Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
04 Mai 2008
Ma olen üks õnnelik inimene

Isetegija foorumis areneb hetkel diskussioon teemal "Milles peitub õnn?". Igivana teema iseenesest ju - kes meist poleks mõelnud, olen ma õnnelik või mis see õnn üldse on või et mis just mind õnnelikuks teeb. Olen ise viimastel kuudel või isegi terve viimase aasta jooksul sellest päris palju mõelnud. Olen täiesti nõus Susaga, kes arvab nii:

Quote:
Muide - kui inimene on õnnelik, siis ta ei arutle selle üle, mis on õnn. Siis ei tule selline asi pähegi. Samuti kui ollakse armunud, siis lihtsalt tuntakse seda tunnet ja ei juurelda selle üle kust see tuleb ja miks jne.
See, kui tekivad sellised küsimused ja on vaja hakata enda jaoks otsima ja lahti mõtestama seda, mis õnn tegelikult on, näitab, et midagi on viltu. Siis on probleem kui asi, mis õnnelikuks teeb, tuleb endale selgeks teha ja vajadusel hoopis välja mõelda.


Ma peaksin olema õnnelik, sest täna, siin ja praegu ei ole mul enam tarvis välja mõelda asju, mis mind õnnelikuks teevad – neid lihtsalt on ümberringi nii palju. Mul on kaks kätt ja kaks jalga, mis liiguvad veel suht kobedalt ning mida viimastel aegadel üha enam ja energilisemalt kasutada tahan. Mul on kõrvad, mis kuulevad ja silmad, mis näevad (kuigi väikse teksti lugemiseks on juba peaaegu aasta prille vaja). Mu keskealine peakolu kipub vahel küll asju unustama, aga selle väikse probleemi olen lahendanud arvukate abivahenditega. Enamasti see toimib ka, ainult vahel harva unustan oma kalendrit täiendada või sellesse õigel ajal pilku visata.

Mul on 2 väga toredat suurt last, mõlemad täisealised, neil on tark ja vahva isa. Mul on lahe suguvõsa, kes on alati olemas nii rõõmus kui mures.

Ma teen tööd, mis on ühtaegu nii huvitav kui ka tasuv. Minu boss on üks toredamaid inimesi, keda kohanud olen.

Mul on kodu, kus ma ennast väga hästi tunnen. Mul on mu Kassu, kes alati uksele vastu jookseb, kui koju jõuan. Ta on üleüldse üks äraarvamata armas olevus, eriti kui nurrudes kaissu poeb.

Mul on olnud võimalik proovida väga palju uusi asju ja näha uusi paiku siin ilmas. Suuresti tänu tööle olen olnud nende õnnelike inimeste seas, kes on saanud päris palju maailmas ringi reisida. Olen näinud väga põnevaid kohti. Paar sellist hetke siin teile ka:



Island.







Minu kõige paremad sõbrad elavad Norras. Ma ei oskagi kirjeldada seda tunnet, mida nende vastu tunnen. Nad on kinkinud nii palju kauneid hetki. Nad on alati olemas, kui tahan jagada oma suurt rõõmu või lõputut kurbust.



Nad on õpetanud mind nägema igas asjas positiivset. Nad on aidanud üles leida kadumaläinud eneseusu. Koos nendega olen teinud asju, mida varem täiesti võimatuna näivateks olen pidanud:



Näiteks mägironimist. Ja ma kaifin suuskadel mäest allakihutamist! Veel mõned kuud tagasi poleks ma seda teha julgenud, aga minu sõpradest suusainstruktorid on lihtsalt nii head õpetajad, et ka kõige suurem jänespüks unustab hirmu ja naudib kõike täiel rinnal.

Tänu Isetegijale olen taas üles leidnud oma käsitöösoone ning avastanud palju uut ja põnevat (ja kui palju avastamisrõõmu veel ees on!). Need inimesed, keda siin kohanud olen, on vapustavalt vahvad tegelased! Osavate käte ja suure südamega eredad isiksused, kellega on alati nii tore koos olla.


Ma olen õnnelik, sest olen taas üles leidnud iseenda, usu enesesse ja oma tahtejõusse. Minu treener ütles mulle eelmisel nädalal, et ma säran alati, kui trennisaali uksest sisse astun. Ise ei ole seda tähelegi pannud. Aga ju see siis nii on, sest paar päeva hiljem ütles sedasama ka kaalujälgijate grupijuht. Olen õnnelik, sest olen jagu saanud kurbusest ja ebakindlusest enda sees ja suudan taas näha kaunist ka igapäevastes pisiasjades.

Niipalju siis õnnelik-olemisest.

Et aga jutt väga käsitöökaugeks ei jääks, siis siin üks keraamikakursusel valminud töö ka. Tegin selle ühtedele oma Norra sõpradele. Sinine on nende sisustuses lemmikvärv, seepärast ka minu nikerdatud kauss neile just sinine sai:



Kauss on kokku pandud pisikestest ümmargustest mummudest:



Pildid said tehtud vahetult enne küllaminekut ja natuke kiireks läks parema valguse ja pildistamisnurga leidmisega. Aga miskit ikka ehk näha on
tintsik kirjutas @ 21:13 - Link - kommentaarid (21)
465714 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)