Noore Perenaise tegemised
Noore Perenaise tegemised
Käsitöö on sedasorti töö, mis naiste närve suuremat ei söö!
.: About Me :.
Age: 27
Location: Tartu
Zodiac Sign: Jäär
.: Likes :.
Käsitöötada
Kokata
.: Dislikes :.

.: Links :.

.: Quote :.

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Juuli 2010
Detsember 2009
Oktoober 2009
August 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Juuni 2008
November 2007
August 2007
Juuni 2007
Aprill 2007
Märts 2007

.: Currently :.

Reading:
Raamatuid (Petrone Print "Minu ..." sari, eesti klassika, kokaraamatud ja palju muud)
Ajakirju (Eesti Naine, käsitööajakirjad, kokandusajakirjad)
Õppematerjale

Last Movie:
Notting Hill
Love Actually
The Matrix
Practical Magic
Inglorious Bastards
Ja palju muud

Listening to:


.: Visits :.

025297

08 Veebruar 2009
Ja nüüd kõik koos:

Jänesel on pikad kõrvad, pikad kõrvad, pikad kõrvad,
Jänesel on pikad kõrvad, pikad kõrvad, jaa!

Seda laulu õppis mu väike õde lauluringis. Tegin talle ühe jänese, pihuloomakese.
Ilma arhailise tikandita seekord. Tahtsin teha hoopis naba ja saba ja selja peale lillekesed. Lapsele meeldib!





Pildid kehvakesed, päevavalges ei tulnud meelde pildistada.

Tirts nõustus ka pika meelitamise peale koos jänesega poseerima. Meelega panin ta selle padja peale istuma, sest tahtsin oma ema kätetööd näidata. Ta tegi minu vanast voodimadratsist Helgale mõnusa põrandapadja. Selle peal on hea istuda ja Muumisid vaadata






Järmise korrani!
Noor_Perenaine posted @ 19:21 - Link - kommentaarid (2)

05 Veebruar 2009
Nonii, tuletaks ka selle blogitamise siis meelde...

Teinud ja nokitsenud olen ikka. Käed ju sügelevad, nagu ühele isetegijale kohane. Olen ennast arendanud nii käsitöö kui koaknduse alal ja loomulikult ka oma erialal. Inglise filoloogia siis, ma mõtlen. Aeg lendab linnutiivul ja uskumatu, aga kevadel paistab baka lõpp kui kõik hästi läheb...

Meenutusi jõuludest...

Jõulud on ikka isetegijate seas tihe aeg. Minul ka. Enne jõule sai veel kaks eksamit ära tehtud ja kahjuks väga palju jõuluvana kingikotti isetehtud asju ei saanud, aga õdedega küpsetasime piparkooke (või siis küpalkooke, nagu pisiõde arvas). Nüüd oli siis kolme asemel neli õde askeldamas köögis. Eelmisel aastal oli pisipiiga veel natuke väike, aga nüüd juba igati asjalik ja tubli abiline. Pärast olime jahused kõik aga selle eest oli meil koos ääretult tore ja lõbus tegutseda. Jõulude ajal sai emaga koos ka vilditud. Proovisin esimest korda käsitsi ja masinaga villaloorist viltida. Huvitav tulemus jäi mõlemal juhul, aga hetkel ootavad need vildipalakad parajat hetke, et millekski saada
Lisaks viltisin Laantelapse õpetuse järgi ühe seebi Ago isale. Sellest kahjuks pilti pole. Ago emale õmblesin pajakindad. Tal vanadest üks oli päris must ja kärssand juba ja teine oli ka vilets. Uued kindad võeti rõõmuga kasutusele, kuigi õmblemise osas mul arenemisruumi veel jätkub küllaga....



Kilingi-Nõmmes on vahva peretraditsioon jõulude ajal üks suuuur pusle kokku panna. Igal aastal suurem. Kuigi nüüd oleme kaks aastat järjest 3000 tükiga puslet pannud, on seekordne eelmisest keerukam. 5000 vist ei mahuks ära, aga eks järgmisel aastal vaatab, mis saab.
Selline pusle siis sai kokku lõpuks jaanuari teisel nädalal.



Kui ma juba siin ajas tagasi vaatama hakkasin, siis läheks korraks lapsepõlve ka. Nimelt mu armas kallis kadunud Puka vanaisa armastas ristsõnu lahendada. Väiksena sain mina alati tema ristsõnaraamatutes laste ristsõnadele eesõiguse ja mulle väga meeldis see Pukas olles. Vanaisa käest oli hea küsida ka, kui ma midagi ei teadnud. Tema teadis alati vastata ja sellest ajast on ilusad mälestused. Kui vanaisa meile kolis ja hoolt vajas, andis ta mulle lambi, mille all ta oli ristsõnu lahendanud kui ma oma toa sain. Kahjuks jäi lamp kapi otsa seisma, sest juhtme ots ei sobinud europistikusse ja meie peres ei ole oskajaid, kes juhtme ära vahetaks. Kui vanaisa lahkus, vaatasin seda lampi niisama ja mõtlesin armsa papa peale. Mõned aastad hiljem ristus minu tee Ago omaga ja nüüd milallgi pärast jõule turgatas mulle pähe see lamp sealt kapi otsast (nüüd juba õe toast) alla võtta, tolmust puhtaks pühkida ja Kilingi-Nõmme kaasa võtta. Ago isa nimelt jagab seda elektri värki ja tal on igasugu juhtmeid ja asju keldris. Viisin siis lambi palvega korda teha äia kätte. Ta muheles natuke vuntsi, käis keldris juhtme järel ja valmis mu lambikene oligi. Täitsa töökorras ka! Nüüd on ta mul kodus ja näitas valgust kui ma eksamiteks õppisin ja loodetavasti näitab veel kaua ka minu lastele valgust. Pikk jutt sai lambist, aga mulle on ta armas ja oluline!
Padi, mis lambiga koos pildil poosetab, sai valmis juba eelmise aasta jaanuaris, aga oli pildistamata. Algul oli mõeldud niisama diivanipadjaks, aga Ago omastas selle üsna ruttu ja magab sellega. Seepärast ta natuke löts ehk välja näebki. Aga no mis ma tast keelan, las siis magab selle padjaga kui meeldib. Valmistatud muide ema tehtud köögikardina jääkidest ja Abakhani kangast.



Selleks korraks kõik. Tehtud-nokitsetud on veel ja mõttes ka palju, aga nendest järgmistel kordadel.
Noor_Perenaine posted @ 21:28 - Link - kommentaarid (3)