Et päkapikud oma tööd korralikult teha saaksid tegin poistele jõulusokid. Idee selleaastasest Pere ja kodu novembri numbrist.


Ja, et päkadel ka tööd jaguks, siis lasteaeda sai sellised vidinad meisterdatud:

Igaüks veidi ise tegu ja nägu, et iga laps ikka enda kuusekaunistude ära tunneks.

Arvutis pilte korrastades leidsin, et mul on veel midagi esitlemata. Kaunistatud poekotid, läksid vist juba eelmisel kevadel ühte pisikesse lasteaeda kasvatajatele, kui rühma lõpukink. Minu mäletamist mööda oli kotte 6, pilte on mul aga vähem. Kahju sest just nendel oli "asjalikumad" paeltikandi katsetused. Kotid olid ostetud, minu töö oli siis neid veidi tuunida. Iga kasvataja sai oma nimetähtedega koti. Teisil poolele kirjutasin tekstiilimarkeriga lennu numbri ja laste nimed.

Sellele kotile sai peale pildi tegemist veel pitsid juurde lisatud. Kottide ühendavaks lüliks saidki heegeldatud pitsid + nimetähed.


Kuuldavasti olid kingisaajad rahul olnud.

Seekord veidi tikkimist. Sõbranna pojal oli sünnipäev ja seega nokitsesin talle midagi ise. Otse loomulikult aga "ärkasin" liiga hilja, mistõttu sai poiss oma kingi veidi hiljem kätte. Ehk siis täpselt kuu hiljem, aga ootamine oli ära tasunud, sest põnnile kuuldavasti padi meeldib.

Veidike siis koolitöid. Poleks uskunudki, et mulle õmblemine nii palju võib meeldima hakata.

Poekott ämmale. Sai tehtud eelmise postituses mainitud toolikatete jäägist.


Püksid pisipojale. Tegin ümber kaltsukast ostetud pükstest, sest kangast ei raatsinud osta harjutustööks. Välja kukkusid lahedad ja ma ise ülirahul


Niinimetatud kihnu vardakott. Mul pole muidugi õiged värvid ja mustrid, aga see siis minu nägemus. Taaskord olen rahul ja koolis käimiseks lausa ideaalne. Üks külg:

Ja teine kah: