Noore Perenaise tegemised
Noore Perenaise tegemised
Käsitöö on sedasorti töö, mis naiste närve suuremat ei söö!
.: About Me :.
Age: 27
Location: Tartu
Zodiac Sign: Jäär
.: Likes :.
Käsitöötada
Kokata
.: Dislikes :.

.: Links :.

.: Quote :.

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Juuli 2010
Detsember 2009
Oktoober 2009
August 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Juuni 2008
November 2007
August 2007
Juuni 2007
Aprill 2007
Märts 2007

.: Currently :.

Reading:
Raamatuid (Petrone Print "Minu ..." sari, eesti klassika, kokaraamatud ja palju muud)
Ajakirju (Eesti Naine, käsitööajakirjad, kokandusajakirjad)
Õppematerjale

Last Movie:
Notting Hill
Love Actually
The Matrix
Practical Magic
Inglorious Bastards
Ja palju muud

Listening to:


.: Visits :.

025295

29 Juuni 2007
Meie saaremaa reisi pealkiri võiks olla "kvaliteetaeg kaheksi". Just sellepärast kvaliteetaeg, et mu teine poole on IT-inimene ja mõnele kliendile iseenesestmõistetavalt 24/7 arvutiabi. Näiteks Palmako, mis teeb Kavastus laudadest majakesi. Nii kui seal mingi probleem on mõne arvutiga või infosüsteemiga, siis Agol kohe telefon heliseb ja olenevalt probleemist siis räägib kaks minutit kuni pool tundi ja tihti maandub arvuti taha probleeme lahendama, mis ei taha otsa lõppeda. Ja kuna Palmakos on vahetustega töö, siis ei ole vahet, kas on nädalavahetus või hommik või õhtu. On veel teisigi selliseid...eks ma vahel ikka vingun ka natuke, kui meie koosolemist häiritakse. Aga seekord olin ma kohe niiiii õnnelik! Telefon ei helisenud nädalavahetusel töö asjus kordagi ja läpakat kasutasime selleks, et hommikusöögi ajal ikka värksed Paris Hiltoni uudised läbi lugeda
Reedel startisime alles hilisel pärastlõunal. Tegime vahepeatuse Kilingi-Nõmmes, kus ämm oli just lesta praadinud...nämmm. Väike kehakinnitus ja telgid, tekid autosse. Jõudsime täpselt 5 minutit enne kümmet Virtsu ja ei mingit saba
Ostsime pileti ja vutt-vutt praamile...Ülesõidu ajal loojus päike merre.



Taas maa peal, sõitsime otse ööbimiskohta, Leisile. Seal on mere ääres RMK telkimiskohad. Meie kohas oli lisaks lõkkeplatsile ja laudadele-pinkidele isegi kuivkäimla ja võrguplats. No ja mis sa siis veel hing ihaldad, kui hommikul avaneb telgiuksest selline vaade...



Laupäeval käisime Kuressaares Ago tädi pool. Seal me käime tavaliselt pesemas ja tädi pakub alati kohvi ja ajame niisama natuke juttu. Pärast käisime söömas ja ostsime poest õhtuks nänni. Enne Kuressaarde sõitmist sain ma Leena Sireli käest viltimisvilla osta. Ta oli nii lahke, et juhatas meid isegi kallil pühal oma müügikohta. No kui ma sinna töökotta sisse astusin ja neid värve nägin, mul lõid silmad särama! Ilmselt kalli märkas seda ja lubas mul lahkelt valida ja poetas, et ma natuke musta ka ikka võtaksin. Ja ta oli nõus selle villahunniku kinni maksma, sest minul ei olnud sularaha ja ega see finantsseis mu arvel kah kiita ei olnud....lihtsalt armas. Viltimise kihk tuli kohe sisse ja ostsin kaks nõela ka ja hiljem ühe nõudepesukäsna. Ega see hunnik väga kalliks ei läinud, heie ju kerge kraam. Selline saak siis...



Nu ma olen nigu õnnejunn oma villahunniku otsas, igasugu mõtted peas, mis sellest teha.

Päeval sõitsime veel Karujärve äärest läbi korra ja vurasime niisama ringi, sest ilm oli kehva. Tee ääres korjasin ka natuke karikakraid ja kellukaid. Õhtupoole hakkas selgemaks minema ja sõitsime lõpuks samasse ööbimiskohta tagasi. Ehitasime lõkke püsti.



Ja mina tegin endale lilledest pärja.



Ja korjasin lõkkesse käbisid.



Ja ega ma ei saanud seda villa proovimata jätta...



Tegin kalli folgimütsile (üleelmisel aastal Viljandi folgil ostetud) sellise märgikese.



Modelliks keskmine väike õde, sest kõige pisem ei olnud eriti nõus mütsiga poseerima...



Hiljem veel grillisime kana ja ajasime niisama juttu. Väga lõbus ja tore oli.
Pühapäeval magasime poole lõunani ja pärast hommikusööki Leisis hakkas taevas välkuma ja müristama ja tuli tore padukas. Mõtlesime, et sõidame Kuressaarde, ehk on linnus lahti ja oleks seal vihmaga aega veetnud. Aga mõni kilomeeter enne Kuresaaret kadusid äkki mustad pilved ja päike hakkas kütma...Sõitsime hoopis mere äärde Järve randa...



See must täpp pildi keskel ei ole mitte kärbsemust teie arvutiekraanil, vaid Ago must peanupp. Vedelesime rannas tekil käsikäes paar tundi, vahepeal sai meres hulpimas ka käidud. Väga mõnus oli. Pärast võtsime veel Saaremaa maheköögis supi ja pannkoogid maasikatoormoosiga, mis lausa sulasid suus ja siis sõitsime Kuivastusse. Seekord siis poolteist tundi sabatamist. Ei olnud see asi nii hull midagi...õhtuks sõitsime jälle Kilingi-Nõmme ja Tartusse jõudsime esmaspäeva lõunaks.
Oeh...minust jäi jälle tükike Saaremaale maha...need kadakaväljad ja meri ja ilusad punased moonitutsakad vilja- ja rapsipõldude vahel ja sarapuud.
Otsustasin, et lisaks veesilmale ja ürdipeenardele on mul aias ka põllulilled: moonid, karikakrad ja rukkililled. No ja lisaks Ago lemmikud - nurmenukud - ja mina armastan krookuseid. Ja Saaremaad.
Noor_Perenaine posted @ 12:50 - Link - kommentaarid (6)

22 Juuni 2007
Oeh...sess on LÄBI!!! Üleeile tegin viimase eksami...aga eile...Lõpetas mu suur väike õde põhikooli.
Õeke see rohelise-valge kleidiga pildi keskel.



Olime terve perega aktusel, kõige pisem pidas vapralt vastu. Plaksutas ka oma pisikeste käekestega, kui õe klassile tunnistusi jagati ja siis magas õues kärus kuni pildistamise aeg kätte jõudis. Väga tublilt ajastatud igatahes!
Aga mina tahtsin nutma hakata, kui lõpetajad saali tulid ja ma oma õde nägin. No see ei ole võimalik, et ta juba NII SUUR on! Alles ta oli siuke väike asjalik juntsu! Kiidaks teda ka siinkohal...tunnistus oli igav ja puhtalt viieline ja kiitused päris mitmes aines olümpiaadiel käimise eest (ei mäletagi enam, mis ained, neid loeti ikka terve rida ette).
Edasi läheb õeke siis Hugo Treffneri Gümnaasiumisse. No ma ei imestaks, kui ta gümnaasiumi vähemalt hõbedaga lõpetab.

Nii...aga natuke isetegemise juttu ka. Pärast seda, kui ma oma eelmise postituse olin ära teinud, läksin kööki. Vaatasin külmkappi ja kambrisse, et mis meil siis söödavat on. Tahtsin võimalikult palju igasuguseid jääke ja asju ära kasutada, et saaks külmiku tühjaks ja sulama panna (see ei ole mul siiamaani õnnestunud, aga pärast jaanipäeva võtan ette). Noh, selgus, et üht-teist on, aga siiski käisin poes hakkliha ja juustu järel...No ja selline see pirukas siis sai.



Põhjaks hapukoore-mureteigen Ida Savi raamatust ja peal siis taignast ülespoole: juust, hakkliha-sibula läbipraetud segu, kukeseenekiht, tomati-juustu-basiiliku segu ja kõige peal natuke brokkolit. Noh seda võiks siis kutsuda jäägi-basiilikupirukaks. Maitses väga hästi, aga teinekord teen natuke õhema põhjaga.

Käsitööd ei ole jõudnud vahepeal üldse teha. Aga meie sõidame täna kahekesi Saaremaale ja sinna võtan selle triibulise eluka heegeldamise kaasa. Ja kavatsen lihtsalt puhata...mere ääres vedeleda, heegeldada, kalale lähme ka ehk ja kui väga sajab, siis oleme niisama teise poole tädi juures või midagi sellist.
Saaremaast veel nii palju, et tegelikult on meie mõlema juured seal ja ma alati naudin sealolemist! Kunagi on mul seal kindlasti oma maja suure aiaga, kus on ürdipeenrad ja veesilm. Suvel teen käsitööd ja toimetan aias ja kutsun oma sõbrannasid ja isetegijaid kohvile ja koogile! Mehe saadan lapse (laste)ja koeraga kalale. Muul ajal õpetan Saaremaa lastele inglise keelt, võib-olla olen turistidele vahelduseks giidiks ka...
Tore on vahel pilvedes hõljuda, eks. Aga nüüd reaalusesse ja asju kokku panema, sest varsti me sinna unistustemaale sõidamegi!

Teile kõigile ilusat päikeselist jaanipäeva, vähe sääski ja suurt lõket!
Noor_Perenaine posted @ 09:08 - Link - kommentaarid (4)

08 Juuni 2007
Kas teate kui mõnus on hommikukohvi ja võileibade või pudru juurde Isetegijate blogisid lugeda! Mõnikord ununevad uudised üldse ära ja alles õhtul vaatan Postimehe ja EPLi netiväljaandeid...
Ega mul midagi väga näidata ei ole, sess neelab aega...aga midagi siiski.

Esiteks. Ostsin juba ammu Tartu kevadlaadalt omale maitsetaimi, melissi, basiiliku ja murulaugu. Oleks rohkem ostnud, aga need on aknalaua peal kasvatamiseks kõige lollikindlamad. Mul ei ole siin üürikas isegi rõdu. Nüüd on taimekesed juba ilusad ja vohavad. Melissi olen pannud morsi sisse ja ka toorsalatile andis väga mõnna maitse. Murulauku topin ka kuhu vähegi saab. Basiilik läheb täna käiku, kuuma ilmaga pole lihtsalt liha eriti vaaritanud. Nõuanded, kus neid taimi veel kasutada on igati teretulnud. Taimekeste potid on aga erilised selletõttu, et nad elavad vana savipoti uut elu. Basiiliku pott on minu värvitud, meliss ilutseb ühe keskmistest õdedest maalitud potis (ei mäleta, kumb tegi) ja murulaugu poti ülemisele äärele tegin uuenduskuuri, kuna sealt oli vana värv koledaks kulunud. Muidu ta oligi selline rõõmsalt ruuduline-õunaline juba poest ostes. Kasutatud on mingeid Pebeo värve, mis kunagi väga ammu juba (Tiimarist vist) soodukaga ostetud.



Teiseks näitan ära oma sendikausikese (kui rahakott muutub sentidest raskeks, siis tühjeneb senditasku sinna kaussi). Selle ma tegin kunagi põhikooli lõpus vist. Antoniuse õues oli suvel mingi savimätsimise väike kursus või nii ja siis me koos paari sõbranna ja õega käisime seal. Eks ta siuke algeline kausike ole, aga mulle on ta lihtsalt väga armas. Pilt ei tulnud kõige parem...



Nii...siis ma mõtlesin ära näidata veel oma tagasihoidliku lõngakogu. Peaaegu kõik on kaltuskast ostetud ja niimoodi, et ma ostmise hetkel ei teadnud veel, mis lõngast saab. Aga mul on mingi eriline nõrkus puuvillaste lõngade vastu. Kui kaltsukas on vähemalt kaks tokki mingit puuvillast lõnga, mis on vähegi korralik, siis see ka koju rändab. Nüüd on ka enamike lõngade jaoks ideed olemas. Siin siis minu armsad puuvillased.



Ja kui juhtub, et kaltsukas on rohkem kui üks tokk korralikku mittepuuvillast lõnga, siis rändab ka see minu juurde.



Loomulikult on ka mõned üksikud tokid oma uue kodu minu juures leidnud lihtsalt sellepärast, et nad on niiii armsad. Ja mõned lõngad on ema käest pätsu pandud

Aga nüüd minu praegused kõige kallimad ja armsamad lõngad, mille ma ostsin sünnipäevaks saadud kinkekaardi eest Lianni lõngapoest ja nendest teen endale suveks ühe ilusa topi, kui eksamid läbi.



Aga ma pole ka päris ilma käsitööta elada suutnud. See ikka rahustab mõnusalt närve õhtuti või kui pärast kirvest eksamit omadega läbi oled ja veel järgmiseks on natuke aega õppida ja saab lubada endale pool päevakest puhkamiseks. Siis olen ma kas Ihastes oma pisiõde nunnutamas, või kui tibu magab siis vuristan natuke masinaga talle lapitekikest kokku. Teisipäeval pärast struktuuri (inglise keele struktuur-selline puhas grammatiline teooria) ma seda natuke tegingi. Selline nauding on vaadata, kuidas lapid omavahel sobituvad ja nurgad on järjest täpsemad Lihtsalt väga mõnus tegemine. Aga sellest kahjuks praegu pilte ei ole, töö nagunii väga poolik.

Aga siin kodus nikerdan ma vahel õhtuti kui me miskit telekat või arvutist koos kalliga vaatame hoopis sellist asja...



Ehk siis selle eluka nikerdamisega kasutan ära lõngajääke ja üksikuid kaltsukalõngasid. Kes temast saab, see veel selgub!

Rohkem ei olegi pilte ega käsitööjuttu. Kui te veel väga tüdinendu ei ole, siis natuke muud juttu.

Nimelt pisiõest oleks palju palju rääkida. Aga see jutt on eelkõige kallile Laantelapsele, et ta ikka teaks, mis meitle toimub. Põnn käib käpuli siukse hooga! Vahel on tunne, et kodus on kaks koera, sest ka pisike kaak tuuseldab ja kortsutab ajalehti. Ta istub juba mõnusalt ja ajab ennast põlvili ja teeb igasuguseid naljakaid hääli ja nägusid. Viimasel ajal on nuusutamise mängimine eriti popiks saanud: tõmbab oma ninanöpsu kortsu ja siis teeb sellist nuuskimise moodi asja. Päevi veedavad nad emmega aias teki peal suure päikesevarju all. Mänguasjakorv veetakse ka välja ja siis on seal tore näiteks ema otsas turnida ja muru kakkuda. Hea on see, et põnni meelest on muru ääretult kahtlane asi. Seda võib küll katsuda ja kakkuda, aga peale minna ei julge. Kui emal vaja korraks tuppa telefoni järgi joosta vms, siis laps ei kao kuhugi Ja kaks imearmsat kikut on tal ka, nagu pärlikesed. Nendega ta näris ükspäev rabarberijuppi niiet ei teinud teist nägugi, et hapu oleks või midagi. Üldiselt on ta ikka kohutavalt nunnu ja rõõmus ja aktiivne laps.

Viimaseks sellest ka, et meil kalliga oli väike tähtpäev või nii...30. mai sai aastane üürileping läbi ja uus aastaks pikendatud. Ehk siis see aastane kooselu on olnud huvitav (nagu kalli ütles). Minuarust on ka huvitav olnud. See ongi peamine, et igav ei hakka, onju



Ja kõige toredam on see, et omanik jättis üürihinna samaks. Ütles, et me korralikud inimesed ja hoiame korterit, et mis ta siis ikka tõstab. Kui oleks pidanud uut üürilist otsima, siis oleks tõstnud. Nii kena temast.

Aga nüüd ma ausalt ka lähen ja loen vähemalt kaks tundi inglise kirjanduse konspekti ja luuletusi ja naudin seda. Siis kallile sünnipäevakinki otsima. Nädalavahetusel on plaanis Kilingi-Nõmme sõit, kalli sünnipäevaks üks hea kook küpsetada, natuke kartulimardikaid korjata ja palju inglise kirjanduse, USA ajaloo ja fonoloogia materjale õppida.

Kõike kaunist ja palju päikest!!
Noor_Perenaine posted @ 09:22 - Link - kommentaarid (7)