Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
05 Oktoober 2010
AY-uh-fyat-luh-YOE-kuutl-uh

Kas teie oskate hääldada aprillis palju lennujamasid põhjustanud Islandi vulkaani nime? Seda Eyjafjallajökull’i? Mina sain selle nime igatahes selgeks. Tegelikult juba enne Islandireisi. Kuulasin netist, kuidas islandlane seda hääldas. Ega see väga keeruline ei olegi – LL hääldatakse islandi keeles TL ja kogu nime hääldus on umbes selline – „eijja’fjatla jokutl”. Eks see teeb islandlastele ka nalja, kuidas kõik on hädas nende nimedega. Turistidele on tehtud isegi üks vahva kirjaga T-särk:


Tekst särgil:
Eyjafjallajökull
Seda on nii lihtne hääldada
'AY-uh-fyat-luh-YOE-kuutl-uh'

Kui palusin kohalikul suveniiripoodnikul selle häälduse ette lugeda, puterdas ta ikka täitsa korralikult ja teatas, et niimoodi ta ei oskagi hääldada nagu särgil kirjas on.
Lõbus ju!

Kahjuks meie reisi ajaks oli Eyjafjallajökull purskamise lõpetanud. Ühelt kohalikult kuulsime, et maasturiga saab suht lähedale sellele piirkonnale, kuhu kõvasti tuhka alla oli sadanud. Nii võtsimegi ühel hommikul suuna sinnapoole. Kaardil tundus tee suhteliselt OK, aga kes varasemaid postitusi on lugenud, see ehk mäletab, et sõitsime ühel päeval mööda teed, millest voolasid üle mägijõed. Seesama mägijõetee viiski meid lähemale liustikule ja tuhamaastikule. Mida kaugemale mööda teed sõitsime, seda vähem oli ümberringi rohelist.



Tee kõrval asuv mägi nägi välja, nagu oleks keegi suure-suure kühvliga aastaid ahjust tuhka välja võtnud ja selle mäetippudest alla kallanud.



Kui lõpuks üks sügavam jõgi meie edasiliikumise lõpetas, vaatasime natuke ringi ka. Ega eriti käia ei tahtnudki, sest igal pool, kuhu astusid, oli maa kaetud paksu musta kihiga, kuhu jalg päris sügavale sisse vajus.



See oli selline pehme ja lahtine mustjaspruun kiht, millelt kõvem tuul päris palju tolmu üles keerutas. Mu abikaasa toetas korra kogemata oma palja jala maha ja jalg sai mustaks.



Jõevesi seda tuhamustust maha ei pesnud, ka dušši all nühkides jäi jalatald mustaks. Alles kodus vannis ligunes mustus talla alt maha.



Vulkaanituhk oli mustaks värvinud ka kõik lähedusesasuvad liustikud. Teati rääkida, et alles mitme aasta pärast muutuvad liustikud taas valgeks. Et siis jälle uuesti ühe purskava vulkaani tuhast mustaks määrduda. Tahaksin siis taas Islandil olla. Tahaksin kunagi oma elus näha päris ehtsat purskavat vulkaani. Selline väike unistus…

Tuhamustade piltide kõrvale täna kontrastiks ühed pehmekesed, sellised õrnavärvilised:



Nendes sokkides on koos 3 erinevat lõnga: õrnroosa peenike BBB Filati Dream mohäär (70 % super kid mohäär, 30% siid), kirju sokilõng Fortissima Socka Mexico Color + sääreosas triibud samasuguse heleroosa sokilõngaga (Schoeller + Stahl, 75% villane, 25% polüamiid, 50g-210m).
Lõngakulu: veidi üle 1 toki kirjut sokilõnga, pool tokki roosat sokilõnga ning veidi üle ühe toki mohääri.
Vardad nr 2,5.
Sokid mahuvad jalga suurusega 37-39.
Sokkide sääreosa muster pärit Novita 2009.a. sügisnumbrist.

Varsti jõuan oma järjega ka Soktoobrisse, esimene paar sokke juba ootab esitlemist. Vaid üks Soktembri postitus on veel jänud...
tintsik kirjutas @ 21:03 - Link - kommentaarid (8)
465714 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)