Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
20 Veebruar 2009
Arva ära, mis need on!

tintsik kirjutas @ 22:44 - Link - kommentaarid (14)
NB!!! SÕLTUVUSKALDUVUSTEGA KODANIKEL SELLE POSTITUSE LUGEMINE KEELATUD!

Mõtteid sõltuvushäiretest

Kui tihti oled sa tabanud end mõttelt - issand, ma pole normaalne? Ma viimasel ajal ainult nii mõtlengi. Kõrvaltvaatajate hulgas oleks kindlasti palju neid, kes hämmeldunult õlgu kehitaks ja pead vangutaks, nähes mind mähkimas ümber mänguklotside villaloori või särasilmil rääkimas, kuidas jätsin sinnapaika oma aruande ja kihutasin keset tööpäeva käsitööpoodi uusi äsjasaabunud helmeid uudistama, seda veel suureneva tööpuuduse ja majandussurutise tingimustes. Jamh, ja mul pole midagi eneseõigustuseks öelda, ehk vaid seda, et sõltuvushäired on raskesti ravile alluvad.

Viltimissõltuvus, helmekogumissõltuvus, kudumissõltuvus, lõngakogumissõltuvus, Roosi käsitööäri-sõltuvus... seda nimekirja võiks veel üksjagu jätkata. Viltimissõltuvusest ma täna pikemalt ei räägi, kui saan oma toorikud viimistletud, siis võtan selle teema veidi pikemalt ette. Lõnga- ja kudusõltuvuse jätan ka hetkel rahule. Täna räägin helmekogumissõltuvusest.

Kõik sai alguse juba ammu. Nii umbes aasta tagasi, kui tegin esimese tellimuse Helmehaldjast. Ma pole eriline ehtemeister, aga arvan, et helmekogu on mul päris kena. Väike osa helmestest on ka rakendust leidnud, suurem osa aga ootab oma aega. Mulle meeldib teha helmestest jõulukaunistusi, paar keed on valmis saanud, paar keed ootavad mõne osavnäpu nõuandeid. Miks peaks ma õhinal poodi ruttama, kui sinna on saabunud uusi helmeid, küsite? Vat see ongi ebanormaalne, et pean jah. Täna just nii juhtuski. Juba mõnda aega teadsin, et Roosi käsitööärisse saabub varsti uusi ja huvitavaid helmesegusid. Eile saatis Aire mulle mõned värvikirevad pildid värskest kaubasaadetisest. Mida rohkem pilte uurisin, seda selgemaks sai, et käik Roosi käsitööärisse on möödapääsmatu. Täna keset tööpäeva käisingi. Võtsin tütrekese kaasa, et oleks keegi, kes mind veidigi taltsutaks ja õigel ajal natist kinni võtaks, kui liiga hoogu lähen. Njah...



See valge on minu kõige suurem praetaldrik. Helmeid on seal veidi alla 400 g. Ja missuguseid helmeid! Vaata-vaata hoolega neid pilte! Millefiorid, naturaalsetest karpidest helmed, punased, kollased, sinised...



Kasu ei olnud ka sellest, et tütre kaasa võtsin, vastupidi - ta sobras ka hoolega helmekarpides ja leidis üha uusi ja huvitavaid helmeid.





Uuel nädalal on mul veidi rohkem aega käsitööga tegelda. Püüan ette võtta ehete tegemise (ehted kingituseks Norra sõpradele) ja vilditud karbikeste kaunistamise, et oma superägedale helmevarule pisutki rakendust leida.

Täna Roosi poes olles kuulsin üht hästi värsket ja väga toredat uudist - Roosi käsitööäri on Äripäeva poolt pärjatud "Aasta uustulnuka" tiitliga. Vahva ju! Soovin Roosi käsitööärile ning Airele ja Igorile pikka äriiga, vahvaid kliente ja edu ettevõtmistes! Te olete olnud fantastilised!
tintsik kirjutas @ 17:45 - Link - kommentaarid (44)
17 Veebruar 2009
Õnn peitubki väikestes asjades

Lubasin eilse postituse lõpus, et jagan oma viimaste päevade väikseid õnnehetki teiega ka. Neid sai kokku nii palju!

Meil oli Reesiga väikene vahetusprojekt, mis tegelikult algul ei olnudki nagu vahetusprojekt, aga kuidagi ta selleks nüüd kujunes. Rees hakkas aasta algusest samme lugema ja mina sain oma sünnipäeval uhkete põlvikute omanikuks:



Need on nii vinged põlvikud, et on kohe! Tütreke ajas nad endale laupäeval jalga ja arvas, et on väga stiilsed. Mulle on nad jummala parajad, nagu oleks tellimisel tehtud. Ma ise pole ühtegi paari põlvikuid kudunud, olen vaid mõttes plaani pidanud, et prooviks. Nüüd on nad aga olemas. Lisaks põlvikutele oli pakikeses ka kaks vahvat keed, millest ühega käisin pühapäeval juba teatris. Armas Rees, aitäh Sulle, see oli nii tore üllatus!

Väikesed vahetusprojektid on toredad, seda nii tegemise kui ootamise poolest - põnevust on mõlemas. Sussimemmega oli meil omavaheline vahetus 'Sussid sokkide vastu'. Sussimemme sokkidest ma juba kirjutasin mõned päevad tagasi, täna siin teile näitamiseks minu uued sussid:



Mul polegi tegelikult kohaseid sõnu, et öelda, kui mõnusad nad jalas on ja kui ilusad! Ja jälle kord paneb imestama see, et nende susside tegemisel oleks nagu minu jalga vormiks kasutatud - nad on täpselt parajad! Suur-suur kalli Sulle, armas Sussimemm! Iga kord neid susse vaadates tuleb naeratus näole - nad on nii rõõmsad

Eile käisin postkontoris Norrast tulnud maksikirja järel. Pakki kätte saades ilutses sellel sildike kirjaga 'Ei mahtunud postkasti.' Ega poleks mahtunud jah, kuigi ma ei usu, et seda üldse katsetama hakati - pakk oli kõrge püramiidikujuline torn. Lisaks sellele rõõmsavärvilisele tornile sain veel ühe paki, sest arvuti ütles postitädile, et minu nimele on veel üks saadetis. Autos koukisin mõlemad lahti. Püramiidpakist tuli välja üks pehme ja soe pusa, mille seljal ilutseb Bodø mägironimisklubi logo:



Telefon kätte ja kõne Norra sõbrale tõi asjasse selgust - minust on saanud Bodø mägironimisklubi liige. Oma liikmepileti saan kätte märtsis, kui Norra külla läheme. Möödunud suvel käisin norrakatega koos ronimas ja ma täiega kaifisin seda. Ronimises on mingi lummav tasakaal sinu füüsilise keha ja vaimu vahel. Peab olema, muidu lihtsalt ei tule midagi välja.



Lähen kindlasti ka sel suvel Norrasse, sest mägede vägevus ja ilu on nii sügavale südamesse pugenud ning ilma mägede ja heade sõpradeta ei oska ja ei taha üht suvepuhkust mööda saata.





Teises pakis, mille postkontorist sain, oli kotitäis rõõmsavärvilisi peenvillase lõnga kerakesi:



Aitäh, kulla Mareli, et aitasid! Nüüd on tikkimisvahendid olemas

Ja tegelikult pole ma ühelgi sünnipäeval nii palju õnnitlusi ja häid soove saanud. Aitäh teile kullakesed, et olemas olete!

Olen siin vahepeal (st eile ja täna) natuke villalooriga mässanud. Linca õpetus IT foorumis tundus nii lihtne ja selge, et kohe kutsus proovima. Proovisingi. Eile läks pesumasinasse üks südamekujuline nuts ja täna kandiline. Ärge siis väga kõvasti naerge mu katsetuste üle, ma selline veidi häbelik



Sellest pidi tulema üks ilus roosa rohelise sisuga südamekujuline karp. No karp see ei ole, pigem on ta lömmiläinud kook, igati ebaühtlane ja kipakas:



Eks ma kiirustasin liialt, villa oli liiga vähe, karp liiga suur ja nii ta läkski. Aga mul tuli juba mõte, kuidas see kipakas kook mingil muul moel tarvilikuks asjaks teha. Kui valmis saab, siis näitan.

Ma olen vahel jonnakas ka. Hommikul ei saanud rahulikult töödki tegema hakata, korjasin kokku viimased villalooritükid, prügikastist otsisin üles ühe salatikarbi ja peagi tiirutas uus katsetus pesumasinas. Kuigi Linca hoiatas, et pesuvahendiga ei tasu liialdada, juhtus ikkagi see, et kusagilt hakkas mu masin vahtu välja mullitama - liiga suur törts pesuvahendit oli masinasse saanud. Karbike oli mullide vahel siiski alles, selline:



Sissevaade nii korrektne ei ole:



Mingid sikid-sakid on äärtes ja küljel ka. Aga alguse kohta olen rahul. Igatahes on nüüd olemas pisuke ettekujutus, mida ja kuidas tegema peab. Pehmet salatikarpi ma enam ei kasutaks (kuigi see oli täis topitud ja kiletatud, jättis ikkagi küljed kõverad), samuti liiga suurt karpi mitte (ehk kunagi, kui rohkem kogemust, võiks veel korra suurema karbiga katsetada). Ja villaloori mässimisega on ka mõtteid, kuidas ühtlasemaks kõike saada. Homme lähen Roosi šoppama ja siis uutele katsetele. Selle kandilise karbi dekoreerin igatahes ära ka, mis sest, et ta selline äbarik sai.

Nüüd aga teen kirjutamisse pisikese pausi, liiga tihedaks on see blogimine läinud
tintsik kirjutas @ 13:18 - Link - kommentaarid (17)
16 Veebruar 2009
Sünnipäev on tore päev, sõbrapäev ka ja topelt-tore, kui need päevad koos on

Mida päev edasi, seda rohkem naudin väikseid asju. Nagu nuputaja-Katigi mulle sünnipäevaks õnne soovides ütles – õnn peitub väikestes asjades. Ja nii ongi. Eile õhtul olin väga õnnelik ühe oma sünnipäevakingi üle. Sain kingituseks teatripiletid Vanemuise etendusele ”Elling”.

Selle teatritüki autor väljendab oma mõtteid nii:

”Olen olnud alati rahulik mees. Ei usu elu suurtesse muudatustesse. Minu arust paneme me liialt kaalu ”sensatsioonile” ja niinimetatud kangelastegudele. Ma ei ole kunagi otsinud teemante. Olen alati osanud tunda rõõmu klaasikillust, mis sädeleb liivas, kui päikesekiired sellele paistavad. Selles pildis on koos nii mu religioosne kui ka poliitiline veendumus. Väike on suur. Ja sedasi istudes, kassipoeg näpuotsi limpsimas, tundsin õnne puudutust. Sellest, mis on ühine mulle ja väikesele kassile siin ja praegu, jätkub mulle terveks eluks - ma ei unusta iialgi seda hetke. Kaks haruldast osakest loodusest leidsid teineteist sinisel planeedil nimega Maa.”
Ingvar Ambjørnsen

Lihtsad tõed, väiksed asjad, pisikesed õnnestumised – see oli ka etendust läbiv mõte.
Netilehekülgedel on etendust tutvustav lühikokkuvõte niisugune:

”Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni „Elling” on koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast aastaid hooldusasutuses on lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse ellu. See tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega? Kahe täiskasvanud mehe suured võidud väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on kõigi jaoks erinevad.”

Osatäitjateks: Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Ragne Pekarev.



Eriti nauditavaks mängis Margus Jaanovits Kjell Bjarne rolli – ta oli nii siiras, nii tõepärane ja armas. Etendus toimus Tartu Saksa Kultuuri Instituudis. Väike saal ja eriti see, et istusime esimeses reas, tegi kõik vahetuks – olime osa etendusest, sest ka meile leiti veidike tegevust
Kel mahti ja soov saada ühe mõnusa ning positiivse elamuse osaliseks, minge vaadake 'Ellingut'.

Aga see teatrietendus pole kaugeltki ainuke hea asi viimaste päevade jooksul kogetust. Tänavune sõbra- ja sünnipäev oli üks viimaste aastate toredamaid. Meie suured lapsed tegid meile (mulle ja mu abikaasale, kellel on sünna 10.veebruaril) ühe megamaitsva kolmekäigulise õhtusöögi. See oli tõeline gurmeekokkade etteaste! Nii armas oli vaadata, kuidas nad toimetasid – meie suured lapsed

Sain täna postkontorist kätte viimase sünnipäevakingi, lisaks tahan eputada veel mõne kingitusega, aga lükkan selle eputamise homsesse, sest elektrivalgel ei meeldi mulle pilti teha. Pealegi käib siin mul üks Une Mati ringi, nii et homses postituses natuke vähem üldist juttu ja rohkem käsitööpilte (näiteks pilt sellest, kuidas mu karbiviltimine 'õnnestus' )
tintsik kirjutas @ 20:48 - Link - kommentaarid (8)
Esther sokkide muster

Paljud teist küsisid Esther sokkide mustrit. Kuna muster on tasuta netist saadaval, siis ehk on OK, et selle mustri ka siia kopin (andke teada, kui nii teha ei tohiks ja ma kustutan selle postituse).

Sokkide autor on Stephanie van der Linden, tasuta muster on olemas näiteks Raverly's, hulgaliselt kauneid valmissokke võib leida ka netist.

Mustriskeem:


Tingmärgid:


Muster lähemalt:


Mõnusat sokikudumist!
tintsik kirjutas @ 06:51 - Link - kommentaarid (9)
14 Veebruar 2009
Sõprus ei küsi.. .

Sõprus ei küsi, kui palju sa kaalud,
oled Veevalaja, Kalad või Kaalud.
Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua -
kui tuleb sõber, katad vaikides laua.

Sõprus ei küsi, olid kaugel või ligi:
sõber teab niigi - kui pidi, siis pidi.
Sõprus ei küsi:"Kas oled mu sõber?"
Ta tuleb targu, kui su ihu on nõder.

Ta ei küsi kui pruut:"Kas olen sul ainus?"
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem:
ta on nagu vein - kui vanem, siis parem.



"Puhh?" küsis Notsu ja võttis Puhhilt käpast kinni.
"Mis on?" küsis Puhh.
"Ei midagi, lihtsalt kontrollisin, kas oled olemas!"

Ilusat sõbrapäeva, armsad sõberid!



/pildid ja sõnad pärit netiavarustest/
tintsik kirjutas @ 10:32 - Link - kommentaarid (22)
13 Veebruar 2009
Minu viimase aja lemmikud - Esther'id

Pole vist uudiseks see, et mulle meeldib sokke kududa. No kohe ikka väga meeldib. Rohkem kui kindaid või salle või kampsikuid. Üheks vahvaks kohaks, kust ikka põnevaid mustreid leiab, on Raverly. Ma vahel kulutan tunde seal ringi luuramisele. Viimaste aegade lemmikmuster on pärit samalt autorilt, kelle Komet'id kudusin Sussimemmele - need on Esther sokid Stephanie van der Lindenilt.

Esimese hooga hakkasin kuduma peenikesest kirjust sokilõngast Esther'eid, aga seisavad need sokid mul, ei sobinud lõng ja muster kokku. Üles pole ka raatsinud veel harutada, las laagerduvad, ehk tekib hiljem mõte, mis nendega peale hakata.

Järgmine katsetus sai tehtud valge Titan Wool Baby-ga (70% merino, 30% dralon, 50 g, 200m), kuhu lisasin juurde 2 erinevat värvi mohääri, et sokk oleks pehmem ja soojem (Silkid, 70% Super Kid Mohair, 30% Silk). Tulemus sai selline:



Muster natuke lähemalt ka:



Proovisin esimest korda ka kahekordse sokiääre kudumist (st kudusin selle kohe kokku, mitte ei õmmelnud hiljem). Tuli välja küll!

Sokid lähevad kingituseks ühele noorele neiule Norrasse. Ja ma sain samasuguste sokkide tegemiseks veel ühe tellimuse. Kudusin neid oma viimase suusareisi ajal ja üks meie suusaseltskonna tütarlaps arvas, et just selliseid sokke on talle ka tarvis. Suurima heameelega koon neid veel, sest muster on nii armas ja suht lihtne.

Tegelikult ongi mul juba uued Estherid pooleli, eks varsti näitan neid ka.
tintsik kirjutas @ 10:30 - Link - kommentaarid (33)
Sokid susside vastu

Ma olen üks paljudest, kes Sussimemme vingeid susse imetleb, ahhetades iga uue blogipostituse juures. Juba ammu võtsin hoogu, et endale ka ühed soojad rõõmsad sussid tellida. Ja siis ühtäkki hakkas kuidagi iseenesest blogikommentaaridest arenema meie pisike vahetusprojekt.

Quote:
Need viimased sokid mis sul blogis, sellised kirjust lõngast ja pitsilise mustriga. Neid mustreid on kindlasti palju ja mul täiesti ükskõik aga sellised õhksilmadega mitte palmikutega. Panen neid toas jalga kui laudast tulen ja susse hakkan tegema. Soojad mahedad toonid.


Niimoodi kirjeldas oma sokisoovi Sussimemm meie väikese vahetusprojekti algul. Mu lõngasahtlis oli just selline mahedates soojades toonides sokilõng, mille arvasin sobiliku olevat. Oma sokimustrivaru sirvides jäid silma Kometi-nimelised sokid (muster Raverly'st: Komet by Stephanie van der Linden) ja kuigi seal mõned harvad palmikukeerud ka sees on (auke on ju ka täitsa palju!), sai just see muster sokilõnga sisse kootud. Tulemus on niisugune:





Lõngaks on Zwerger Opal cotton (38% villane, 30% puuvill, 32% polüamiid, 100g, ~410m), 100 grammist lõngast kulus sokkidele umbes 75 g.

Valmis said need sokid juba jaanuaris, jupike enne meie suusareisi, aga kuna Sussimemmel on sünnipäev veebruaris, siis sättisin ärasaatmise just nii, et ikka õigel päeval pakike kohale jõuaks. Palju õnne Sussimemmele ja mõnusat sokikandmist!

Tänud veelkord Susale ja Sapsile, kes aitasid ELS-i kulleri jaoks vajaliku telefoninumbri leidmisel!
tintsik kirjutas @ 06:15 - Link - kommentaarid (12)
445221 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)