Näpuotsaga näputööd!


Näpuotsaga näputööd!
......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..
Mõned faktid minust

Vanust justkui: 27
Mu koduke on: Tallinnas
Tähtkujult: Vähk

Banneri saab oma blogisse lisada, kui kopeerid järgneva koodirea: Näpuotsaga näputööd!

Seda ja teist...

Mulle meeldib...
Rahu ja vaikus, vahel harva omaette olemine. Unistamine ja eriti siis, kui need unistused ka täituvad. Naer. Armastus.
Mulle ei meeldi....
Üksindus, masendus, valelikkus, silmakirjalikkus...

Varasemad postitused

Viimased postitused
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007


Kohad kus on mõnus kolada



......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..
30 Juuni 2008
Kui ma seepi tegin, siis oma kallile emale kinkisin ka ühe, selle kõige armsama, selle roosilise. Ema on mul alati õnnelik selliste ise tehtud kingituste üle ja üldse meeldib mul oma emale ka ilma põhjuseta kingitusi teha. Ehteid ootab ta minult muidugi juba sellest ajast saadik, kui pärlitega tegelema hakkasin, osad pärlid isegi tema jaoks broneeritud, aga tegemiseni pole jõudnud, mitte et aega ei oleks, vaid temale tehes tunnen, et ehe peab olema ideaalne ja ilus nu ja niimoodi ma siis olengi täitsa jännis, aga ükskord, kui meil aega on, siis võtan oma pärlid kõik kaasa ja teeme koos. Aga tulles nüüd tagasi seepide juurde. Jaanide paiku mõtles ema ka siis proovida seda seebi tegemist ja nutikas nagu ta mul on, siis mõtles, et paneks omavahel need südame pooled kokku, saaks sellised nö terviklikud seebid. Nii armsad said!


Aga rääkides sellest tarkusest, siis selle kohta on mul oma teooria. Ema on mul tark ja isa on mul loll ja seega olen mina poollollakas. No ilusam oleks öelda pooltark, aga poollollakas lihtsalt kõlab mu meelest nii hästi ja koomiliselt.

Eelmine kord kui mu kallis teine pool kaugel tööl oli, siis õhtute sisustamiseks heegeldasin koti, lihtsalt niisama, sest tegumood mulle meeldis. Kott sai sinnamaani valmis, et sangad ja vooder puudu ja nii ta seisma jäi. Meil komme maale minnes alati ka ema juurest läbi sõita ja siis tassike kohvi seal võtta, seekord võtsin omalt poolt kaasa ka selle sama koti, nuh et emale näidata, et millega ma jälle hakkama olen saanud. Kotti nähes läksid ema silmad põlema ja suurima hea meelega andsin selle talle, sangad ja voodri lubas ta ise panna ja kui nüüd aus olla, siis temal tuleb see vooder paremini välja ka kui minul.

Need sangad, mis seal pildil on, selle idee peale tuli ema puhtjuhuslikult, eks siis varsti paistab, millised sangad ta sinna paneb, kas ümmargused või lihtsalt sellised nö pulgad. Ja nutikas ja hea maitsega nagu ta mul on, siis avastas ta, et see kott on sedapidi hoopis ilusam, kui lappide heegelduskohad jäävad väljapoole. Vastuvaidlemist siinkohal tõesti olla ei saa, sest sedapidi on tõesti-tõesti ilusam. Kui ema koti lõplikult valmis saab, siis tema loal presenteerin ka lõplikku tulemust!
Ahjaa, materjalist nii palju, et tegemist on selle sama niidiga/lõngaga, mis ma kunagi laadalt jube hea hinnaga ostsin. Rees teadis rääkida, et see miski lõimelõng ja seda tean ka öelda, et Türil selles kaltsuvaiba poes on ka seda müüa ja hind on veel parem, kui laadal oligi.

29 Juuni 2008
Enne jaani sai vanemal täditütrel läbi üks oluline etapp elus ja algas uus ehk siis lõpetatud sai gümnaasium. Tema ilusa, armsa, lihtsa ja naiseliku lõpukleidi juurde paluti ka väga õrnasid ehteid ja selline see komplekt sai


Kui ma maal pagenduses olin, siis ühel õhtul käis mul külas Pärnu sõbranna, see sama, kes lubas seebi pesemise asemel põske pista (no selliseid lubajaid oli tegelikult veel). Tal olid kõrvas sellised ühe suure pärliga kõrvarõngad ja ma siis kukkusin kekkama, et mul on ka umbes sellised, aga roosa mummuga. Tegin need endale, aga kandnud ei ole ja kui aus olla, siis mul polegi ühtegi riietust, millega neid kanda, aga miskil imelikul põhjusel ma need endale tegin.

Eks kui ma vanaks jään, siis äkki kannan, kuigi ma juba olengi vana. Juba teist aastat enne sünnipäeva tuleb ahastus peale, et olen juba nii vana, ma ei kujuta ette, mis ma siis teen, kui 30 või 40 ette lööb?!? Aga äkki ma löön vahepeal pea ära ja kõik saab korda ja ma ei mõtle enam nii!

Sõbranna muidugi küsis kohe, et kas mul rohelisi pärleid ei ole, et temal täielik rohelise maania peal. Tollel hetkel pidin teda kurvastama, aga nädal aega hiljem temaga Pärnus kokku saades sain teda üllatada roheliste kõrvarõngastega ja kusjuures ta sai veel valida ka, et kas matid või läikivad. Teine paar, mis üle jäi, selle kinkisin sõbranna täditütrele, kes on üks ütlemata lahe ja oma kindla iseloomu ja maailmavaatega inimene.

Värvi nagu ikka ma ei suutnud päris õigena jälle peale saada, tegelikkuses on ikka kõvasti ilusam roheline.

28 Juuni 2008
Puhkuse ajal sai ka üks päev Soomes käidud, lihtsalt niisama. Tädi perel oli ka muidugi eesmärk leida vanemale tütrele lõpetamiseks kleit, mille nad õnneks ka said suure otsimise peale. Aga ega me siis tervet päeva ka šoppamisele ei kulutanud. Võtsime ette külastuse SeaLife´i. Mina olin selles keskuses aga kahjuks natuke pettunud. Olen liiga palju filme vaadanud ja seadsin endale seetõttu liiga suured ootused. Lastele muidugi meeldis ja selle vastu ma ei hakkagi vaidlema, et ilus oli seal tõesti ja ilusaid kalasid oli ka. Aga mina ootasin selliseid suuri akvaariume, kus ikka palju kalu on, sardiinid tantsivad, haid on hirmutavalt suured. Aga akvaariumid olid seal suhteliselt väiksed ja seetõttu polnud seda ilu ja melu ka nii palju. Mõni akvaarium oli nagu enam-vähem, aga siis vaatamiseks oli nagu klaaskuulike seinas ja siis sealt piilu (see klaaskuul on muidugi kaval efekt, sest see annab nagu petlikult suurust juurde). Ma pean vähem filme vaatama! Aga jätan nüüd virisemise ja ütlen veelkord, et kalad ise olid ilusad, püüdsin mõned ka pildile saada, aga katsu sa läbi klaasi pildistada ja arusaadavatel põhjustel polnud ka välk lubatud...

Kui tähelepanelikult vaadata, siis on piltidel näha haid (aga nad polnud üldse hirmuäratavad)




Siin aga üks ilus-ilus kollane kala, kes õnnestus isegi normaalselt pildile saada. Kala nime ma aga kahjuks ei mäleta, sest mälu on mul täpselt sama pikk kui kaladel, ehk siis kui selja keerad on kõik juba meelest läinud!


Siin aga merihobud




Seda pilti vaadates ei saa esialgu arugi, et kalad ka pildil on






Ja siis muidugi kalapoeg Nemo. Kõik lapsed kilkasid selle akvaariumi juures N E M O, ükskõik, mis keeles nad siis ka ei rääkinud. Ja eks pean minagi tunnistama, et minul oli täpselt samasugune äratundmisrõõm kui kõikidel nendel lastel seal. Ja oi kuidas ma püüdsin neid pildile saada... Kaadreid tuli ikka oma paarkümmend, aga vaatamiseks kõlbavad ainult need kaks.




Ja siis pärast seal SeaLife poes seisin nagu väike laps riiuli ees ja ohkasin ja tahtsin nii väga omale kalapoeg Nemo kruusi saada. Täiskasvanu minus ütles, et tule mõistusele, ei ole ju vaja, aga õnneks sai väike laps minu sees seekord võitu. Ma nii elavalt kujutasin seal poes endale ette, kuidas ma oma uues kodus hakkan sellest kruusist külmadel õhtutel teed jooma... Ja no kui juba tee joomine käib Nemo teemadel, siis koduukse võib ka ju Nemo mul lahti keerata... Võtmehoidjaid saab mu uue kodu võtmekimbul küll mitmeid olema, esiteks Nemo ja siis kallis teine pool tõi mulle Norrast ka armsa sätendavate kivikestega võtmehoidja, mille lubasin uue kodu võtmekimbu külge panna, kui kodu päris valmis saab. Ma nüüd hakkasin mõtlema, et suur võtmekimp ja palju võtmehoidjad, siis on mul ju ka suurt ja uut käekotti vaja!


Vapustavat käsitööd nägin ka, aga pildile ei julenud püüda. Kohe Aleksandri katedraali vastas on nagu väike käsitöötänav (majas sees) ja seal ikka igasugu lahedaid asju, aga jah, jänes nagu ma olen, siis pildistada ei julenud, et oleks saanud teile näidata ja ideid jagada. Üks kunstnik oli teinud igavesti lahedaid haldjaid, ma küll soome keelt ei mõika, aga nii palju sain aru, et tegemist on ikka heade haldjatega, endalgi võiks selline kodus olla, aga jah, minu rahakott neile peale ei hakanud. Lahe, lahe, lahe oli!

Homme aga jälle käsitööteemadel!

Juba ammu pole siia käsitööasju üles pannud, mitte et oleks käed rüppes istunud või niisama laiselnud, vaid lihtsalt, pole kas aega või võimalust olnud. No tegelikult laiselnud olen ka, sest puhkus oli. Lasin ennast seekord jälle pea nädalaks maale pagendada, aga seekord ma miskipärast ei suutnud seda nii palju nautida kui talvise puhkuse ajal. Aga ilus oli ikkagi ja maasikad olid ka magusad.
Meie pojengimeri




Need on meie aia esimesed maasikad, neid sõin ma muide 12. juuni. Nii head olid, eks need esimesed on alati kõige magusamad, mis siis, et vahel mõnel ots veel valge, aga ikka pistad põske.


Siin aga lihtsalt üks pilt meie aiast.


Natuke tegin käsitööd ka ikka puhkuse ajal. Ühel päeval lõbustasin ennast seepidega, nu esimene kord oli proovida ja välja tuli nii hästi, et kui ühe sõbrannale kinkisin, siis ta teatas, et sellega ei raatsigi pesta, et tahaks hoopis põske pista. See lõhn, mis ma sinna sisse panin (mango-papaia äkki) oli tõesti isuäratav.


Ühel päeval sai aga küünlaid tehtud.


Ja kui ma nüüd väga sügavalt mõtlen, siis ega ma rohkem ei jõudnudki käsitöötada. Aih, nüüd valetasin, esimesel päeval ühe jutiga tegin ära ka lapid aasta isa teki tarvis, aga need on mul pildile püüdmata ja ega enne ei saa, kui kallis teine pool kaugelt maalt jälle tagasi on.
Näidata ja rääkida on veel, üks imepisike reis sai ka puhkuse ajal tehtud, aga sellest siis järgmine kord. Natuke varasemat käsitööd jätan ka järgmisteks kordadeks.


25 Juuni 2008
Jõudis ka minuni see teatepulk Moolelt ja Luiselottelt. Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest

Reeglid
Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Hmm... Ega see lihtne polegi. Kümme aastat tagasi suvel olid minu mäletamist mööda kunstipäevad Türil ja selle raames ka kohvik Nobe Tigu, kus teenindava personali moodustasid meie näitetrupi Sillus rahvas. Tervitused Tööpingile, kes igasugu vahvad toidud välja mõtles: päkapiku praemuna, mis muide on magustoit; Sorge vorstikesed; peekoni päevitus jms... Õudsalt äge oli see kohvik. Alguses olin nagu lõvi ja valmis kõiki teenindama, aga kui kohvik uksed avas, oli jänes püksis ja nii ma siis peamiselt tagaruumis kokana toimetasin. Ega me siis tavalised teenindajad ei olnud, me ikka teenindasime igat klienti erinevalt ja lähtusime peamiselt mängitud rollidest. Ega polegi kerge mäletada, mis ma 10a tagasi tegin. Oleks sama küsimus minult järgmine aasta küsitud, siis teaksin küll vastust, et just sai gümnaasium lõpetatud ja käis trall selle ümber, kuhu edasi õppima minna. Nii paar kuud tagasi trehvasin ühe klassivennaga tänaval, vahetasime paar sõna ja pärast hakkasin ahastusega mõtlema, et appi, järgmine aasta saab juba 10a gümnaasiumi lõpetamisest. Jube vana tunne tuli jälle peale Juba eelmine aasta ei tahtnud ma oma sünnipäeva...

2. Viis asja "Vaja teha" nimekirjast?
* Vaja tegeleda oma kaaluga
* Vaja lahti saada oma laiskusest
* Vaja aeg maha võtta ja aega leida
* Vaja juuksurisse minna
* Vaja saada üle hirmust arstide ees

3. Lemmiksnäkid?
Mul polegi oma kindlaid lemmikuid. Minu isud on vahelduvad, ühel päeval naudin maasikaid, teisel aga juba heeringat. Aga üldiselt on nii, et kui on võimalus valida hea soolase ja magusa vahel, siis valin soolase ja torti söön üldse üliharva. Krevetid ja kümsuitsutatud lõhe või forell on küll asjad, mis mulle vist alati meeldivad, need isud pole veel vaheldunud.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Ma arvan, et paar miljonit minu elu ei muudaks. Maksaksime lihtsalt ära oma pangalaenu ja kui natuke üle jääb, siis vist käiks ära Londonis, oleme sinna minemisest mehega juba ammu unistanud. Rääkides mõnest miljonist, siis algus oleks sama ja ülejäänud summa eest ostaksin väikese maja oma emale ja teeksin vanaema maja korda. Rohkem, kui kümmet miljonit omades oleks algused jälle samad, aga lisanduks see, et palgatöölt võtaksin ennast vist lahti ja hakkaks miskit oma asja ajama, mis oleks nagu hobi ja töö üheskoos. Heategevuseks tahaksin ka natuke anda, aga millisesse valdkonda, seda ei oska öelda. Aga üldiselt olen üsna kindlal veendumusel, et miljonid minu elu oluliselt ei muuda! Ah jaa, õppida tahaksin ka kindlasti!

5. Kohad, kus oled elanud?
Pärnu
Haapsalu
Suure-Jaani
Paide
Tallinn
Rakvere
Tallinn


Teatepulga annan edasi kõigile neile, kes pole veel vastanud neile küsimustele! Või kui mul endal meenub keegi, kes pole veel vastanud, siis annan kohe teada!




......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..

Veel paar fakti...

Loen
Maailma suurimad lahendamata mõistatused

Filmid
Roheline Miil, Voonakeste Vaikimine, Notting Hill, Südamesõbra Pulmad

Muusika
Maria Mena, Kait Tamra, Jaan Tätte, Dagö


Projektid


Teiste blogid


Blogisse piilujaid

039142 külalist on piilunud minu blogisse


Google Custom Search