Muhvi Laegas
create your own slideshow
Muhvi Laegas
Tasapisi koguneb siia minu seinast seina käsitööd. Ava julgesti laegas ja piilu sisse...
.: Minust :.
Keskealine ema, naine, tütar, käsitööline...
.: Mõttetera :.
"Edasilükkamise Tee Viib Tegemata Tegude Majja." (Hispaania)
"Minds, like parachutes, work best when open."

.: Minu blogi nupuke/ Button (siit saab ka blogi esilehele) :.


.: Otsingud :.
Google Custom Search
.: Viimased postid :.
Viimased postitused
Juuli 2012
Veebruar 2012
August 2011
Juuli 2011
Jaanuar 2011
Juuli 2010
Juuni 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Detsember 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006
September 2006
August 2006
Juuli 2006
Juuni 2006
Mai 2006
Aprill 2006
Märts 2006
Veebruar 2006

.: Piilujaid/Visitors :.

442050

free counters

hubanekodu.jpg
.: Lingid/Links :.


















.: Blogid/Local blogs :.







ISETEGIJA KESKKONNAS: Bramasole/liisbet
Eowyni väikesed teod
Epu teod ja mõtted
Hõbevalge
Ilutegija
Inksu nakerdamised
Ise tehtud - Hästi tehtud - Kriuks2
Jansa lõngapesa
Kaua tehtud - Kaunikene - Silpsolps
Kelly26 käsitööd
Kiusupunni kiusatused
Kurvitsa käsitöö - chenet
Laantelaps askeldab jälle
Lõngaga mässaja - Rees
MANNU asjatab
Mari Marike teeb käsitööd
Marmelaad
Nobedad näpud - Kuradike
Pisihaldja toredad teod
psiho_de_lika
Päikesekiir - Minu aardelaegas
Pööraselt rahulik kamber - prk
Roheline
Ruta käsitööd
Rändlinnu pesa
Saare talu vildikamber - Mareli
Sapsi oma
Sibulaplixi asjatamised
Sirtsuk
Sokisahtel - sokike
Susa hobinurk
S6ps on käsitööhull
Tintsiku näputöökroonika
Tondinaha pesa
Trika aretused
Tsilla käsitöö
Tööpink tegutseb
Värviline maailm - Tumevalge
MUJAL KESKKONNAS:
Ilukuduja
Juulikese käsitööpäevik
Krentu - Mõtelda on mõnus
Maasikmari koob ja heegedlab
Mann heegeldab
Meiekad tegutsevad
Oma nurgake
Reesi tegemised
Segasummasuvila
Unistab ja vahel tegutseb

30 September 2007

Parem hilja kui mitte kunagi


Sipsik tegi Sipsiku
(klikkides suuremalt)



Pükste sees on selline Sipsik:

Sipsik on päris suur, 64cm, seepärast ei tarinudki seda eile IT sünnipäevale kaasa. Õmmeldud kodustest kangajääkidest: kehaosa vanast meeste triiksärgist, püksid mingist kardinast ja pooleli jäänud seelikust. Sipsik oli kaval, õmbles ribadest kõigepealt kandilise tüki, millest siis hiljem isetehtud lõike järgi püksid välja lõikas.
Nüüd käib kodus kisma, kelle Sipsik see on (poisid tahaksid ka kumbki endale seda). Väga mõnus muhe tegelane

Kuna see oli siiski asendusprojekt esialgsele mänguasjaideele, mis osutus ülejõukäivaks, siis kunagi saab ehk juba kahepeale meil valmis ka too mänguasi. Võite kolm korda arvata, KES tuntud lasteraamatute tegelastest see olema saab
Muhv kribas selle 11:34 - Link - kommentaarid (31)

29 September 2007

Mystery Diamond vol2


Tegin veel ühe sarnase pitssalli. Juttu pole mahti praegu lisada, aga kes tahab seda salli omale saada, jõuab veel (kell on 13:00) sammud tänasele IT sünnipäevapeole seada, kus igaühel on võimalus see oksjonil endale kaubelda




Muster: Mystery Diamond Shawl (tasuline muster)
Lõng: Novita Florica 100% vill lumivalge, 170g
Vardad: nr 3

Nüüd aga nina puuderdama ja peole
Muhv kribas selle 10:10 - Link - kommentaarid (13)

24 September 2007

Rogue! Tehtud!


Olen juba mõned päevad saanud mõnuleda oma uues kampsunis. Tänane ilus soe sügisilm oli esiti isegi pisuke pettumus, sest sellise ilmaga on villane kampsun küll liig mis liig, aga tegelikult muidugi mõnus, et nii kena ilm jälle on.


(pildid on klikitavad, allpool on neid veel)

Muster: Rogue
Lõng: Novita Jussi toon 714 600g (50cm lõnga jäi järele)
Vardad: nr 3 bambus, allserva soonikus 2,5

Kui kehaosa sünnivaevad on tulevasteks aegadeks juba kirjas, siis varrukate valmimine kannataks juba täiesti välja võrduse sünnitusega, et selle valu keskel mõtled, et ei, ei iial enam, aga kui asi valmis ja ilus kamps ihu soojendamas, on see valu kui käega mälust pühitud ja järele jääb vaid üüratu rahulolu ja rõõm.
Tegelikult oleksin ma tahtnud varrukad ülevalt alla ja otse külge kududa, aga kuna mu lõngavaru oli piiratud ja polnud ma ka kunagi selliselt kujundatud varrukakaarelt varrukat otsa kudunud (meeles mõlkus kuskil Osinkas loetud õpetus lühendatud ridadega varrukakaare kujundamine), siis lõin põnnama. Nii palju tark ikkagi olin, et kudusin varrukad ringselt sukavarrastel - vähemalt kaks pikka õmblust vähem.
Kõigepealt kududsin valmis ühe varruka, traageldasin otsa ja, böö, ei istu... kaareosa liiga pikk ja lai Kudusin siis teise varruka ka kuni kaareni valmis ja hakkasin kahandusi muutes ja ridu vähendades sobivat kaart pusima. Vahepeal tundus, et varrukad on ka liiga pikad, sai isegi lühemaks harutatud... ja siis jälle pikemaks tagasi kootud, nii et ma lõpuks harutasin teise varruka ülemist osa viis (sic!) korda ja kui ta lõpuks valmis sai enamvähem rahuldavalt, siis ma muidugi enam ei mäletanud, et mismoodi need kahandused tehtud said, et esimene varrukas, mis ka harutamist ootas, samasugune kududa Ahjaa, ma õmblesin selle "enamvähem" varruka kaks korda harutades miskit isearetatud tehnikat kasutades kampuni külge ka juba.
Ilmad kippusid külmaks vahepeal ja siinkohal pean ma oma vanust kiitma, sest see kangekaelsus juba tüütuks nuhtluseks muutunud asi ikkagi lõpuni teha, on mul küll vanusega külge kasvanud. Mul oleks juba raisatud ajast ja materjalist igatahes rohkem kahju, kui jamamata jätmisest kasu. Tegin siis umbes-täpselt esimese varruka kaare ka ümber, õmblesin selle tikk-pistes kampsi külge ja voila, istub kui valatult, õmblus ka peaaegu perfektne. Mis tähendas muidugi seda, et ma pidin teise varruka veelkord õmblusest lahti võtma, üles harutama (ülaosa siis ainult muidugi) ja uuesti kuduma Hullumaja, aga ära tegin! No õige tsipa võiks ju ikka veel nende varrukate ja õmbluse juures norida, aga ei viitsi. Teinekord olen kogenum ja tegelikult on Rogue'i varrukas ülihea istuvusega, mistõttu kavatsen ma seda kindlasti isedisainitud kampsunite juures edaspidi kasutada. Sel on ikka selline korralik kaar nagu õmmeldud riiete varrukail ja ei mingeid volte kaenlaalt välja jooksmas.
Kujutage ette, kui olete pärast sellist saagat varrukad kenasti otsa saanud ja siis avastate, et ega kampsunit veel kanda saa. Allserva kant tuleb ju ka veel sisse kinni õmmelda ja varrukaotsad olid selle juures juba kukimuki. Ega mulle juba eos ei meeldinud see topeltserva mõte, aga soonik ei tundunud ka selle mudeliga sobivat. Oleks siis vähemalt kinni kudunud kohe, aga jällegi, 12 rida kudununa olin ma veel totaalses eufoorias sellest, nii et mingi tühine õmblus kunagi kauges tulevikus tundus väike mure. Pärast muidugi selgus, et hea oligi, et kinni ei kudunud, sest selja poolt jäi see serv püsti irvitama ka vaatamata aurutamisele. Egas midagi, varras sisse, serva alt ära ja vana hea 1:1 soonik asemele. Täitsa kobe sai. Kuigi mitte nii lohvakas ja pikk, nagu lootsin, aga ega poleks lõnga rohkemaks jätkunud ka.
Veel pilte: selg, kapuuts ja küljepalmik lähemalt (klikkides)


Ja kaks pilti: kuidas parandasin kapuutsi (et ei peaks palmikuosa üles harutama, võtsin üles ainult nendevahelised silmused, alustasin kahandustega varem ja kudusin topeltkahanduste asemel igal real ühekordsed kahandused; ühtlasi kahandasin silmi vähemaks kui juhendi järgi pidi jääma, sest minul ei mahtunud nad kõik palmikuküljele ära, jäid krookima) ja kuidas ma harutasin alt ära tagasikeeramise serva, et kududa sinna asemele soonik (enne varras läbi silmuste sisse, siis lõng ühest kohast katki ja harutasin ühe rea vahelt välja - lõigates saaks kiirem, aga mul oli lõnga käes piiratult)


Vanasõna: Lõpp hea, kõik hea!
Muhv kribas selle 17:13 - Link - kommentaarid (57)

23 September 2007

Sügiskompositsioon


Täna õhtul tegime Pesamunaga sügiskompositsiooni lasteaia Sügisnäitusele:


Muhv kribas selle 18:40 - Link - kommentaarid (14)

Lastekonkurss


Minu poisid osalesid ka lastekonkursil ja pean ütlema, et see oli vahva ettevõtmine, eriti just see kõige väiksemate pool, kus lapsed emme-issi abiga võisid meisterdada. Polnudki ammu niimoodi kahekesi nokitsenud ja olin unustanud, kui lahe on lapsega koos midagi teha, talle midagi uut õpetada ja kui lõpptulemusena valmib veel kasutatav mänguasi, siis on see ka lapsele kindlasti innustus tulevikuski ISE midagi oma kätega valmis teha. Kõige vahvamad asjad ei tule sugugi poest!
Pesamunaga tegime kepihobuse. Hobune pidi saama juba sellepärast, et venna tegi ju ka hobuse. Valisin tehnika, kus laps ise kõige rohkem kaasa sai lüüa. Seepärast pole pea õmmeldud (see oleks 4,5a poisil vist ülejõu käinud), vaid sokist tehtud. Kõigepealt õmblesime nööpidest silmad. Ikka nii, et emme lükkas nõela õigest kohast sisse ja Pesamuna tõmbas välja. Siis lõikas emme vanast kosmeetikakotist kõrvad välja, Pesamuna lõi klambrilööjaga pooleks kokku ja jälle õmblesime sokile külge: emme lükkas nõela sisse, poja tõmbas teiselt poolt välja. Koostöö sujus hästi
Siis hakkasime hobust täitma. Pesamuna kortsutas ajalehti ja toppis soki täis. Lõbu kui palju. Tuka ja laka jaoks lõikasime linasest nöörist jupid, emme ajas ühe nööri läbi soki, Pesamuna pani pundi nööre risti üle selle ja sidus emme aetud nööriga pundi kinni. Ja nii mitu korda, kuni tukk ja lakk valmis. Väga kasulik harjutus, paela sõlmimine pole meie poisil veel päris käpas.
Valmis ta sai ja kõvasti kasutust leiab ka, nii et ma pean kepi otsa ära polsterdama, et parketti päris ära ei täksitaks ja altnaabrid närvivapustust ei saaks




********************
Suurem poiss (9a) oli väga tubli, tema alustas oma tööga juba suvel. Kuna tema suur huvi on puutöö (ta isegi osales 1.klassis huvikooli puutööringis ja kui hästi läheb, siis alustab uuesti ka sel aastal), siis oli tema valik loomulikult puuhobune. Tal oli omal nii kindel ettekujutus, et kuidas seda teha ja milline peab välja nägema, et minu nõuandeid, kus mida paremini või lihtsamalt teha saaks, ei võetud üldse kuuldagi. Ega ma püüdsin väga pinda mitte käia ka, sest see tegemisrõõm, mis sellega kaasnes ei olnud perfektsuse tagaajamisega väärt rikkumist. See oli siis midagi uut ka minu jaoks, kes ma ehk vahel sellistes asjades liiga pealetükkiv olen, nii et kasu oli mitmepoolne Abi sai poiss tegemisel nii palju, et igasugused augud puuris ta akutrelliga issi valvsa pilgu all ja hobuse suu saagimisel aitasin natuke mina kaasa (teate, et ristikiudu on palju raskem saagida ) Muu saagimine, lihvimine ja noatööd on poisi enda tehtud. Saba, lakk, kõrvad ja silmad on kinnitatud liimipüstoliga, silmaaugud on naaskliga uuristatud. Väga armas sai!




Panen siia veel ühe pildi medaljonist (7x5 cm), mis on poja tehtud 1.klassis puutööringis (koolil on fantastiline poiste käsitööklass selliste masinatega, milliseid enamik isasid uneski pole näinud):


Meie jaoks kordaläinud projekt, kuigi Sipsik oma tööga valmis ei jõudnudki, aga poisid olid tublid!


Muhv kribas selle 15:14 - Link - kommentaarid (14)