Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
15 September 2008
Igatsusi nii- ja naasuguseid

Olen praegu Münhenis kongressil. Siin on vihmane ja külm, sooja ainult 5-7 kraadi. Viimastel aastatel on mulle sügis üha enam meeldima hakanud, kuid sel aastal on juba mitmes kord igatsus päikese ja sooja suve järele. Vist jäi mullegi see suvi liiga lühikeseks.

Kuigi peaksin sagedaste reisimistega harjunud olema, on mul hetkel koduigatsus. Ja mitte väike. Õnneks on olemas läpakad ja WIFI ja võimalus teha midagi, mis koduigatsust veidigi leevendab, näiteks teha üks blogipostitus. Ja et saaks kohe mitu kärbest korraga tabatud, teen tänase postituse soojale suvele, mõnusale seltskonnale ja ühele vahvale kokkusaamisele tagasi vaadates.

Juhtus see kõik siis, kui Laantelaps väga armas kõhukas välja nägi - paar kuud tagasi, täpsemalt 19.-20. juulil. Käisime väikese seltskonnaga Laantelapsel tema suvekodus külas. Vaatasin siin mõned minutid tagasi pilte, mis Haapsalu-taga-maal pildistatud said ja kõik tuli uuesti nii selgesti meelde - kõik need vahvad isetegijad, kes kohale olid tulnud, need Laantelapse vinged vabakäega tehtud lille- ja maitsetaimede peenrad, vana talumaja salapärane hõng, linnupuu, suured hõbepajud, päikesepaiste ja soojus, kõik see käsitöö ja uute asjade meisterdamine, puhas maaõhk, öö telgis, ja Laantelaps, kes selle kõik meie jaoks korraldas ja väga eriliseks muutis.



Ah kuidas ma tahaks seda nõgesesuppi praegu, mida me seal sõime (nõgesesupp muideks ei kõrveta nagu ma kartsin)! Ja salatit, mis maitses nii hea ja sisaldas taimi, mida ma ise kohe kindlasti mitte poleks varem salatisse pannud. Ja karask ja kuklid! Nämma!





Proovisime teha Laantelapse juhendamisel taimealuseid. Esmalt tuli need segu kasutades valmis teha:



... siis kuivada lasta:



... ning lõpuks värvida ja lakkida:



Õpetaja andis nõu ja vaatas, et kõik ikka oma töödega valmis saaksid:



Minu taimealused on leidnud koha rõdul lillede vahel, kuhu nad päris kenasti sobivad (pilti mul hetkel kahjuks näidata pole).

Tegime veel väga palju muidki vahvaid asju:



tegime seepi ja taimevaipa ja kaitseks rõngasriste ning õppisime taimekompositsioonide valmistamist:



... minu pooleliolev taimevaip:



... korjasime ravimtaimi, mekkisime nurmenukulikööri ja õppisime ka ise ürdilikööri valmistamist, rääkisime loodusest ja inimestest ja nautisime koosolemist. Ma ei tea, kas teised kohalolijad sedasama tundsid, mis mina, aga miski vägi selles talukohas on. Ma ei teagi teist sellist kohta nimetada peale oma kodu, kus mul nii hea oleks olla olnud. Õhtul küünlapaistel juttu puhudes tundsin jälle kord rõõmu sellest, et juhuse tahtel olen sattunud isetegijate seltsi.



Sellele külaskäigule tagasi vaadates tuleb jälle sama mõnus tunne hinge. Suur-suur kalli Laantelapsele kõige eest, mis Sa meile nende kahe päeva jooksul andsid. Seda soojust jätkub päris pikaks ajaks veel. Ja kõigile teile ka, kellega me koos olime, no oli ju vinge seltskond! Teile ja suvele tagasi vaadates võib siin Münhenis veelgi külmemaks minna ja veelgi rohkem sadada, hinges on ikkagi soe ja päikseline. Isegi koduigatsus läks natikese väiksemaks!
tintsik kirjutas @ 22:18 - Link - kommentaarid (9)
486562 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)