Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
09 Aprill 2012
Kevadiste tuulte meelevallas

Eelmise postituse kuupäev sobis eile veel täitsa hästi kokku suurema osa Eesti ilmaga ja valge lumevaibaga (tõsi, Tartumail sadas lund ikka väga vähe viimasel nädalal, ainult eile õige pisut). Täna aga on päike ja soe ja nii kevadine ja enam ei kõlba selle talvejutuga siin vabandada mul midagi, et .... nujah.

Ma kirjutan siia tavaliselt siis, kui mu emotsionaalne seisund veidi labiilseks on muutunud. Nüüd siis on käes just selline hetk. Eks neid väiksemaid kõikumisi on siin vahepeal veel olnud, aga praegune sundis "sulge haarama". Ma pean järjekordselt tunnistama, et ma olen üks kerglane naisterahvas ja lasen kõiksugu põnevatel asjadel end ikka täiega ahvatleda. Ise ma pean süüdlaseks kevadet hinges, mis kutsub otsima uusi tuuli, aga tegelikult on "süüdlane" hoopiski Mõmmukas-Kaia, kes meile, tartukatest Isetegijatele, möödunud laupäeval seletas, mis imeloom on scrapbooking...



... ja kui palju põnevat kraami kasutada saab, et teha kaarte, albumeid, kollaa˛e, külmikumagneteid ja paljut muud. Ma olen seni arvanud, et rebi-kleebi-paberi-liimitööd ei ole minu jaoks, et mul pole nii palju täpsust, korrektsust ja püsivust, rääkimata ilu- ja maitsemeelest, et mõni kaart või album valmis teha. Ja siin ma nüüd olen - terve pühapäeva lappasin netis scrapbooking'uga seotud lehekülgi ja ei suuda ära imestada, kui palju põnevaid asju selle tarbeks olemas on.

Et pikk jutt lühem ja konkreetsem saaks, siis ... oli nii, et meil tartukatell oli laupäeval järjekordne kokkusaamine, kuhu Mõmmukas tuli suurte kottide-kohvritega, näitas ja rääkis ja tegi seda kõike nii-nii hästi ja kaasahaaravalt, et märkamatult liikusin minagi paberikarbi juurde ja sealt edasi järgmise laua juurde siis Mõmmuka juurde ja jälle laua juurde ja nii ma sehkendasin, kuni valmis üks kaart. Ma ei saa väita, et see on mu esimene endatehtud kaart, küll aga esimene, mida nii suure õhinaga tegin. Selline ta sai:



Ja ma tahaks teha veel ühe ja siis veel ühe teistsuguse ja veel ... Millegipärast on mul tunne, et see kõik lõpeb ühe suuremat sorti pankrotiga

Mõned pildid meie kokkusaamisest ikka tegin, aga õpitoast neid palju pole, pildistamine jäi natuke tahaplaanile seekord.



Väike seeria sai siiski klõpsitud ka taustakudujatest (Ürask, kuhu Sina siis meil jäid nüüd? Tundsime Sinust suurt puudust!) ja "edevuse laadast" ka. See viimane oli nagu Jürgen Veberi mustkunstitrikk - Kaire muudkui tõmbas oma "kübarast" üha uusi ja uusi asju, mis tal vahepeal valminud olid:







Pildiseeria jätkub siin..
Nii tore päev oli! Meil on vahva rahvas!
Ja õpetaja Mõmmukas on lihtsalt super! Aitäh Sulle, et olid nõus tulema ja jagama!

/tintsik läheb poodi paberit ostma, aga kas osta ainult rohelist ja kollast paberit või roosat ka ja neid vidinaid ka... mis-nad-nüüd-olidki.../


tintsik kirjutas @ 13:53 - Link - kommentaarid (11)
465714 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)