu) ning küpseta kogu kupatus ahjus 110C ja 30min.



Eemalda paber ära ja voillaaa, ongi pilt meldaljonil.



Nüüd laki medaljon ja tee tast ehe:

moole posted @ 13:43 - Link - kommentaarid (12)
02 Aprill 2009

Rahvuslik vol 5.


Nii tasapisi püüan teistele järele jõuda, sest projekt hakkab otsi kokku tõmbama...

Seekord selline rahvuslikult romantiline ja parajalt kaootiline kaelakee:



Ripatsil on siis Halliste neiu ja naise pilt ning sain mina nad sinna kasutades vedelat fimot.

Täiesti fantastiline meetod ju!!!!!

Poleks elu sees uskunud, et nii lihtne see ongi... ja milline kasutusvõimalus... nüüd saab ju inimeste nägudega ripatseid teha või no mis iganes tegelikult. SUPER!!!

moole posted @ 16:52 - Link - kommentaarid (9)
Täna ehime ennast võõraste sulgedega!
...mitte et mulle meeldiks ennast võõraste sulgedega ehtida, vaid pigem sügav kummardus neile, kelle suled siin täna esitlusele tulevad...


Kõigepealt kampsun, mille ema tehtud lõike ja kampsuni järgi kudus minu Saaremaa vanaema:




(ja noh see enda pildistamine on ikka täielik õudus... ehk siis vabandused kerge fookuseerimatuse eest... kampsuni muster on paremini näha ema valgel kampsunil, mille link on ülevalpool...)


Siis vanaema kootud kleidike Kertule (üks väike eputrilla ) minu kampsuni jääkidest:




Ja lõpuks ema kootud barett piigale ühe varemkootud kleidi juurde:

moole posted @ 08:28 - Link - kommentaarid (10)