Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
06 Oktoober 2011
Minu esimesed triibu(vöödiku)lised

Quote:
Tere, mina olen Tiina ja ma olen hull


Lugesin seda lauset mõned päevad tagasi Susa blogist ja suunurgad kerkisid mitu head sentimeetrit kõrvade suunas - jess, meid on palju! Ja näe, isegi nime ei pea ma selles lauses ära vahetama

Algas see sügaval suvel ja nüüd on jõudnud sügisesse. Taimed on asendunud seentega ja hulluse staadium juba ei-tea-mitmendaga (palju neid üldse olla võiks?), igatahes lõppu veel ei paista.

Kui väga lühidalt kokku võtta minu tegemised viimasel paaril kuul, siis kõik tööst vabad hetked on kulunud korilusele ja "küttimisele". Korjasin algul kõiksugust haina ja siis ühest päevast alates seeni ning nüüd "kütin" teadmisi, kuidas saada seenest kätte värv ja see lõnga sisse hautada. Oskajad teevad seentega imet ja meelitavad neist välja lummavalt ilusaid värvitoone. Ja ma olen nii hullusti kõigest sellest sisse võetud, et kohe valus hakkab vahel

No igatahes on mul valmis saanud kõige esimeste seentega värvitud lõngadest triibulised:



Lõng: Raasiku 8/2 (importvillast).
Vardad nr. 2.
Silmi vardal 16.
Muster: esimene pähetulnud impro.
Sokk jalale nr. 38-39.
Pesumasina kergpesuprogramm temperatuuril 40 kraadi pesi läbi ka. Said mõnusalt sossuks.

See oli kunagi augusti teises pooles. Teada saanud, et verkjad vöödikud annavad lõngale ilusaid punaseid-pruune-oran˛e-roosasid toone, pühkisin oma eakad kummikud tolmust puhtaks ja kimasin metsa. Enne ikka uurisin seeneraamatutest ja netist, missuguseid nad välja näevad. Leidsin kukeseeni ja pilvikuid, mõned tatikad ja siis... Tea kas ikka on õiged seened? Mälupilt võib ju petta. No igatahes korjasin ma kokku peotäie pisikesi seenepoisse, lootuses, et nad osutuvad kodus täpsemal vaatlusel ikkagi NENDEKS ÕIGETEKS SEENTEKS. Igatahes kübaraalused olid punased.

Kodus võrdlesin elus vöödikut pildivöödikuga ja olin tulemusega rahul - 45 g pisitillukesi verkjaid vöödikuid rändas kohe... mis kohe - otsekohe potti.


See pilt pole küll mu esimestest vöödikutest, sest ähmiga ei märganud piltiki teha. Selles potis siin on juba suurem saak

Vesi värvus õige pea niiiii ilusaks. Tunni aja pärast kurnasin seened välja ja potti rändas lõng koos maarjajääga. Vahepeal uurisin Pillelt, et kuda ja mida ja sain aru, et kui lõng pole eelpeitsitud, siis saan roosa lõnga. Nii ta tegelikut läkski. Esimene ei olnud küll roosa vaid selline roosa varjundiga pruun, aga sellest edasi tulid järjestikuste värvimistega üha roosamad lõngad. Ja neid värvimiskordi muudkui tuli ja tuli ning lõpuks oli mul olemas terve kuhjake erinevaid roosasid:


Foto laenutatud Külli nurgakeselt.

Esimesed seenesokid saab endale mu tütar. Sokid ju roosad ja talle on see värv ikka meeldinud.



Viis erinevat vöödikulõnga said ritta ja esindavad minu triibuprojekti tööd sel hallil ja sombusel oktoobriõhtul.



Soojendagu nad kandja varbaid ja hellitagu oma lambavillapehmusega (maavillane lõng ei hammustagi alati).

tintsik kirjutas @ 15:14 - Link - kommentaarid (37)
453563 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)