Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
02 Oktoober 2010
Purskav vesi

Voolavat vett, tuld ja tööd tegevat inimest on hea vaadata. Olen sellega täiesti nõus, aga mu nimekirjas on neid asju veel, mida mulle vaadata meeldib. Mulle meeldib vaadata magavat või asjalikult toimetavat pisikest last, tähti taevas, päikeseloojangut (päiksetõusud ma magan tavaliselt maha). Kui ma oma elu esimese automaatpesumasina Vjatka sain – see oli millalgi 80-ndate lõpus – võisin ikka päris kaua istuda pesumasina ees põrandal ja vaadata, kuidas kõik seal sees ringi käib (hiljem käis masin ise ka ringi, kui pesu kuivaks fuugima hakkas). Mägesid võin ka lõputult vaadata ja taevas liikuvaid pilvi. Ja aknaklaasile langevat vihma. Toast. Soojad sokid jalas.

Islandil avastasin, et üks vett purskav geiser lisandub ka mu lemmikvaatamisasjade nimekirja. Purskav geiser oli Islandi reisi üks lõbusamaid asju. Seisad sina ja seisab veel üks turist ja kolmas ja kümnes ja viiekümnes ja kõik ootavad. Paljudel on käes fotokad, valmis selleks õigeks hetkeks. Midagi nagu hakkaks toimuma… Rahvas on kogunenud nööriga piiratud aurava veesilma ümber.



Ei hoolita, et taevas on hall, ilm on jahe ja sajab tihedat vihma. Oodatakse kannatlikult, sest varsti peaks oma elu elav „veesilm” saatma kõrgustesse ägeda veejoa. Vesi kiigub üles-alla… ja siis lõpuks tekib selline suur-suur mull…



… ja sellest purskub üles veesammas. Fotokad klõpsuvad ja rahva seast kostab rahulolevaid hõikeid. See on Stokkur, mis iga 5-7 minuti järel fotoaparaatidega turiste rõõmustab, saates üles kuni 30-meetrise veesamba.



Stokkur on geiser, mis asub termaalalal koos umbes 30-ne väiksema podiseva „veekatla” või väikese geisriga. Nagu näiteks see Little Geysir…



Stokkur’i vesi on 23m sügavusel 120 kraadi kuum. Purske esilekutsujaks on maa-aluses reservuaaris kogunev veeaur, mis ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale.



Õhku paiskuv sammas on segu veeaurust ja veest. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.



Sealsamas asub ka Geysir või Great Geysir, nagu teda ka nimetaud on, see on esimene geiser, mida on kirjalikes allikates kirjeldatud. Geysir’i nimest on saanud alguse ka mõiste „geiser”. Geysir’i aktiivsus on olnud seotud maavärinatega. Pärast 1896. a. maavärinat aktiviseerus geiser ja purskas mitu korda päevas, kusjuures purse kestis ligikaudu tund ning veesammas oli kuni 60m kõrge. 1910. aastal purskas ta iga 30 minuti järel, 5 aastat hiljem iga 6 tunni järel ning 1916. aastal pursked lakkasid. 2000. aastal toimunud maavärina tagajärjel hakkas Geysir uuesti vett üles paiskama umbes 8 korda päevas, 2003. aastaks oli sagedus langenud 3 korrani päevas. Meie Suure Geysir’i purskamist ei näinud, ta ainult auras.



Mõlemat, nii Stokkurit kui ka Geysir’i on puhastatud, et taastada nende purskamissagedus. Stokkur’it puhastati 1963. aastal ja sellest alates purskab tema regulaarselt. Turistile teeb see ainult rõõmu. Kui te vaid näeksite, kuidas seda purset oodatakse! See on lõbus ja põnev üheaegselt. Stokkur kiusab turiste mõnuga. Vahel ta ainult loksutab vett üles-alla või purtsatab vaevu meetrise veetörtsu õhku. Ja ootamine algab jälle algusest peale. Selline veidike kiuslik geiser!

Tänase sokipaari naelutasin rõduposti külge, et õhtupäike värvidele oma nüansi annaks. Andiski. Tegi värvid natuke mahedamaks. Tegelikud värvid on nõksukese kärtsumad.



Lõng: Noro Silk Garden Sock Yarn, värvikood nr. S304. Lõnga kulus peaaegu 1 tokk.
Lõnga koostis: 40% lambavill, 25% siid, 10% mohäär, 25% nailon. 100g – 300m.
Vardad: 2.5, vardal 15 silma.
Sokk mahub nr. 36-38 jalga.

Kuigi väljas on ilm sügisene, õitsevad minu rõdul maasikad ja suvelilled:



Pärdiklilled külvasid ennast ise juunis potti ja nüüd septembris hakkasid uued noored taimed õitsema. Terve pott on õisi täis.

Ilusat lillelist sügist teilegi!

tintsik kirjutas @ 17:19 - Link - kommentaarid (12)
465714 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)