Järvemuusika



Muster:Gail. (Mustril on mõned konarused: juhendi põhimustri ridade kordus ja ääremustri algus ei klapi üks-ühele, tuleb ise natuke mõistatada)
Lõng: Patons Vintage, 5 tokki (sellise nimega lõnga ei saanud ma endast poodi maha jätta, leiukohaks Võru Magaziin
Vardad: 3,5







Toites unistusi soojast Eesti suvest. Järvevalvuri õlgadele.

100 väikest pärlit tingimusteta armastuse eest?



Lõputu pusimise tulemus. Alustasin vähemalt viis korda. Ja harutasin sama palju. Sportliku viha ja jonni ja vinnaga valminud. Et no kuidas ometi... Kui ma nüüd kasvatamise süsteemist ehk isegi aru saan, siis kahandamisel läheb läheb jätkuvalt silme eest kirjuks. Ei leia rada.


Sest need helmed on lihtsalt ise nii ilusad


Õhtuti, kui ta magab, vaatan teda, olen lõhki minemas ja mõtlen vaid: "Aitäh, et Sa tulid!" (Kui ta end liivahunnikus kõhuli viskab ja ujumisliigutusi teeb, siis muidugi harvem )

Teie lapsed pole mitte teie lapsed.
Nad on Elu enese igatsuse pojad ning tütred.
Nad sünnivad läbi teie, aga mitte teist,
ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile.

Oma armastuse võite te neile anda, aga mitte oma mõtteid.
Sest neil on nende eneste mõtted.
Nende kehasid võite te varjata oma katuse all, aga mitte nende hingi,
sest nende hinged elunevad homse kojas, mida teie ei või külastada isegi mitte oma unedes.
Te võite püüda nendega sarnaneda, aga ärge üritage muuta neid endisarnaseks.
Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses.
Teie olete vibud, millelt teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse.
Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab teid kogu jõust, et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele.

Olgu teile rõõmuks painduda vibuküti käes;
sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt, armastab ta ka vibu, mis püsib paigal.

/Kahlil Gibran/

Ma olen..., kuidas nimetatakse seda, kui sa oled kord veendunud millegi headuses/kvaliteedis ja kordad siis seda ikka ja jälle - IGAV ? Mul on kindlad lemmiklõhnad, mida ma ostan (uustulnukad satuvad minu juurde kingituste näol ja seni pole ükski end kordama jäänud), oma lemmikkohvikutes söön ma ikka oma lemmiktoite (Pierre´is parti jne). Teatud kohtades ei armasta ma lihtsalt riskida.

Tikrile oli vaja õhemat mütsi. Mütsi, mis korvaks esialgse juuste vähesuse, kataks kõrvad, kuid poleks veel suvekübar. Ühte ebamäärase funktsiooniga mütsi, ühesõnaga. Otsisin mustrit ja ideed, ei leidnud aga ikka midagi paremat kui Fern Glade.





Eile käisime Tikriga kaubamajas kübaraproovis. Ema tagasihoidlike õmblusoskuste tõttu oli vaja osta päikese eest kaitsev kübarake (heegeldatud kübar tuleb niikuinii). Ja kui ma Tikrile siis järjekindlalt ühte ja teist mütsikest pähe sokutasin, siis Tikker tõmbas kõik järjekindlalt peast ära ja pani oma mütsi pähe tagasi. Ju siis meeldib.