Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
08 November 2009
Raasiku + Karnaluks + Mardilaat = pankrott

Ma olen pankrotis. Sularaha pole enam üldse kohe mitte. Kui välja arvata üks põrsas, kus natuke veel on. Aga ma olen nii rahul. Nii õnnelik. Olgugi pankrott, ikka olen õnnelik. Kui eile Tartusse tagasi jõudsin ja mu abikaasa mind koju sõidutas, siis muigas ta paljutähenduslikult mu kilekotikesi nähes. Aga ta mõistab mind või vähemalt jätab mulje, et mõistab.

Kui eilse päevaga algusest alata, siis...

Kell 8 oli start Vanemuise alumisest parklast. Meid oli seal terve bussitäis, kõik käsitööhuvilised. Buss oli roosa, nii väga armsalt roosa. Eest heledam ja tagantpoolt tumedam, nagu Raasiku värviüleminekuga lõng.



Maire luges üle kõik nimekirjas olnud bussireisijad ja sõit võis alata. Sihtpunktideks olid Raasiku villavabrik, Karnaluks ja Mardilaat. Raske on seista kahe jalaga maas ja säilitada kaine mõistus, kui su kirg on lõngad, viimasel ajal natuke nagu paelad ka. Hommikul enne väljasõitu olin teinud otsuse - kulutan päeva jooksul ära ainult selle sularaha, mille automaadist välja võtsin. Njah, Raasikul kulus ära ligikaudu 1/3. Kõik oli veel kontrolli all. Justnagu. Täiendasin enda heidevarusid, ostsin naturaalsetes toonides lõnga ja lambalokid poetasin ka oma ostude juurde. Nüüd on mul olemas valge lõng, et Juulikese värviteraapilisi lõngu kindamustrisse kududa (oleks seda aega ka...).

Järgmine peatus oli Karnaluksis. Teel sinna olid usinamad ja leidlikumad bussireisijad asunud Raasikult soetatud lõngavihte kerima:



Kudujaid-punujaid oli bussis teisigi. Ma alustasin ka ühe poistesoki kudumist ja Tartusse tagasi jõudes oli esimese soki sääreosa valmis (osa ajast kulus lobisemisele ka muidugi).

Karnaluksi mastaapsuseks olin küll valmistunud, aga jah, see oli veel suurem, kui oskasin ette kujutada. Ainuüksi paelariiulite juures veetsin ligi 1 tund! Olin nii ähmi täis, et ei märganud piltegi teha, paar telefonifotot on, aga nende kvaliteet ei kannata avalikustamist. Mu kotike ei olnud küll nii suur kui Raasikult lahkudes, aga sisu oli hinnaline. Nii hinnaline kohe, et Mardilaadale jõudes oli peaaegu panrkott käes.

Ma ei mäletagi, millal viimati juhtus see, et mu fotoka aku tühjaks saab. Väga ammu oli see igatahes. Pidasin plaani, et teen palju vahvaid pilte ja kogun ideesid, aga ühel hetkel oli mu fotokas vaikne kui ... Mõned pildid ikkagi tegin.

Tartukad:



Värvikirev Muhu:



Üks vahva nahakaupmees, kellelt pastlategemise nippe uurimas käisime:



Huvitavat oli laadal palju, müüjad olid vahvad ja jagasid meelsasti infot oma kauba ja tegemiste kohta. Muljeid on nii palju ja nii lahedaid, et kõige kirjapanekuks pole hetkel lihtsalt piisavalt aega.

Kohtasime palju tuttavaid. Mõne tähelepanu õnnestus tõmmata vaid fotoka vägusähvatusega:



Pildil Lin.

Ühe teise preili jättis fotoka välgusähvatus täiesti külmaks, silmapilkse tähelepanu aga pälvisime nimepidi kutsumisega (IT fooruminimi on igatahes täiesti toimiv!):



Pildil Lossipreili.

Minu laadamuljed on vägevad. Ma pole varem kunagi käsitöölaadal käinud. Sain nii palju häid ideid teiste tegemisi vaadates, nii palju positiivseid emotsioone vahetust ja lahedast suhtlemisest!



Eks suurem osa emotsioone alles laagerdub. Eile koju jõudes olin nii rahul päevaga. Vahva bussiseltskond, oma silmaga nähtud Raasiku ja Karnaluks, kotikesed soetatud kraamiga, Mardilaadamelu, kallid sõbrakesed - no on ju täiuslik päev!

Karnaluksist ostetud paeltest tibatilluke osa sai tutiks vormistatud:



/tintsik on natuke pankrotis, aga nii õnnelik/
tintsik kirjutas @ 00:02 - Link - kommentaarid (18)
453700 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)