Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
02 November 2009
Karbid, kotid, tutid ja vahva seltskond

Kui tintsik oma ekipaažiga Ülenurme käsitööseltsi mõnushubasesse toakesse jõudis, olid teised juba alustanud kirbuka ja karbikeste valmistamisega. Ja neid alustajaid oli palju. Nii palju pole rahvast tartukate kokkusaamisel kunagi olnud. Selleks, et oleks ülevaade, kui mitu meid kokku tuli, sai ringi käima üks paber, mis täitus kohalolijate nimedega. Kokku kirjutati paberile 42 nime ja lisaks vudis ringi veel kaks pisemat tegijat, kes jäid kirja panemata. Nii et lõpptulemus: 44 tartukat ja tartukate sõpra

Meie 1. novembri kokkusaamise üldisemaks teemaks oli „Kuidas sünnib kaunis pakend“ ja õpetamas olid maireh



le_.li ja psiho_de_lika



ning tandemõpetajad Laima-Batoonike (pildile jäi ainult Laima).



Lisaks oli laudadele sätitud ka käsitöötarvete kirbukas, kuhu jätkus nii pakkujaid kui ostlejaid.



Verpin oli kaasa võtnud kotitäie nööpe, mida sai üksikult osta. Oi kui vahvaid nööpe seal oli! Mina jõudsin nööpideni siis, kui suurem osa rahvast oli juba enda nööbivarud ära täiendanud, aga ikkagi leidsin 16 lahedat nööpi, mis mul just puudu olid. Ja oleks ma varem jaole saanud, siis oleks see lõppenud järjekordse ostuhullusega (nägin teiste poolt ostetud nööpe hiljem ja kõik needki nööbid oleks mul just puudu olnud).

Karbikeste tegemisel jagunes rahvas kenasti sektsioonidesse. Õpetajad käisid ringi ning aitasid nõu ja jõuga. Mina sain ka tänu Heilyle Laima õpetatava karbikese šablooni, mille ma usinalt kohe oma paberile joonistasin ja täiesti iseseisvalt isegi kokku voltisin (natuke käisin spikerdamas ka). Psiho_de_lika õpetas ka ühe hästi mõnusalt valmistatava karbikese tegemist. Keerutas ruudukujulist paberikest üht- ja teistpidi, voltis nii ja naa ja nii ta valmis saigi, ilma liimi ja nõela pistmata. Selle karbi tegemise salvestasin etapiviisiliselt fotosilma abil ja mõnipäev proovin järele ka.

Maireh õpetas kingikotikeste valmistamist. „Liimi siit ja siis voldi siit ja siit ja siis veel nii ja siit ka ja ongi valmis“. Päris mitmest suust kostus lause: „Enam ma küll poest kingikotte ostma ei hakka.“ Siin ma jälle spikerdasin natuke fotokaga ja kui see „mõnipäev“ ühel päeval kätte jõuab, siis proovin järele.

Ringi liikus veel mitmeid huvitavaid karbikesi, millest šabloone tehti ja šnitti võeti.

Vahepeal värskendati vaimu kohvi ja kaasavõetud suupoolisega. Mina isiklikult kohvini ei jõudnudki, küll aga proovisin kohe alguses ära Üraski kodus valmistatud leiva ja kastani tuunikala plaadipiruka. Mõlemad olid väga maitsvad ja Üraski ahjusoe leib tõepoolest lausa sulas suus.



Kõige väiksemadki isetegijad olid asjalikud ja ametis, kes küpsiste...



... kes autodega:



Sapsi ei saanud seekord meie seltsi tulla, aga Ürask täitis auga taustakuduja rolli (tavaliselt on see Sapsi teema):



Laima oli Juulikese värviteraapilistest lõngadest valmis heegeldanud uhke mütsi:



... millel olid nii nummikad tutid.

Lõpuks asusime le_.li juhendamisel pakitutte valmistama. Ah kui uhkeid tutte sündis!







Kuigi teoorias oli kõik lihtne, jäin ma ikkagi peale tunde. Ei teagi, miks. Vist lobisesin ja sahmerdasin liiga palju ringi. Oli vaja ju käia teiste kätetööd katsumas ja pildistamas. Ühte ahvatlevalt avali kotti trügisin sisse lausa fotosilmaga:



Igatahes mingil hetkel otsustasin, et enne koju ei lähe, kui ise ka ühe tuti vähemalt alustatud saan. Kuna selleks ajaks oli suurem osa rahvast juba lahkunud, sain lausa personaalse õppetunni, kuidas alustada ja mida teha. Mõnel inimesel on kohe ilu- ja maitsemeelt nii palju (mitte mul, le_.lil ikka)! Mul on sageli raskusi saamaks aru, et vähem on ilusam. Tahaks ikka veel ja veel värve lisada. Sellistes olukordades on nii hea, kui keegi kõrvalt midagi ütleb ja head nõu annab. Nii saidki paika lipsukeste värvid ja nende järjekord. Peale le_.li oli mul nõuandjaid veelgi. Mis nii viga asju teha! Minu esimene pakitutt sai selline:



Pikapäevarühmajäänutele avanes ka lummav savimaailm:



Sedakorda küll ainult imetlesime Vesti kätetööd.



Igati kordaläinud päev oli. Lisaks mõnusas seltskonnas veedetud ajale sain endale 16 nööpi, andsin üle käsitööoksjonil sokid võitnud Heilyle tema ja ta tütrekese sokid, sain purgitäie kitsepiima (ai kui hea see on! Suur kalli ja aitäh kitseka eest! Seda jooks kohe iga päev), hankisin valgustusega heegelnõelad ja vardad, õppisin tegema erinevaid karbikesi ja kingikotte ning uhkeid pakitutte ja kõige lõpuks oli mul kotis veel terve tahvel tumedat šokolaadi. Isetegijad on vahvad!

Siin veel mõned pildid meie kokkusaamiselt.
tintsik kirjutas @ 21:43 - Link - kommentaarid (17)
453700 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)