Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
08 Jaanuar 2011
Mina pakkisin oma jõulukuuse täna kokku. Kunstkuuse. 60 cm kõrge. Meil pole peres enam pisikesi mudilasi, kes kuuske nõuaks ja mul on alati kahju, kui päriskuusk pärast jõule minema tuleb visata. Nii ma sel aastal kaunistasingi oma laua väikse kunstiga, mis tegelikult üsna tõetruu välja paistab. Käbidega ja puha. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida vaid hoopiski mõnest ehtest, mis mu kuuske kaunistasid.

Kas teie olete oma kuuske kõrvarõngastega ehtinud?

Mina olen. Niisugustega:



Laima kinkis mulle need südamekesed jõuluks. Armsakesed, eksju? Ja sobisid nii hästi kuuse külge. No ja miks peaks kingitused kuuse alla panema, kui saab need kuuse külge riputada.

Ja niisugustega ehtisin ka:



Need kõrvakad sain jõulukingituseks Sunriselt. Need on helkurkõrvarõngad. Maireh sai ka helkurehte tartukate jõulupeol. Seal me siis kohe otsustasimegi, et me hakkame käima. Koos. Õues. Pimedas. Et oleks eriti uhke koos autotulede valgusvihkudes helkida. Seni me kahjuks pole veel käima hakanud, nii et ei teagi, kui ägedalt me helgiks. Õnneks on pimedat aega veel küllaga.

Enne kevadet peaksin ühe kampsuni kuduma. Roosatriibulise ja lipsukestega, või roosamummulise ja südamekestega, et kõrvarõngastega koos ilus kanda oleks.

Kõrvarõngaste vahele eksis natuke teistsuguseid kuuseehteid veel. Näiteks selline pallike, mille kudusin ühe hommikukohvitamise taustaks.



Niimoodi siis nende ehetega. Kokkupakitud kuuse asemele sättisin lauale novembris keraamikakursusel valminud kausistatud vaasid (ei oska paremat nime sellele kooslusele anda). Asja iva ja idee oli selles, et mul oli tungiv vajadus leida lauale sobiva alusega vaasid, kuhu sättida aastaajale kohaseid kompositsioone. Poest ma midagi meelepärast ei leidnud. Nii sündisidki 3 vaasi ja alus, mis idee kohaselt meenutaks natuke puid ja muru. Tulemus sai selline:



Pruun matt glasuur kannab "Kilpkonna" nime, aga rohelise nime ma ei mäletagi. Igatahes aluse servas omavahel segunedes andis eriti laheda efekti.



Vaaside ümber punusin mõned lehtedega oksad:



No ja siis tahtsin minna rõdule kogu selle krempliga, et seal veidi paremas valguses pilti teha. Kass aimas mu käiku ette ja tahtis ka rõdule lipsata. Ja nii see juhtuski, et mul on nüüd üks vaasidest selline natuke nagu pehkinud puu moodi:



Kassile otsaastumise vältimiseks tegin mingi imeliku manöövri ja üks vaasidest kukkus kolinal maha, serv muidugi kildudeks. Nii et rõdu lumehangepilte ei tulegi. Õnneks on kilde piisavalt, et lasta oma loominguline vaim vabaks ja neist kildudest nüüd uus serv kokku liimida, öeldes, et just sellist ma tahtsingi.
tintsik kirjutas @ 14:21 - Link - kommentaarid (18)
465714 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)