Ehtevalvur

Katsetasin omal käel vilditud karbi tegemist. Ostsin rohelist villa ja kukkusin internetist leitud õpetuste järgi viltima. Viltisin pesumasinas, ei julgenud 90kraadiga proovida, tegin siis 60ga. Jäi väheks. Lasin veel korra 60kraadisest programmist läbi - ikka jäi mu meelest väheks. Järgmine kord proovin 90ga ära, saagu, mis saab.

Kaunistuseks oli plaanis teha vuaalist lill, selline nagu siinsetes blogides vähe pole nähtud. Et oleks nagu õunapuuõis. Kahjuks oli lillematerjal kogemata kombel kotiga maale ära reisinud, mul oli aga kaunistet karpi järgmiseks päevaks vaja.. Leidsin sahtlist natuke karvast materjali ning ideed hakkasid jooksma.. Kõik kokkujooksnud ideed realiseerusid selliseks ehtevalvuriks:









Karp läks kingituseks sõbrannale, täis sai see laaditud omatehtud ehteid ja häid soove-mõtteid. Aga kindlasti tahaks endalegi sellist karvast sõpra ehteid valvama Sest oma kätega tehtud asi, on väega asi.

Pärlihoovuse soodne mõju jätkub.. (appi, uppumisoht!)

Olgu siis ka tänased nokitsemised ära näidatud. Lucite tillukesed kollased õied ja sinine kassisilm vaskses kastmes - said kenad värvilised, saagu nende nimeks "Kevad südames":



Meresinise (või -rohelisega?) ja killukese värvilisega kõrvarõngad (toorikud saadud Sametsiili käest:



Kaks järjehoidjat liithelmestega. Kuna minule väga pikad tilbensid ei meeldi (ilusad küll, aga kolisevad, kui raamat riiulisse/sahtlisse pista), siis kaunistused on sellised jupatsid. Parempoolne on aktiivses kasutuses öökapiraamatu vahel, parempoolne pole veel tööle saanud. Ehk on kellelgi talle tööd pakkuda? Merineitsiga järjeka liithelmes on kasutatud jällegi veiklevat kassisilma:



Ammu oli plaanis teha endale ka vaskse ketiga kaelakee. Tükk aega valisin, millise poolvääriskiviga vask paari panna. Valisin helesinise kvartsi ja jäin selle kooslusega igati rahule. Mulle meeldib lihtne joon, seega väga palju "kulinaid" juurde ei lisanud. Pildi pealt ehk väga ei paista, aga kasutanud olen ka vaskset filigraanset ripatsit, mille külge kinnitasin kaks lehekest (selle üle olen ma endiselt kurb, et minu pildistamisoskus on konstantselt kehva):




Märgin ka ära, et pooleli on ühed "käpad". No millal ma jõuan endas jõudu, et ühele juba sügisel valmiskootud isendile samasugune juurde teha? Nii raske on teha kaht samasugust asja..

Kirjutamiseni!

Ood kevadele ehk edevuse laat!

Pole paremat aega kui tärkava-looduse-kevad! Minu ood kevadele sai selline, inspireeritud õunapuuõiteroosast ja rohuliblerohelisest (ei saa salata, et eeskujuks on olnud ka Le_.ili aastatagused imepärased liithelmekeed):








Minu väike taaskasutusprojekt mõõtudega 16 korda 42 cm. Eelmisel aastal sai vana linnupesakasti asemele tehtud uus ning vana jäi kuuri taha puuhunnikusse vedelema. Eile sai see äratatud uuele elule, vähemalt osa sellest. Idee minu ja teostus ka. Hädasti oli vaja kohta, kuhu igapäevases kasutuses olevaid ehteid riputada. Tegelikkuses nii selgelt esile ei tule, et kellegi käsi on kunagi linnumaja ka üle värvinud. Üldefekt on selline mõnusalt vana ja kulunud:








Kõik kõrvakad on viimasel nädalal valmis nokitsetud. Väga teraapiline tegevus Kasutatud on türkiisi, sinist liivakivi, tensha pärle, läbipaistvaid pärle ning muud meelepärast.





Keskmised kõrvakad ongi tumesinise, päikese käes imeliselt sädeleva liivakiviga.

Mõnikord on lausa kahju, et inimesel on vaid üks paar kõrvu, õnneks on ehte "riputamiskohti" teisalgi. Punase koralli ja väikeste lihvitud mustade helmestega neljarealine käevõru (ja veel ühed kõrvakad, seekord siis tumeroosa marmoriga):




PS! Kõik kõrvarõngad on saadaval. Läbipaistvate mummudega (läbimõõt 16mm) kõrvakate hind on 20.-, poolvääriskividega ja tensha pärlitega kõrvakad on kallimad. Käevõru saab tahtja endale 60.- eest. Kui midagi silma jääb, küsi julgesti


Punkti tänasele pikkpostitusele panevad minu viimase aja lemmikud - valge opaali ja vasega kõrvakad:

Meri oli ime-imeline..

Eelmisel nädalal leidsin vanavarapoest imeodavalt klaaspoi ja muidugi tõin selle ühes. Meeles mõlkus idee see vanasse kalavõrku mähkida, aga ei mallanud oodata, millal mõni selline võrk mulle pihku ükskord satub. Heegeldasin ise munale ümbrise. Sellise:





Märkimisväärne on ka see, et sain nädalapäevad tagasi ühe oskuse võrra rikkamaks. Hoolimata sellest, et suur pusimine möödund teisipäevases Pulloveri õpitoas liithelme valmimisega ei päädinud (niidil lõppes natuke enne lõppu kannatus, õnneks minu kannatus nii lühike ei olnud), olen mõnda aega nüüd liithelmeste lummuses:





Aitäh õpetaja Leilile!!

Omal käel pusisin ka sellist mummu teha. Läks pisut aia taha, sest seemnehelmed olid ebaühtlase suurusega ning vead tulid ka sisse. Aga selline see esimene vasikas sai, riputasin mobiilile kaunistuseks:

Südamest südamesse ehk südamlik sõbrapäevakollektsioon







Need roosad klaassüdamed võitsid minu südame eile Pulloveri poes

Et uus oleks ikka parem kui vana! Lennukaid ideid kõigile suurtele ja väikestele, uutele ja vanadele isetegijatele!

Aastalõpp lipsas oma tavapärasel moel nii kiirelt mööda, et ei jõudnud blogistamisega tegeleda. Siiski said mõned tegemised pilti püütud, et siis mõnel vabal hetkel (nagu praegu) neist kiirülevaade teha.

Kõigepealt meeleolu loomiseks tehtu (neid on tegelikult kaks ühesugust):



PS! Mandariin ei ole ehtne.

Valmis teine versioon paar aastat tagasi tehtud küünlaalusest. Erinevalt eelmisest, on nüüdne küünlahoidja mõeldud kolmele küünlale ning sai tehtud endale. Rippuma panime selle söögilaua kohale:



Veel suutsin ma enne aasta lõppu üles korjata pärlipisiku (aitäh, Triin! ) ning valmisid mõned lihtsad nikerdised, millest enamus rändas jõuluvana kingikotti:











Hello Kitty ripatsiga kett ühele 3-aastasele tüdrukule:





Veel inglikesi... sedakorda heegeldatud, ka need läksid kõik kingiks. Suurima ingli pikkuseks mõõtsin vist 17 cm.




Kudumisega jõudsin ka tegeleda, nimelt sai kootud mõnuspehme valge pitsiline sall. Paraku läks see vaevalt kuivanuna kingikotti ning fotojäädvustust sellest pole.

Minu mandariinipuu

Minu kodus pole kunagi päriselt pime, ega ka kunagi päriselt valge.. seepärast olen hakanud otsima alternatiivseid võimalusi, kuidas lisaks toalilledele koju veel rohelust tuua-luua. Siin siis minu mandariinipuu.
Millegi analoogse tegemine mõlkus ammu meeles, aga polnud materjali. Kui ma nädalapäevad tagasi leidsin ühest toredast poest (sellest samast, kust ma eelnimetatud tassid sain) mandariinidega küünlaümbrise, kolmekroonise taas, läks ammu mõlgutatud mõte idanema.. ja ca 43 cm pikkune tulem on selline:







Presenteerin ka oma eilset 25kroonist (!) kaltsukaleidu - tikitud pilt, suurust sellel 40 korda 60 cm. Väiksed initsiaalid paremas nurgas reedavad, et selle on teinud keegi A. J. 1981 (?) aastal. Pisut-pisut korrastamist ja nüüd ripub see magamistoas. Ise olen rahul



Fotoka välgu tõttu kumab raam läbi, tegelikkuses mitte.

Minu esimesed väiksed vasikad

Proovisin teha tassi sisse nõelapatju. Tulid päris minu meele järele. Ühest oma Tartu lemmikpoest ostsin soodsalt (3 krooni tükk) kaks tassi. Otsisin tasse sangade järgi, et oleksid mugavad käes hoida.. viimasel ajal on mind tabanud kobakäpsus. Riie on pärit vanaema kapist, nõukaaegne. Täidiseks lambavill. Natuke nokitsemist ja voilaa.. õhtuselt hämaratelt piltidelt saab neist ettekujutuse:





Mõni aeg tagasi leidsin kellegi leidliku blogist (aga kelle omast, ei mäleta) väärt idee - plastkanistrist tehtud hoiupaik kodukeemiale. Ja otse loomulikult oli mul ka sellist vaja. Minu variant (must-valge, minu viimaste aastate üks lemmikumaid värvikombinatsioone) monteerituna kraanikausialuse kapi ukse siseküljele:



Hetkel on käsil mitmed jõulusuunalised projektid, nii et näpud tööle

Mõeldes isadepäevale..


Väike katsetus, mida vaja veel siit-sealt täiendada. Ilmselt saab sellest kaart, mille kingime meie issile. Aastaid ei ole midagi joonistanud, aga täna kohe tuli selline tahtmine.. õnneks üks harilik pliiats meil ikka kodus oli Kõige rohkem nägin vaeva silmadega, neid on nii raske "elusaks" joonistada. Ehkki ega see sirgeldus mingit kriitikat ei kannata, jäin ise enam-vähem rahule.

PS! Katsetasin ka täna tuleroosidega tule süütamist, paraku juhtus nii nagu kartsin- pisut ebaõnnestusin sellega, sest küünlavahas oli liiga palju vett ja liiga vähe küünlaid (kasutasin küll ära kõik oma varud, kuid sellest oli siiski vähe).

OI ROOSI, ROOSI, ROOSI..!
Nii nagu paljud teised isetegijad, vaimustusin ka mina neist Kikuliisi blogis nähtud tulesüütamisroosidest kohe, kui neid nägin. Ekslikult arvasin, et neid on jube keeruline teha, kuid kui ma täna sattusin nende tegemise õpetuse peale, vaimustusin ma uuesti - nende valmistamine on geniaalselt lihtne. Ja nii ma siis vastu südaööd käisin külmkapi kallal munakarpide järel, sorisin sahtlites küünlajuppe otsides ja kirusin ennast, miks ma need kõik tarbetuna prügikasti visanud olen.. Õnneks on igas korralikus majapidamises ikka küünlaid Ja siin nad on, minu tuleroosid:

PS! Muidugi ei lugenud ma kohe, et pott pärast küünlasulatamist enam söögitegemiseks ei kõlba ja ega ise ka selle peale ei tulnud See selleks, suured tänud sulle, Kikuliis, õpetuse eest
Homme siis katsetan, kuidas nendega tulesüütamine käib.

Ja üks vana võlg vaja ka ära toimetada, nimelt andis Virqu mulle juba mitu aega tagasi edasi viie küsimuse mängu teatepulga. Mina muidugi märkasin seda hiljuti..
Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

Küsimused-vastused on siin:
1. Mida tegid 10.aasta eest?
Käisin 11. klassis Jõhvi Gümnaasiumis.

2. Viis asja \"vaja teha\" nimekirjas.
1) õppida-õppida-õppida
2) osta ühele väiksele poisile sünnipäevakink homseks
3) leida natuke aega, et käsitööga taas sõbraks saada
4) lõpetada ära ammu alustatud lapitekk
5) minna magama!

3. Lemmiknäksid:
Armastan shokolaadi, rosinaid ja pähkleid, ära ei ütle ka juustuvalikust veini kõrvale.

4.Mida teeksid, kui oleksid miljonär?
Esimese asjana ostaksin/looksin oma unistuste kodu- hubase majakese kusagil äärelinnas. Investeeriksin tervisesse (täpsemalt hammastesse) ja lapse haridusse. Teeksin annetuse kasside-koerade varjupaikadele, hulkuvate ja "ära visatud" loomade probleem teeb meele väga kurvaks..

5.Kohad, kus oled elanud?
Sündinud ja kasvanud olen Kohtla-Järve lähistel. Viimased 8 aastat elan Tartus ja praegu pole plaanis siit enam edasi seigelda, aga iial ei tea, mida elul meile varuks on.

Ilmselt olen ma üks viimaseid vastanutest, nii et ei oska teatepulka enam kellelegi üle anda, aga kui kuskil keegi veel tõesti vastanud ei ole, siis palun!

Pikka juttu ei tee, las pildid räägivad enda eest.

Kõigepealt pildid päkaprojektist. Mina sain sellise paki päkapikk Dexxalt, shokolaad muidugi pildile ei jõudnud:


Ja ise tegin sellise:


Rullis kalendri sees on peidus kaks punast heegeldatud linikut. Aruande mõttes nimetan ära ka muud asjad: teeküünlaalus, vilditud seep (minu esimene!), vilditud leevike ja natuke magusat.

Muudest tegemistest ka. Mehe vennanaisele tegime mehega kahe peale sellise riputatava küünlaaluse. Idee sain Käsitöö ajakirjast, praegu ei oska öelda, millisest täpselt. Aga sai siis selline, laud on üle tehtud linaõliga:


Lisaks lähevad pakki sellised pajalapid. Idee sain Jõhvi käsitööpoest ja kohe pidin järele ahvima muidugi



Aga see ei ole veel kõik. Minu viimase aja heegeldused. Liniku tegin enda aknalauale. Lumehelbeid heegeldan natuke igal õhtul ja need lähevad jõuluvana kingikotti. Muidugi viimistletud moel


Ja kui nüüd ausalt ära rääkida, siis olid mu päkapakki mõeldud ka need randmesoojendajad. Aga ma ei jäänud nende teostusega piisavalt rahule..


Ilmselt on see mu selle aasta viimane postitus, sest vaevalt et me koduarvuti ümber mõtleb ja mind blogistada laseb. Nii et soovin kõigile isetegijatele rahulikke jõulupühi ja rõõmurikast aastavahetust!



Isetegemisteni uuel aastal!!

Jõulumeeleolus..

esmaspäeval tuli mulle päkapakk lausa ukse taha. Sees olid imepehmed kindad ja sokid. Kindad olid justkui mu käe järgi valatud, kuid sokkidega on lugu selline nagu oleks Tuhkatriinu kingakest jalga proovinud. Kahjuks lootusetult väiksed. Aga õnneks on mul sõbranna, kellel on pisike jalg, nii et need saavad talle. Siis olid pakis veel suur ja mõnus küünal, kaks tokki lõnga ja shokolaad, millele lendasid jaole kõik kodusolijad ja mis seetõttu kadus imekähku. Suur aitäh sulle kallis päkapikk Tiina!

Esmaspäeval sain kätte ka Kikuliisilt tellitud lepakatega komplektid, mis on imearmsad. Need lähevad kingiks minu kõige kallimatele sugulastele. Olen väga rahul. Ja kuna esmaspäevane päev nii ilusti algas, siis selle vaimus kaunistasin ka tuba.

Pildid on mul muidugi ka kogu sellest kupatusest olemas. Aga momendil ei ole ma koduarvutis, sest sealt ei saa ma oma blogile miskitmoodi ligi. Nii et eks näis, millal mul tuleb võimalus oma juttu ka piltidega täiendada.. ohh lõpeks ometi juba need jamad selle arvutiga.

Ilusat-rahulikku jõuluaega kõigile!

Oh seda rõõmu ja õnnetust!

Pärast seda, kui meie modem katki läks ja me uue saime, ei saanud ma enam isetegija.net`i. Oh seda õnnetust küll! Alguses mõtlesin kogunisti, et mees tegi nalja ja pani bloki peale, sest ta ähvardas seda kogu aeg teha Täna käis meil siis lõpuks ometi üks it-inimene, aga ei saanud temagi sotti, miks isetegijasse ei saa. Mingi lahenduse tõi siiski firefoxi allalaadimine- sealt õnneks saab.

Aga ega vahepeal valminust polegi midagi eriti näidata, kui et ühele pisikesele tüdrukule sünnipäevaks valminud voodikomplekt, mis peaks sobima 40-45 cm nukule. Komplektis siis padi, padjapüür, tekk, tekikott ja lina.



Päkaprojekt hakkab arvatavasti edenema lähipäevil, siis kui meie Pätu esimene sünnipäev peetud saab. Seni elame selle ootuses!

Kaelusetegu ja näotu kassike

Nii, ammu mõtlesin, et vaja lapsele talvehooajaks kaelus teha. Asi seisis selle taga, et polnud sobivat õpetust leidnud. Kuni lõpuks leidsin isetegija õpitoast sellise, et oh, sellist tahtsingi teha. Tegin viksilt õpetuse järgi ja kui valmis sai, mnjaa... siis polnud lootustki, et see lapsel üle pea läheb. Üles harutada ei raatsinud ja tegin uue, suurema kaelaauguga. Ise mõtlesin kogu aeg, et kui see ka ei lähe, siis enam ei tee eluski ühtegi kaelust.
Valmis sai siis selline. Samast lõngast on plaanis teha ka müts.




See kassike aga, mida siin juba nii mõneski blogis nähtud on, hakkas mulle meeldima ühes Võru tänava kaltsukas- 20 krooni eest 10 sellist kassi!! No mida teha sellise kassiperega? Ja nüüd siis leidsin tänu isetegijatele õpetuse, et ise üks selline valmis meisterdada.



Läks loosi küll:


Kuna valgusega on praegu kitsavõitu, siis pilti päris õiget ei saanud. Aga materjaliks on Abakhanist ostetud karvane lõng, 15.- tokk. Kaela heegeldasin kellukesega kaelarihma. Et kassike saaks ilma ka uudistada, siis on plaanis poest ära tuua ühed rohekas-sinised nööbid.

Kusagil mõtetes liiguvad aga - mõtted. Minul käib jõulutunne miskipärast ära alati esimese lume aegu. Et kingisaajaid on palju, siis on sel aastal plaanis osa kinke ise valmis meisterdada. Liitusin ka päkaprojektiga- idee on juba olemas

Pitsilised südamed ja soe istumisalune

Kunagi võtsin raamatukogust ühe käsitööraamatu ja sealt jäid kripeldama üks pitsiline pot-pourri (ehk siis maakeeli lõhnava taimesisuga) süda. Sai siis vanaema riidekapis soratud ja leitud üks vana pitspluus, mida keegi aastaid polnud enam selga passitanud. Endal oli kodus kapinurgas oma päevi ootamas ka kunagi õmblustuhinas ostetud riie, millest pidi lina saama.. Noh, ei saanud- tuhin läks üle. Eile lõin siis riidele käärid sisse ja tegin suure hooga kohe kolm tükki valmis. Taimesegu asemel aga ajasin südameisse lambavilla. Veel mõtlen ka kaunistuse osas- järsku õmblen veel mõne pärli ja lipsukesi lisaks. Kunagi muretsen kindlasti ka mõne taimesegu





Lahenduse leidis ka mu külma-tabureti-mure. Heegeldasin täna kahest lõngast sellise katte:



Loodan, et vahepealsest täielikust käsitöömõõnast on tõus saamas. Vahepeal heegeldasin lapsele ristimiseks mütsikese ja papud, aga nendest juba teinekord.

Täna oli plaanis ka linajahukooki küpsetada, aga keski oli munad pintslisse pannud ??:

Kõrini sai sellest, et meil magamistoa teleka pult kogu aeg kadunud. Ükskord isegi kaks nädalat Võtsin kätte ja just valmis üks puldikott, mille kavatsen hommepäev voodi kohale riputada. Selline kiirelt valmiv, mehe vanadest teksadest, peal mõned pärlid ja kaunistuseks
natuke paela..






NB! Vana võlg! Ammu sai lubatud pilti mulle saadetud värvipakist. Siin ta siis lõpuks on, ehkki kõike ikka pildile ei saanud. Puudu on jupike kangast, pastakas, sinine paelake, 2 tikkimisniiti, küünal ja akrüülvärvid. Ja kõik see kraam minu lemmikut sinist värvi




Heegeldatud vöö lähemalt ka:



Pakis olid siis järgmised asjad:
1. kolm tokki lõnga, üks neist mohäär
2. üks heegelniit
3. kaks tikkimisniiti
4. pakk imeilusate pärlitega
5. tükk kangast
6. kolme erinevat paela
7. akrüülvärvid
8. lillega aplikatsioon
9. märkmik ja pastakas
10. küünal
11. kaart
ja 12. heegeldatud, pärlitega vöö

Ma ei ole eriline Sherlock , nii et KES NEED ASJAD KÕIK PAKKI PANI??

Aga nüüd magama, sest ees ootab sõit Moostesse linalaadale

Ohh, ma olen nüüd nii õnnetu, kui ma teada sain, et kiisuga salvrätihoidja, mis ma värvipakki panin, oli ikkagi katki läinud. Deem küll.. mees muudkui utsitas tagant, et ei ole vaja seda eraldi pakkida. Kuula veel mehi See on see remondiärevus, kui kõik on segamini. Mul kohe mõte ei tööta, kui ümberringi kaos on.
Ja pilti oma tehtud värvipakist mul polegi Olin nii kaua kodulinnast ära, et jõudsin tagasi selleks ajaks, kui oli vaja pakk kohe-kohe posti panna. Fotokas oli aga mehe käes, kes suure hooga kodus remonditas. Panen siis pildi meie uuest ahjust, mille pottsepp Tiit meile ehitas. Ahju asemel oli varem sein ja selle taga oli ahi. Momendil kaunistab ahju Annlaalt tellitud tubane tuulekell. Alati, kui ma seda vaatan, läheb tuju heaks


Ehk õnnestub homme ka üheks pildiklõpsuks saada tagasi kokku värvipakk, mille mina sain ja mille tegu pole veel keegi üles tunnistanud Homme, ehkki juba kellaaja juba täna, on mul tähtis päev. Läheme ostma täna välja valitud uut pliiti Ei jõua kohe ära oodata..

PS! Ega kellelgi Tartus pole müüa üheksakuusele poisile ristimisriideid või on neid valmis õmblema ? Siis võib mulle privaatsõnumi saata. Ma alles õmblusmasinaga teietan

Elu nagu vurrkannis! Käin ja vaatan vahepeal isetegijas ringi, aga endal pole aega siia midagi lisada. Aeg kaob nagu liiv pihust. Vahepeal sai alustatud remondiga, valmis on saanud meie ilus ahi Sügavkülm on täis värskeid maasikaid-vaarikaid-mustikaid. Täna sain lõpuks minna postkontorisse järele oma värvipakile. Kaubamajas ei andunud hing enam rahu ja tegin lahti. Avastamisrõõmu oli palju!! Suured tänud tegijale, ehkki ma ei tea, keda õieti tänada. Vöö meeldis mulle väga. Ja värviga läks ikka täppi Sinine on oma varjundites ikka nii ilus värv..
Minu kollase-oranzikirju pakk läks teele laupäeval. Sellega läks lõpuks nii kiireks, et pilti ei jõudnudki teha. Ja ei tea, kuidas saaja rahule jääb?

Homme-ülehomme ehk on aega mõni piltki suvistest tegemistest panna

Veel täna, tagumine aeg ka ju, läheb minu poolt posti selline poekott- kollane sinisega, nagu päike ja meri. Ja seega on mu esimene vahetusprojekt läbi ka. Mina sain koti Mimm`ilt ja selle pilt on 28. mai postituses, minu kott läheb parimate soovidega teele.. mitte väga kaugele Tartust



Teostus on nagu on, aga ma nägin sellega palju vaeva ja andsin oma parima. Eile ja üleeile keeldus mu õmblusmasin minuga koostööd tegemast. Ja mitu korda olin juba valmis käega lööma ja kotitoorikut ostma minema. Visa aga nagu ma olen, siis masina tahtevastase koostöö kiuste, otsisin sahtlisügavustest välja õmblusmasina hingeelu tutvustava raamatu ja hakkasin siis seejärel uute teadmistega oma masinat meelitama.. Ja ennäe imet, hakkas peale pikka pusimist väga koostöö altiks .. ja ei olnud ikka vaja parandusse viia nagu ma kindlalt arvanud olin Aga jah, koti tegemisest veel niipalju, et seda taskut sinna peale õmblesin ei tea mitu korda, ikka oli kuidagi viltu.. Selline see kott siis sai, ehk pisut äbarik, aga hingega tehtud.