Lõpuks ometi on aega ka arvuti taha tulla, nimelt olen Tallinnas vanematel külas ja siin vaja ju külastada ka sõpru-sugulasi. Aga nüüd viimaks saan ka oma pontsost pildi üles panna. See siis teine, mis heegeldanud olen, mõnusalt kiirelt edenes seekord. Heegalnõel nr. 3,5 ning materjaliks Teddy nimeline akrüüllõng, mida kulus umbes kolm ja pool tokki. Pilt küll veidi kehva, aga uut teha ka ei saa, sest pontsol eilsest uus omanik.

Hetkel midagi näidata ma kahjuks ei saa, sest mul on vist oma mustmiljon asja pooleli Ning umbes samapalju on ka ideid, mida tahaks ellu viia... Ja nagu sellest veel vähe oleks liitusin "TK: must ja valge" projektiga ning tahan osa võtta ka "TKV: hea soov sügiseks". Mind lohutab ainult see, et mul veel niigi palju oidu peas on ja panin vastu kiusatusele osaleda mänguasjavahetuses. Nii, et ma polegi veel päris hukka läinud!

Eile avastasin, et ammu heegeldatud mütsike on pojale parajaks saanud. Tehtud heegelniidi juppidest, heegelnõela suurus 1,75.



See valge mütsike samuti heegeldatud heegelnõelaga 1,75 Eldorado heegelniidist, kulus kuskil 3/4 50g kerast. Ei soovita mütsikest sellest niidist teha, kuna müts jääb natuke liiga jäik lapse jaoks. Täna lisasin mütsi alläärde ka kreemika paela, et paremini peas püsiks.



Eelmises postituses tein juttu oma pallihullusest, mis õnneks hakkab nüüd üle minema aga paar pilti veel selle teema lõpetamiseks. Kokku tegin vist oma 15 palli, millest kahele õmblesin ka riputusaasad ja panin põnni turvahälli külge, et tal autos sõites igav ei hakkaks.




Just avastasin, et olen nii "osav" ja suutsin oma eelmise postituse ära kaotada. Püüan siis meenutada, mida eelmine kord kirjutasin ning selle uuesti kirja panna.
Niisiis kurtsin oma lapipallide õmblemise maaniat, ja illustreerivaks materjaliks oli see:



Näitasin ka paari varasemat tööd - tikitud piltidega padjakesed katsikukinkideks.



Ning oma eriti uhket kaltsuvaipa, mis sai eelmise aasta lõpul koolis kootud. Selle vaiba pärast pidi mu vennaraas oma toakardinad mulle ohverdama, mida ta eriti hea meelega ei teinud, aga lõpptulemusega oleme me mõlemad rahul. Vennaraas ütles isegi, et oli ohvrit väärt ja nagu ma hiljem kommentaaridest lugesin, siis ka mõned siin olijad