Seltsimehed unetud, pusisin oma esimesed liithelmed Drexi albumist leitud õpetuse järgi. Ning kuna mu õde üllatas mind teatega, et talle meeldivad nüüd pruunid toonid, saab ta sünnipäevaks järgmise komplekti, mille üks osa mu kahte esiklapsest liithelmest sisaldab.



Teine kink sai ka just valmis, aga pole veel pildile püütud. Sõbranna tahtis oma tipsile ka lillemütsi. Ma olen muidugi kade ja veel ei tee, enne hakaku tüdruk kaela kandma Paarinädalasele piigale too muhklik müts vankris magamiseks vist kõige mugavam pole. Seega tegin midagi tasapinnalisemat. Täiendustega versiooni Mütsiraamatu ümmarguste kõrvaklappidega beebimütsist. Kui homme päike tõuseb, saab ehk jäädvustada.

Edasi siis taas oma pooleliolevate "põhiprojektide" kallale: lapsele vest, kirikinnas ka vasakule käele (parem on valmis) ja õlasall.

Internetiavarused on nuhtlus Mõtled, et vaatad natuke, kogud ideesid... Aga ühelt lehelt jõuad teisele, sealt järgmisele ja nii aeg kaob. Ideede kogumine on ju iseenesest hea, aga käed pole siis ju töös ja see tähendab, et midagi valmis ei saa.



Siin on retro-müts mu tütrele. Mul oli väiksena analoogne reljeefne valge müts, minu meelest vahva. Kuigi hiljem, kui tütar pilte vaatab, mõtleb kindlasti, et no mis tobedasse mütsi ta peake pandi Aga praegu ta veel vaielda ei saa Kõrvadega aluslontu on heegeldatud ja peale olen õmmelnud Vogue´i lillesalli lilled ja mõned lehekesed (Vogue´i lillesall pole mul muidugi ikka veel valmis ).

Mõõnale järgneb ikka tõus. Kuigi esialgu veel väike, aga siiski. Üht-teist on valminud ka "tõsisemast" käsitööst:

Isetegija foorumist leitud viite järgi kootud käpikud


Knit.1 mustri järgi õlasall


Küpsetasin esimest korda:


Ja ussitasin esimest korda

Ussitada võiks ju veelgi, kuid siis oleks vaja leida keegi alltöövõtja, kes helmeid niidile lükib Minul kulus selleks kolm õhtut...

Ning muidugi vask, vask, vask:






Kui käed ideedele järele jõuaks! Raamatupoes läks pea sassi, igas käsitööraamatus on mingi imeline ise tehtud asi, mida järele proovida sooviks.