Veel katsetusi küünaldega

Proovisin segada kokku erinevaid värvipigmente ja vahale hulka küünlade jääke. Üllatuslikult ei erinenud omavahel eriti punane ja tumepunane värv.
Pool kilo vaha on otsas ja tulemuseks pesakond ujuvaid lilleküünlaid, hea suvistel söömaaegadel lauakaunistuseks kasutada.



Ning üks suurem silindrikujuline ja teine neljakandiline, mõlemisse on pandud kaunistuseks erivärvilisi vaha tükikesi.

Minu esimene küünlategu

Enne puhkust sai tellitud hulka küünlategemise vahendeid, nüüd lõpuks võtsin ette ja proovisin. Imelihtne! Kuigi ega kõik nüüd päris ideaalne ei tulnud, aga tunde sain kätte ja õppisin .nii mõndagi. Õpetus ütles, et kui tekkivad lohud siis neid tuleb kuuma vahaga täita, mul see lohutäide hangus nii kiiresti, et tekkis muhk. Aga mõneminutise põlemise järel on see läinud. Panin mõnesse küünlasse prooviks ka miskeid vahatükikesi, aga see oli küll mõttetu, midagi eriti ei paista. Oleks pidand panema vist rohkem või üldse mitte. Eks ma lähiajal proovin veel.

Esimesed vasikad, mis päris aiataha ei läinudki:

Kollane äärepits




Suvine laudlina - kollaste kõhtudega konnapere ja kollane pits, mida sai heegeldatud kollasest caprist 4,7 meetrit. Tuli laiem, kui algul arvasin, aga nii vist ongi rõõmsasm.



Lähemalt ka:



Siin on näha pitsi lähemalt ja ka enda kombineeritud nurgamuster. Enamasti kahjuks ei leia selliste külgeõmmeldavate mustrite puhul nurgaga musterit.

Juulikuus lumi on maas ehk jaanuari valge.



Piinlik tunnistada, aga jaanuari valge seisis kotis motiividena jaanuarist saati. Nüüd siis õmblesin lõpuks kokku. Oleks pidanud heegeldama, aga see on tagantjäerele tarkus, oleks võinud kohe motiivhaaval kokku heegledada. Praegu on õmmeldud. Mõõdud 55 x 55 cm. Õmblemise käigus avastasin, et paar motiivi on puudu ja heegeldasin need nobedasti lisaks. Ei mäletanud, et millise nõelaga, nõnda said viimased motiivid natuke suuremad. Aga kes on öelnud, et peavad ühesuurused olema? Mina mitte.....

Näeb välja selline:





Lisaks oma näputööle näitan ka täna Tartu hansalaadalt ostetud korvi. Maksis hunniku raha, aga on tõpselt nagu mul oli tarvis, et oma lõngu karjatada. Lõbimõõt ja kõrgus mõlemad 45 cm.

Esimene selle projekti töö on savist kauss, mille läbimõõt pealt on 27 cm. Kõlbab taignakausiks, pudrukausiks, algselt mõtlesin, et ehk suisa leivateoks, aga selleks peaks ta vist olema natukse suurem.




Kauss on tehtud nõndanimetatud "vorstikese" tehnikas ehk siis esialgu rullisin tükikese savi kausi põhjaks ja edasi veeretasin umbes 2 cm jämedused "vorstikesed" ja liitsin need järjest üksteise külge. Kõige selle juurde kuulub ohtralt silumis, nii seest kui väljast. Kuna mul eladeski pole niipalju kannatust, et mõni sile asi valmis teha siis kaunistasin kaussi väljastpoolt sellise kriipsulise mustriga:



Kauss on kaetud läbipaistva glasuuriga.

Juulikuu - sinine kuu



Keraamililistest lülidest käevõru ja ripats ning pisut teist masti kõrvarõngad. Asjale lisab jumet fakt, et lülide ühendamine on minu esimene traadiväänamine. Meelegamõista mitte iseenese tarkusest - osavusest, vaid Mari Marikese juhtimisel ja õpetusel. Aitäh õpetamast!

Tundsin ennast nagu 2. klassis, mil alustasin heegeldamise õppimist, heegeldades meetrite kaupa ketti. Koduse lapsena olid mu käelised oskused viisakalt öeldes - mitte kõige paremad. Nõnda tuli seda ketti ikka heegeldada. No nüüd tuleks aina väänata ja väänata ja väänata .... ja siis veel natuke väänata.



ripats: