Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
02 September 2012
Uus aasta

Ma ei ole kindlasti ainus, kellel septembriga algab justkui uus aasta. See tunne on pärit juba kooliajast, kui otsa sai suhteliselt kohustustevaba vaheaeg ja koolirutiin lõi kõiges korra majja. Ja nii on see ka praegu - enamus puhkused on puhatud ning tööd saab igas mõttes täie auruga tegema hakata (peaaegu terve suve kuulsin telefonis lauset: "Palun helista septembris, meil on puhkustega seoses nii kiire aeg, vaja kolleege asendada...")

Ühele sügisesõltlasele algab septembriga veel üks tähtis tegevus - korilus, sest mets on täis SEENI! Nii neid, mida süüa kõlbab...



... ja millest suussulavat suppi saab teha...



... kui neid, mis lihtsalt silmailu pakuvad...



On ju armsad need täpikesed ühe daami kübaral? Mõned aga rivistavad "vägesid" uhkeks sügisparaadiks...



Ja viiendad-kuuendad-seitsmendad... seened meelitavad metsa sõltlasi, kutsudes ennast noppima, et lõngale ilusaid sügisvärve kinkida...



Kollase lõnga sain kilekotitäiest liivatatikutest, mida sel sügisel päris palju on. Ainult et mulle eriti ei meeldinud see tatikusupp ja selles lõnga värvimine. Ausalt öeldes oli see ikka täitsa väkkkk! Aga lõng sai ilusa kollase värvi ja lõpptulemusena on see kõige tähtsam. Sõltlane on rahul!

Täna metsas käies leidsin oma elu esimese suure sirmiku (kunagi ammu-ammu leidis poja ka ühe, kui perega metsas käisime, aga see ei lähe arvesse ). Nii lahe seen! Ja kui hea šnitsli sellest veel saab. Nämma!



Aga see päris värviseenekorilus veel tuleb. Iga vaba hetk saab veedetud... teadagi, kus. Maire, Leili, Ürask, lööte kampa?
tintsik kirjutas @ 19:25 - Link - kommentaarid (13)
465745 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)