Noore Perenaise tegemised
Noore Perenaise tegemised
Käsitöö on sedasorti töö, mis naiste närve suuremat ei söö!
.: About Me :.
Age: 27
Location: Tartu
Zodiac Sign: Jäär
.: Likes :.
Käsitöötada
Kokata
.: Dislikes :.

.: Links :.

.: Quote :.

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Juuli 2010
Detsember 2009
Oktoober 2009
August 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Juuni 2008
November 2007
August 2007
Juuni 2007
Aprill 2007
Märts 2007

.: Currently :.

Reading:
Raamatuid (Petrone Print "Minu ..." sari, eesti klassika, kokaraamatud ja palju muud)
Ajakirju (Eesti Naine, käsitööajakirjad, kokandusajakirjad)
Õppematerjale

Last Movie:
Notting Hill
Love Actually
The Matrix
Practical Magic
Inglorious Bastards
Ja palju muud

Listening to:


.: Visits :.

024625

08 Juuli 2010
Päästetud karp

Isa tõi kunagi ammu emale laevalt sellise kena pisikeste lõhnade komplekti. Karp aga elas oma aja ära ja läks natuke katki. Lähen mina vanematele külla. Köögis on neil seina ääres suur Rimi kott pakendite kogumise tarbeks. Ja sealt see õnnetu karp mulle vastu vaataski. Nii õnnetult, et ma teadsin, et ta väärib päästmist ja mitte koos teiste pakenditega ära viimist. Pistsin ta oma kotti ja panin kappi. Siis ta seisis seal päris tükk aega ja ootas kannatlikult oma aega.



Kuni me emaga jõulude aegu sügisesel kursusel saadud pitsi- ja pakutrüki oskusi proovile panime ja valmis õe roosa seelikukanga jäägijupist proovilapp, kena taaskasutusest soetatud pitsliniku muster peal. Seesama proovilapp ja karp said lõpuks kokku. Ja proovilapp sai omale veel edevuseks mõne seemnehelme peale.



Ja karp ise sai ümber valge käsitsi tehtud paberi, mille soetasin Tiimarist ja karbi kaanele liimisin siis selle proovilapikese. Ja siis jäi karp jälle ootele. Voodri otele. Katsetasin kodus olevate kangajuppidega, tuhnisin ema varudes, varusin isegi Abakhanist kunstsiidi ja proovisin sellega...aga ei. Kuni sattusin meelega järekordselt imetoredasse Pulloveri poodi ja koos villalooriga istus seal riiulil kena tükk loodusvalget eelvilti. Vaatas otsa, nagu ta oleks mind seal juba kaua oodanud. Selge pilt, eelvilt kotti ja koju. Käärid kätte, natuke liimi vahele ja tulemus käes ja mina üliõnnelik.



Ja kõikse armsamad ehted võisid oma kaua tehtud koju sisse kolida.



Ja pulmaärevus kõditab kõhus Kümme päeva veel!
Noor_Perenaine posted @ 09:03 - Link - kommentaarid (6)

09 Detsember 2009
Ammustest tegemistest ja pisukesest reisist

Kui meil kunagi Luke mõisapargis vihmapiknik oli, näitas Maana oma imenunnut vilditud karbikest, mis nägi välja nagu kookospähkel. Seepärast otsustasingi ka proovida. Lugesin siis "Vildime Lincaga ehtekarbi" teemat ja proovisin. Kumarudes eeskujudele-õpetajatele. Selles teemas ja pildialbumis on väga kauneid laekaid. Aga minu omad tulid sellised. Tehtud augusti lõpus, emale sünnipäevaks ja kuna mu armas tädi Maie oli ka külas, ei saanud teda ilma jätta.

Emale lillamanna






Ja tädile maalähedane sammal ja linase nööriga lillekesed. tädi karbi kaas on pildilt uitama läinud ainult...



Ja siis saime me Tartukatega veel kokku (teised tegid vahepeal ühistaustakudumist ja muud värki ka, aga ma kahjuks ei jõudnud sinna). Kui meie Tintsiku, üraski ja Vestiga kohale jõudsime, oli Ülenurme käsitööpesake juba rahvast täis. Niiväga tore oli. Le-Li õpetas tutte tegema. Ma tegin headele sõpradele Eesti mängu peale tuti. Übertuti, nagu Ago ütles. Aga nad on ju überhead sõbrad ka



Kirbuturg oli tore mõte ja tänu Verpini nööbile ja Tintsiku paelajupile sai mu (loomulikult) roosa kamps pikapäevarühmas pisikese edevuse.



Hetkel pole rohkem tegemisi näidata. Lõngarott sai meie armsal väikesel jõulupeol ühe nõelapadjakese. Sellest ununes pilt tegemata, aga tema blogis on see üleval
Ja mina sain Laima kaelaroosi. Jõuluvanale tuhat tänu, tal oli nii õnnelik käis või siis oli minul täpselt õige pluus selle kaelaroosi jaoks. Igatahes olen ma selle üle väga õnnelik ja nii ilusale roosile tuleb ka kena pesa meisterdada. Varsti. Aitäh, Laima

Saladuskatte all või öelda, et vilditud karbitoorikuid ja mõni nõelapadjake on veel pooleli. Paku- ja pitsitrüki kursuse kotitoorik ka. Sellest ma veel räägin. Varsti

Ja lõpetuseks ühest toredast armsast reisist natuke. Novembri viimasel nädalavahetusel tegime Agoga romantikakruiisi Stockholmi. Tore oli loksuda ja laevas ringi tuiata, karaoket kuulata ja niisama olla. Hommikul oli väga armas saarekesi ja majakesi saarekestel vaadata.



Ja sellel samal armsal hommikul Ago küsis, kas ma lähen. Mina, Nutu-Liisu, pisardasin siis natuke ja noogutasin.



Armsad isetegijad. Mõtlesin, et räägin teile ka uudist, sest te olete nii armsad. Nimelt, Noor_Perenaine hakkab mehele minema. Suvel lähen.

Ilusat jõuluootusaega


Noor_Perenaine posted @ 21:56 - Link - kommentaarid (15)

28 Oktoober 2009
Moosist ja korsettidest

Minu esimene õunapüree-tegu õnnestus! Käisime Laima juures õunal. Kõigepealt sõime ennast õunaks, sest õunad olid imehead. Siis sai ka igasugu kooke õuntega tehtud. Laima eeskujul ka tagurpidi õunakooki, mmmm.
Ja siis tegin püreed ja moosi koos pohladega.



Püreed panin küpsisetordi vahele ja pohladega moos käib hommikuti pudru peale. Üks lemmik-kiusatus on ka tee kõrvale väike Kalevi küpsis kui sellele on natuke õunapüreed peale pandud.

Inspireerituna Meete, Polkovniku, Laima ja LaanteLapse nõelapatjadest otsustasin endale korseti teha. Ei, mitte kandmiseks, vaid oma õmmelus- ja sukanõelte tarvis!



Ja pisike õde avastas, et teoreetiliselt saab nõelapatja ka niidirulli hoidikuna kasutada.



Teoreetiliselt sellepärast, et niidirullid on kahjuks kleenukesed ja korsett on neile liiga suur.

Korseti vilt on enda tehtud ja nööbike sametiga kaetud. Pallikese sees on nõelvilditud pallike.
Korseti-mõtteid olen veelgi liigutanud. Pruudikorsett, etnokorsett, ...

Aitäh inspireerijatele ja Laimale veel eraldi tänusõnad õunte eest!

Kohtumiseni!
Noor_Perenaine posted @ 10:49 - Link - kommentaarid (3)