Kirju liblika suvi on läbi.
Kevadel esimene nähtud liblikas oli kirju, nüüd, viimasel soojal päeval korraldasid nad meie aias paarikümnepealise paraadetenduse. Mõned jäid pildile ka:


Oli imeline suvi, stiilis "milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda/kududa/heegeldada". Kaifisin oma last ja käsitööd. Sügisene asjalikkuse algus on aga näputööd kõik pooleli jätnud. Alles eile õhtul nokitsesin mõned vildipallivabad vidinad. Et oleks midagi näidata, olgu nad üles riputatud:






Oleme linnas tagasi ja suutsin eile endale pooleteisetunnise lapsevaba linnaloa kaubelda. Käisin muuhulgas ka Hot`is. Saagiga olen äärmiselt rahul: sõrmus ja kindad (25 eeki kumbki)

ja 63 raha eest Leygil`i must kokteilikleit