Näpuotsaga näputööd!


Näpuotsaga näputööd!
......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..
Mõned faktid minust

Vanust justkui: 27
Mu koduke on: Tallinnas
Tähtkujult: Vähk

Banneri saab oma blogisse lisada, kui kopeerid järgneva koodirea: Näpuotsaga näputööd!

Seda ja teist...

Mulle meeldib...
Rahu ja vaikus, vahel harva omaette olemine. Unistamine ja eriti siis, kui need unistused ka täituvad. Naer. Armastus.
Mulle ei meeldi....
Üksindus, masendus, valelikkus, silmakirjalikkus...

Varasemad postitused

Viimased postitused
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007


Kohad kus on mõnus kolada



......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..
18 August 2008
Teistmoodi lilled... Mina juba olen kord selline, et kingitustel peab mingi vigur või konks olema. Laupäeval oli meil väga tihe päevaplaan: kahe tunniga sai täditütre sünnipäev kiirkorras ära peetud Jänedal ja siis peale seda suundusime ühe pisikese sugulase katsikupeole Aegviidus. Mõnus päev oli, hoolimata vihmasest ilmast!
Aga nüüd siis nende lillede juurde. Kuna katsikupidu toimus sugulaste maamajas, siis võtsin vastu otsuse, et ei vii emale-isale lilli, nad on sellised armsad tuulepead, et suure tõenäosusega oleksid nad need lilled maha unustanud ja järgmisel korral tagasi tulles oleks need juba närtsinud ja mis ilu sa neist siis ikka saad. Kui tuleb lilleilu isu peale, siis pistku pea aknast välja või käigu tiir ümber maja... Vat ja siis me viisimegi hoopis sellised lilled... Silmailu emale-isale ja suu magusaks pisikesel preilil.



Täditütrele sai ka väike vimka visatud. Kuna tema kindlaks sooviks oli raha, siis seekord lahendasime selle sellega, et läksime panka ja palusime kogu summa 2-kroonistes kupüürides. Hihii... Nii lahe oli viia patakas raha kinnistes pakkides. Kohe tekkis selline tunne, et raha oli palju-palju... Eelmine aasta sai see raha teema lahendatud hoopiski nii.

13 August 2008
Natuke teistmoodi isetegemine ehk oma pesa loomine... See küll mehe kätetöö, aga värvide ja tapeedi valik minu tehtud. Uksumatu, kui raske on ikka värve valida ja uskumatu, kui teistsugused need seinas jäävad. See roheline on kaugel eemal sellest toonist, mis me valisime ja selle liigse erksuse taltsutamiseks saigi ema soovitusel tapeet ka pandud. Tapeedi leidmine on ka omaette teema, muidu vaatad ringi ja valik missugune, aga kui midagi konkreetsemat hakkad vaatama, siis polegi nagu midagi leida, aga kes otsib, see leiab... Ise olen küll tapeedi- ja värvivaliku osas uhke, empsu ka kiitis ja kallis teine pool samuti!
See siis meie õnnetu katusekorteri üks magamistubadest. Õnnetu sellepärast, et selle korteriga on seoses eelmise omanikuga palju probleeme. Saime natuke aega olla omanikud, kui ilmnesid varjatud vead, millest aga eelmine omanik ei taha kuuldagi... Ja nüüd siis hakkamegi kohtuteed käima... Raske saab olema, aga me oleme tublid ja püüame vastu pidada. Hetkel üritame ühe poole elamisest nii palju valmis teha, et saaksime sisse kolida, sest kahel pool üüri maksta on ikka põnts põllumajandusele...






See küll alles üsna algusjärgus, aga tasapisi toimetame edasi.

12 August 2008
Vat selline ma siis olen, suudan ära unustada oma blogi sünnipäeva! Aga ikkagi on äge mõelda, et just täpselt aasta on ta mul olemas olnud, kord vähem, kord rohkem. Aga mis ma pikka juttu ikka keerutan, täna lihtsalt jutt ei jookse, mitte, et paha tuju oleks, ei sugugi mitte, aga mul on vist ei viitsi peal ja sellest täiesti piisab...

Eelmises postituses sai näidatud kõrvarõngaid, millele nüüd lisa telliti. Ühed sinised pidin ka juurde tegema, sest töökaaslase sõbranna oli need esimesed sinised lihtsalt ärandanud, aga sõbrannade puhul ilusate asjadega ongi ärandamised lubatud, eks ju...






Siin aga ühed ammused kekutamata kekutamised!
Mõned kuud tagasi palusin sõbranna emal endale Rootsist seebimassi tuua, tänutäheks tegin talle klaasimaali, aga see selleks. Seebimassi üleandmine toimus Saksamaal ja siis sõbranna koos oma emaga olid seal kirbuturul käinud ja sõbranna ema oli sealt leidnud natuke erinevaid pärleid ja saatis need mulle. Lihtsalt armas! Inimene, kes mind ei tunne, aga lihtsalt teab, et ma armastan käsitööd teha. Suured tänud talle veelkord!


Töökaaslane (see sama, kes hoolega minu tehtud ehteid kannab) käis Egiptimaal puhkamas ja palusin siis, et kui miskit põnevat ja odavat ehtemajandust silma jääb, toogu mulle. Ta muidugi oli nii armas, et tõi selle kee mulle kingiks (lammutamise eesmärgil, et sellest midagi ilusat ja armasta teha). Talle ka suured tänud!

Need kivikesed on nii armsad, et ma pole isegi raatsinud seda keed lammutada. Lammutan alles siis, kui on olemas konkreetne idee, seni vaatan ja imetlen neid niisama!

Viimane kord, kui mu kallis teine pool jälle Norrast töölt tuli, andsin jälle kõva käsu kätte Rootsis Panduro poest läbi minna ja mulle seebimassi tuua. Seebimassi sain ja lisaks sellele tegi kallis teine pool mulle veel sellise üllatuse

Vahel nad ikka oskavad üllatada ka!

Käsitööga on aga ikka veel kehvad lood! Olen soolika täiesti ära kaotanud, aga küll ma selle ükskord jälle üles leian. Võib olla olen ma ise selle kuhugi kotti pannud ja luku kõvasti kinni tõmmanud ja koti ära peitnud.

06 August 2008
Oh, kuu algus tööl on hullumaja ja see kuu veel eriti, sest uued süsteemid nõuavad uusi ja teistsuguseid aruandeid ja nii tulebki palju otsast peale üles ehitada! Just sain ühe aruandega mäele ja endamisi mõtlesin, et no nii, luban endale 15 minutit internetti (loe Isetegijat) ja kui nüüd aus olla, siis võib julgelt selle 15 minutit korrutada kolmega kui juba mitte neljaga... Ja otse loomulikult ei suutnud ma vastu panna blogimisele... Aga nüüd rohkem pikemat juttu ei tee, näitan oma paar asja ära ja asun edasi tööd tegema nii, et otsaesine märg...

Üks töökaaslane tellis minult sellised kõrvakad. Tellimissoov tuli üldse selle peale, et ühe teise töökaslase tütrel on sarnased ja mina muidugi pidin ju kohe seletama hakkama, et mul ka kodus selliseid suuri kettaid. Töökaaslase tütrel on need kuskilt soojalt maalt kingiks toodud, aga vat need siin on made in kodumaa



Täitsa õudne, kui raske on kõrvarõngaid pildile saada...

Siin aga üks tellitud kee noorele neiule

Vahel ma mõtlen, et ma vist teistsuguseid ei oskagi teha. Nu natuke ikka oskan ka, aga mis ma teha saan, kui kõigile just seda tüüpi keed meelivad!

Nüüd aga käärin käised ülesse ja rügan edasi!

03 August 2008
Sealife Äntu moodi... Kui juunis sai käidud Helsingis Sealife´s, siis augustis sai käidud Äntu veemaailmas. Selle võrratult vahva elamuse eest oleme suured tänud võlgu kallile Sandule! Sant oli see, kes hakkas meile rääkima hülgepoisist ja kui veel selgus, et ta ainult paar kilomeetrit eemal, siis polnud enam mingit mõtlemist... Autole hääled sisse, Sant teejuhiks ja sõit võis alata...
Saage tuttavaks, tema on hülgepoiss Poiss




Siin pildil pistis ta natukeseks oma nina välja ning puhkis ja pritsis vett.

Poiss oli eile laisk... Sellist kino ja mürglit ta eile ei teinud, kui Sandi juttudest kuulsime.

Siis oli seal veel ilmatuma palju forelle, eks meist vast kõik forelle näinud, aga nii palju polnud minu silm enne näinud, veepind oli nagu kärnkonna selga, mügralik ja pidevas liikumises. Äge!


Ja veel ägedamad olid albiinoforellid, vat just sellised


Ühed kalad olid veel, aga nüüd andke andeks mu kalamälu... Mitte ei mäleta... Ühel neist oli uime küljes selline kollane märgistus nagu lehmadelgi... Kuna seal kalu kasvatatkse, siis eks mingil sellel eesmärgil ja vajadusel see oli


Ja seda nägin ka elus esimest korda, kuidas kalad vastuvoolu ujusid... See oli naljakas ja ülimalt huvitav... Mõnel kalal oli ikka tohutult tahtejõudu, mõnel tohutult kiirust, mõnel isegi nutikust...


Pildid pole küll kõige paremad saanud, sest selliste vingete hetkede jäädvustamiseks jääb küll digiseebikas nõrgaks.

Nüüd aga päeva tähtsündmuse juurde. Me käisime Sandil külas! Juba ammu oli ta meid kutsunud ja juba ammu oli ta meid oodanud, juba ammu olime plaaninud minna ja eile sai siis käidud! Oh, nii mõnus oli... Jälle üks koht, kust sai ära tuldud meeletult hea ja positiivse tujuga! Oleks aega olnud, siis oleks veelgi kauemaks sinna jäänud. Aitäh sulle kulla-kallis Sandu! Ja ma ei saa jätta kekutamata, et perenaise lahkel loal lubati meil ikka ja jälle sinna külla tulla! Imearmsa lambapoisi ja pisikese lepatriinu sain ka kingiks, vaadake ja kadestage


Teel Sandu juurde laiusid mõlemal pool sõiduteed suured ja ilusad rukkiväljad, mis paiguti lausa sinetasid rukkililledest ja nii saigi külla minnes kaasa võetud ka peotäis rahvuslikkust


Omalt poolt tegin just Sandule pontsakad lepatriinud aknale mängima. Temale mõeldes on esimene mõte alati lepatriinud...


Vat selline superlahe ja armas päev oli! Suured-suured tänud, Sant, lahke vastuvõtmise ja heade emotsioonide eest! Näeme jälle, eks ju!




......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..

Veel paar fakti...

Loen
Maailma suurimad lahendamata mõistatused

Filmid
Roheline Miil, Voonakeste Vaikimine, Notting Hill, Südamesõbra Pulmad

Muusika
Maria Mena, Kait Tamra, Jaan Tätte, Dagö


Projektid


Teiste blogid


Blogisse piilujaid

039145 külalist on piilunud minu blogisse


Google Custom Search