Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
30 September 2010
Monstermaasturite maa

Island on väga turvaline maa. Seal ei lukustata uksi ja ei kardeta vargaid. Lahkudes Islandilt jätsime oma rendiauto lennujaama parklasse, uksi paluti mitte lukustada ja võti jäi auto kindalaekasse. Üks rendifirma meestest rääkis, et vargusi tuleb ette üliharva ja siis on tavaliselt keegi turist seda teinud. Rääkimata veel autovargusest. No kuhu sa selle varastatud autoga saarel ikka lähed, pisike saar ja info liigub kiiremini kui tuul

Mitte kusagil mujal ei ole ma näinud nii palju ja nii suuri maastureid kui Islandil. Vaid Reykjavikis sõitis tänavatel rohkem tavalisi sõiduautosid, aga mida kaugemale pealinnast, seda rohkem oli maastureid ja mitte lihtsalt maastureid vaid tõelisi monsterautosid.



Paljud neist veeresid ratastel, mis on sama kõrged kui sõiduauto, lisaks on enamus maastureid ka tõstetud sildadega. Eks paljudel kohalikel on selliste autode omamine hädavajalik, eriti kui elatakse piirkonnas, mis tavalise sõiduautoga ei ole ligipääsetavad. Kogesime seda isegi, kui tahtsime minna vaatama piirkonda, mis oli täis hiljuti pursanud vulkaani tuhka.

Korralik asfalttee kulgeb ümber saare, väiksemad teed ja eriti sisemaad läbivad teed võivad olla aga üsna ettearvamatud – mõned on nagu meie kruusateed, mõned aga täis teravaid laavakivisid ja nendel sõitmine raputab päris kõvasti. On teid, mille alguses on märk kirjaga 4x4, mis tähendab seda, et tee on läbitav vaid tõelistele neljarattaveolistele maasturitele.

Tugevate vihmasadudega voolavad mõnedest teedest üle mägijõed ja mõned teed kulgevadki üle mägijõgede. Ühel niisugustest teedest proovisime meiegi sõita. Esimese sellise jõetee ees jäime seisma ja olime nördinud, et edasi ei pääse.





Kui aga järjest üks ja teine ja kolmas auto jõest läbi sõitis, proovisime meiegi. Lahe oli!



Täpselt ei lugenud, mitmest jõest üle sõitsime, ehk 10 neid oli, aga lõpuks olime silmitsi jõega, mis tundus olevat liiga sügav, et riskida.



Vaatasime, kuidas monsterelukad ja spetsiaalsed turistibussid mängleva kergusega sealt läbi „lendasid”.



Olime päris tükk aega kõhklevad, kas kulutada megasuur summa rendiautole või mitte, aga nagu aru saate, lõpuks see otsus ikkagi rendika kasuks langes. Ja ma ei kahetse ega nuta seda raha taga, sest see kulutus oli seda väärt. Nägime kohti, mida turistibussiga sõites ei näe, meil oli vabadus liikuda just täpselt sellises tempos, mis paras oli ja sõiduelamus oli vägev.

Tänane sokipaar ka. Ei midagi erilist ka seekord - karvased ja sossud, sellised tavalised ja lihtsad, aga pehmed ja soojad:



Lõng: Drops Fabel Superwash sokilõng 75% villane, 25% polüamiid, 50g – 205m koos peenikese helerohelise BBB Filati Dream mohääriga, 70% super kid mohäär, 30% siid.
Lõnga kulus: 1,2 tokki kirjut sokilõnga ja veidi üle 1 toki mohääri.
Vardad nr. 2, 60 silma/15 ühel vardal.
Suurus: 35-36.
Soonikuosa muster:




tintsik kirjutas @ 18:29 - Link - kommentaarid (7)
476798 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)