Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
24 Oktoober 2010
Soki soonik valmis? Kannalakk ka?

Väga hea, nüüd siis keerame kanna ka kannaks
Püüan selle juhendi kirja panna nii, et õpilane Kiki, kes põhimõtteliselt oskab kududa, aga ple oma elus ühtegi sokki kudunud, saaks selle abil oma esimese soki valmis. Kogenud kudujale on see juhend muidugi mõista liiga "puust ette ja punaseks", aga las olla pealegi!

Väga sageli on mul täiskasvanu sokke kududes vardal 15 silma, seega võtan selle silmustearvu ka siin aluseks.

Oletame, et kannalakk on kootud 30 silmaga umbes 5-6 cm kõrguseks ja on aeg alustada kanna kujundamist. Selleks on tarvis osata silmi kokku kududa - töö paremal pool ületõstmisega ning pahemal pool 2 silmust pahempidi kokku.

Alustame!

1. rida (töö paremal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo parempidi ( pp ) 16 silma,
- koo 2 silma ületõstmisega kokku - selleks tõsta 1 silm kudumata teisele vardale, koo järgmine silm parempidi, tõsta kudumata silm üle parempidi kootud silmuse ( \ )



- koo 1 silm parempidi, pööra töö ümber.



2. rida (töö pahemal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo pahempidi ( ph ) 5 silma,
- koo 2 silma pahempidi kokku ( / ) ,



- koo 1 silm pahempidi, pööra töö ringi.

Skemaatiliselt näeksid esimesed 2 rida välja nii:

| | | | | | | | | | - - - - - - / - | | | | | | | | | | 2.

| | | | | | | | | | | \ | | | | | | | | | | | | | | | | | 1.

Mõlemas servas peaks olema nüüd 10 silma, mis jäid kudumata (skeemil punased silmad). Seega on kannalaka 30 silma jagatud kolmeks: 10 silma + 10 keskmist silma, mille servadest tegime esimesed kokkukudumised + 10 silma. Kui sinu sokil on vardal rohkem või vähem silmi kui 15, siis põhimõte on ikka sama - jaga silmade arv kolmega ja keskmise kolmandiku silmade servadest alustad kahandusi.

Kirjutan lõpuni lahti kanna kujundamise 30-silmalise kannalaka puhul, et oleks võimalik näpuga järge ajades kõik valmis saada. Kui sul on teistsugune silmade arv ja sa ei saa aru, kuidas täpselt peaksid toimima, anna kommentaarides märku ja ma aitan.

3. rida (töö paremal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 6 pp,
- koo 2 silma ületõstmisega kokku,
- koo 1 pp, pööra töö ümber.

4. rida (töö pahemal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 7 ph,
- koo 2 silma pahempidi kokku,
- koo 1 ph, pööra töö ringi.

5. rida (töö paremal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 8 pp,
- koo 2 silma ületõstmisega kokku,
- koo 1 pp, pööra töö ümber.

6. rida (töö pahemal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 9 ph,
- koo 2 silma pahempidi kokku,
- koo 1 ph, pööra töö ringi.

7. rida (töö paremal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 10 pp,
- koo 2 silma ületõstmisega kokku,
- koo 1 pp, pööra töö ümber.

8. rida (töö pahemal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 11 ph,
- koo 2 silma pahempidi kokku,
- koo 1 ph, pööra töö ringi.

9. rida (töö paremal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 12 pp,
- koo 2 silma ületõstmisega kokku,
- koo 1 pp, pööra töö ümber.

10. rida (töö pahemal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 13 ph,
- koo 2 silma pahempidi kokku,
- koo 1 ph, pööra töö ringi.

11. rida (töö paremal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 14 pp,
- koo 2 silma ületõstmisega kokku,
- koo 1 pp, pööra töö ümber.

12. rida (töö pahemal pool):
- tõsta esimene silm kudumata teisele vardale,
- koo 15 ph,
- koo 2 silma pahempidi kokku,
- koo 1 ph, pööra töö ringi.

Nüüd on 30-st silmast alles 18 silma (minu näidissokil on vähem silmi; pruuniga kootud osa on keskmine kolmandik, mille servades on igal real tehtud kahandused):



Jaga need silmad kahele vardale. Nummerdame nüüd vardad ära ka, et oleks lihtsam selgitada, kus mida teha - vasakpoolne varras on nr. 1 ja tema kõrval parempoolne nr. 4 - need on kannapõhja vardad, loogiliselt nende vahele jäävad siis 2. ja 3. - vardad, mis on seni puhanud
Nii et ring algab nüüd talla alt.



Koo läbi silmad mõlemal kannapõhja vardal. Nüüd oled jõudnud silmuselise servani, kust pead üles korjama vardale nr.1 uued silmad, niimoodi:



Kui sul oli vardal 15 silma ja sa tegid kahandusteosa täpselt niisuguse ridade arvuga nagu siin juhendis kirjas, siis peaksid saama üles korjata 16 uut silma. Seejärel koo läbi silmad ootel olnud kahel vardal ning korja 4. vardale ka teisest servast 16 uut silma ja sinna otsa koo läbi ka verivärske kanna pooled silmad. Ring ongi täis.

Nüüd jätkad kudumist ringselt. Oled jõudnud kannakiilu kudumise juurde. Kannakiil (see on kolmnurkne osa, mis jääb kanna ja jalapealse osa vahele) kujuneb uute üleskorjatud silmade järk-järgulisest kokkukudumisest, sest lõpuks peab igale vardale jääma jälle algne silmade arv.

Kuidas siis kududa seda kannakiilu?
Kõigepealt koo üks ring lihtsalt läbi, ilma kahandusi tegemata. Edasi - 1. varda lõpust 3 viimast silma - nendega teeme nii, et 2 silma kood parempidi kokku ja viimase silma kood parempidi. Edasi kood läbi 2. ja 3. varda. 4. varda 1. silm koo parempidi, edasi 2 silma koo ületõstmisega kokku (tõsta 1 silm kudumata teisele vardale, koo järgmine silm parempidi, tõsta kudumata silm üle parempidi kootud silmuse), koo varras lõpuni.

Nüüd edasi võid ise valida, kas kood 1 või mitu ringi ilma kahandusi tegemata enne uut kahandusteringi. Minu sokid on valdavalt kootud nii, et üks ring on kahandustega, järgmine ilma ja nii vaheldumisi. Lastesokkide puhul koon tavaliselt 2-3 ringi kahandusteta. Kui oled vahele kudunud 1 või 2 või 3 või 4 ringi ilma kahandusteta, siis koo jälle samas kohas - 1. varda lõpus ja 4. varda algul kahandused (täpselt samamodi kui esimesel kahandusteringil). Kahandusi tuleb teha senikaua, kuni vardal on algne silmade arv. Siit edasi tuleb kududa soki ja-la-la-ba (Pantalone-moodi öeldes, teate ju seda vahvat tegelast küll?).



Kuidas sokki lõpetada, sellest juba uuel nädalal.
Mõnusat kudumist!
Kui abi vajad, hõika julgesti!
Ma roolin nüüd naabermaale koosolekut pidama
tintsik kirjutas @ 18:09 - Link - kommentaarid (27)
23 Oktoober 2010
Kuidas teha sokikanda?

Kolmapäevases postituses lubasin näidata, kuidas sokikanda kududa. Õpilasel Kikil on igatahes soki sääreosa valmis kootud. Mul paaril näidissokil ka (mõni sai kogemata lausa valmis), nii et nüüd on õige aeg lahendada teiega koos üks kannakudumismüsteerium (mis tegelikult polegi midagi keerulist). Püüan mõne pildi ja väikese jutuga selgitada, kuidas mina viimasel ajal kanda koon. Kui keegi inglisekeelsest juhendist aru saab, siis samasuguse kanna õpetus on ka Spring Forward Sock juhendis.

Nii. Jätkame siis kohalt, kus sa leidsid, et sääreosa on piisavalt pikk. Kui oled kudunud sääreosa soonikkoes, hoiab ta tavaliselt kenasti ümber jala (v.a. juhul, kui oled liiga laia sääreosa kudunud, aga siis saab sokid endale abikaasa või isa või suurejalgne vend). Pärast soonikut võid kududa mõned read parempidiselt (nii oma 5-6 ringi).

Kui sinu soki sääreosa on mustriline või ilma soonikuta, võid kududa 1-2 cm laiuse soonikuriba (näiteks 1:1 või 2:2 soonik), siis jääb sokk hüppeliigese kohal kenasti ümber jala hoidma. Vardamemm koob ka sageli oma sokkidele sellise soonikuriba. Soonikuriba võib olla ka ainult soki tagumisel poolel, kui soki eesosas jookseb muster.





Nüüd tuleb kuduma hakata sokikanna lakaosa (vist nimetatakse seda nii). Igatahes on see sinikollasel sokil see osa, mis on kollane. Lakaosa võid kududa nii, et ringi alguskoht jääb kas kanna taha või jala siseküljele. Lakaosaks võta kahe varda silmad ühele vardale, mida hakkad kuduma edasi-tagasi (kahe ülejäänud varda silmad ootavad oma aega). Esimene silm tõsta kudumata ära nii paremal kui ka pahemal pool, et tekiks silmuseline serv, selline:



Lakaosa võib kududa parempidikoes (st. paremal pool parempidi ja pahemal pool pahempidi). Kui soovid, võid nüüd lisada ka sokikanna tugevduseks spetsiaalse niidi (sünteetiline, näiteks Tallinnas Karnaluksis on sellist spetsiaalset niiti müügil, erinevat värvi). Kanna muudab tugevamaks ka kude, kus paremal pool kood ühe silma parempidi ja järgmise tõstad kudumata üle ning pahemal pool kood kõik silmad läbi. Selline kand näeb välja niisugune:



Kui kõrge peaks olema kannalakk? Kõige lihtsam on meelde jätta nii, et kannalaka ridade arv = silmade arvuga kahel vardal. Näiteks kui sul on vardal 14 silma, siis kannalaka ridade arv on 2 x 14 = 28 rida. Mina niimoodi pole tegelikult arvutanud. Teen kannalaka täiskasvanu sokile umbes 5-6 cm. Vahel on liiga lühike ka saanud

Järgneb järgmisel korral...
tintsik kirjutas @ 21:23 - Link - kommentaarid (11)
22 Oktoober 2010
Mock Fisherman's Rib

Mulle meeldivad lihtsad asjad, usun, et paljudele teistele ka. Mõnikord ma mõtlen asjad keeruliseks. Või suhtlen keeruliseks. Teinekord jälle keeb mu loominguline palang üle ääre ja siis ma kaldun liialdama värvide ja detailidega. Maha rahunedes jõuan sageli õnneks arusaamisele, et lihtne on ilus.

Tänaseid sokke kuduma hakates teadsin täpselt, et midagi keerulist ma sellest heledast lõngast ei koo. See kindel teadmine tuli Regia Magazin nr. 63 sirvides, kus ilutsevad reas ülimalt lihtsad ja nii ägedad sokid. Ei suutnud mina ennast tagasi hoida ja... Esimene sokk valmis ühe hingetõmbega ja oli üks neist viiest sokist, kellel paarilist polnud. Nüüd on paariline ka valmis (neli üksikut veel ootab).



Lõng: G-B Jil Color valge tviidlõng (100% villane), 50g/125m. Mohääri seekord ei olegi
Lõngakulu: 2 tokki + paar meetrit kolmandast.
Vardad nr. 2,5.
14 silma vardal.
Idee ja muster Regia Magazin nr.63 (ostetud Pulloverist).
Sokid mahuvad jalga suurusega 39-40.
Kaunistuseks nööbid, keerupael ja mustriga helmed paelte otsas.

Soonik kannab inglise keeles nime Mock Fisherman's Rib, aga kuidas seda eesti keelde tõlkida, vat seda mina ei tea, mingi kalamehesoonik...

Edit: eestikeelne nimi sel soonikul täiesti olemas - sambla-seemne-soonikkude (Kudumise käsiraamat). Aitäh, Silpsolps!

Lihtne kududa:

1. rida: 1 pp, *1 ph, 3 pp*, 1 ph, 2pp
2. rida: *3 ph, 1 pp*

pp - parempidi ( | )
ph - pahempidi ( - )

Skemaatiliselt nii:

|---|---|---|--- 4.
||-|||-|||-|||-| 3.
|---|---|---|--- 2.
||-|||-|||-|||-| 1.

Silmade arv peab jaguma 4-ga. Tärnide vahel olevat korrata ja kududa 1. ja 2. rida vaheldumisi.



Hull ilm on meil siin Tartumaal täna. Tuul puhub vahepeal ikka päris pööraselt, keerutades lehti ja lund vaheldumisi vihmaga. Ideaalne on see ilm aga selleks, et õhtul mõni küünal põlema panna, kaminasse või ahju tuli teha, aurav tassike teed lähedusse tõsta ning uusi sokke kuduma hakata. Eksoleju!

tintsik kirjutas @ 14:26 - Link - kommentaarid (27)
21 Oktoober 2010
Pehme nagu lambuke

Viimastel aegadel olen ma heietanud Islandi teemal ja käsitöövallast pole te peale sokkide siit muud leidnud. Ega tänagi paremat loota pole...

Näitasin teile Islandi hobuseid, aga lambad unustasn ära. Neid on seal ka palju, veel rohkem kui hobuseid. Ja minu arust on nad natuke teistsugused ka kui meie lambad. Lambaid oli teede ääres, teedel, heinamaal, mägedes ja lausa hulludes kõrgustes turnimas. Nad leidsid söögipoolist ka seal, kuhu oli maha sadanud vulkaanipurskest pärit tuhk. Kuhu see omanik need lambad ikka paneb, kui kodu asub vulkaanile nii lähedal, eksole. Nii nagu hobusedki, on ka lambad väga erinevat värvi - valged, pruunid, laigulised... Ja väga lahedad sarvilised:





See "kolmepealine lammas" on ema oma kahe lapsukesega, keda ta hoolega fotograafi eest ära peita püüdis.



Projekti "Lõpetamata asjade lõpetamine Soktoobris" raames näitan üht... jajaaahh, ikka sokipaari, mida muud (ma vist muud ei oskagi enam teha)



Need on ühed tudusokid. Said sellised pehmekesed. Juhuks, kui uni kohe mitte ei taha tulla, saab lammast ka lugeda, ühtainukest, et eriti igav oleks, no et effekt parem oleks. Kuigi ma pole päris kindel, et see lammas on, minu tikkimisoskus pole just suurem asi. Püüdsin täna pildistamiseks valgust leida, aga seda lihtsalt pole ja nii ongi pilt natuke... noh, on nagu on.

Lõng: Hjerte Sock valge ja beež sokilõng (75% villane, 25% polüamiid), 50g/210m koos valge mohääriga (70 % super kid mohäär, 30% siid).
Lõngakulu: 1,2 tokki sokilõnga ja 1 tokk mohääri.
Vardad nr. 2
Sokid mahuvad jalga suurusega 35.

P.S. Vastuseks kommentaaridele: kõik, kes tahavad ka tudulambukesi teha - olge lahked! Alati ja kõike tohib järele teha.

Edit 22.10.10. kell 10.12: Püüdsin siin kinni ühe tänahommikuse päiksekiire ja veel ühe lamba ning tegin paar pilti veel (praeguseks pole päikest enam ollagi ja kuuldavasti mõnel pool juba tuiskab).



tintsik kirjutas @ 18:30 - Link - kommentaarid (26)
20 Oktoober 2010
Sokikannakudumisetööõpetustund minu armsale õele

Mul on väga vahva õde Kiki. Ta oskab jubemaruhästi paljusid asju teha. Näiteks kokata ja küpsetada. Ja jõulupärga teha, ja muid põnevaid kaunistusi ka. Käsitööd oskab ta ka ja kui midagi valmis teeb, on see ikka ütlemata korralik tegemine.



Aga ükspäev ta ütles, et kui teaks, kuidas sokikanda kududa, siis võiks tema ka sokki kududa. Et pole ammu midagi kudunud ja mitte pole meeles, kuidas see käiski. No milles küsimus, tuletame siis meelde, kuidas kannakudu käib! Kuna me kohtume mitte ülemäära sageli, siis mõtlesin, et kasutan ära oma blogi ning meenutame siin koos, mida kunagi tööõpetuses õppisime (tegelikult ma õppisin küll natuke teistmoodi sokki kuduma kui praegu, nüüd on käepärasemaks saanud veidi teistsuguse kanna kudumine).

Hei, Kiki! Pane aga nüüd vaim valmis! Otsi välja 5 sukavarrast ja lõng ja hakkame aga peale

Mina koon oma sokke peamiselt vardaga nr. 2 või 2,5. Täiskasvanu sokile loon kokku keskmiselt 60 silma (sõltuvalt mustrist ja lõngast mõnikord ka vähem ja rohkem). Mõtle välja, kui suurt sokki tahad kududa ja loo vastav arv silmi, jaga need neljale vardale.



Selle näidissoki jaoks kasutan 100% villast lõnga Jil, kus 50g-125m. Vardad nr 2 (samast lõngast said just valmis ühed sokid, mis kootud vardaga nr. 2,5). Lõin igale vardale 12 silma (tulevad lastesokid).

Ühenda ülesloodud silmad ringiks ning koo ringselt sobiva pikkuse ja mustriga sääreosa.



Mul on sääreosa 2/2 soonik - 2 parempidi ja 2 pahempidi.



Laupäevaks on ehk soonik valmis, jah? Siis saame juba kanda proovima hakata

P.S. Oleksin äraütlemata rõõmus, kui keegi veel meie pisikese sokikannaõppimisetööõpetustunniga ühineb ning seeläbi kannakudumise meelde tuletab. Ikkagi Soktoober ju!
Kogenud sokikudujate ees vabandan, et mu tänane postitus selline igavavõitu sai, ehk te ei pane pahaks
tintsik kirjutas @ 12:47 - Link - kommentaarid (28)
19 Oktoober 2010
Soktoober nr. 2





Muster: Spring Forward (Knitty, Summer 2008 ).



Lõng: Hjerte Sock kirju sokilõng (75% villane, 25% polüamiid), 50g/210m koos helekollase mohääriga (70 % super kid mohäär, 30% siid).
Lõngakulu: 1,2 tokki sokilõnga ja 1 tokk mohääri.
Vardad nr. 2
Sokid mahuvad jalga suurusega 37-38.

Hetkel on valmis veel 5 sokki, kõik ilma paariliseta. No ei saa mina kahte ühesugust sokki järjest kududa. Eks tuleb nüüd teisesokiringile minna. Ükskord nad saavad valmis niikuinii

Pikemalt täna juttu ei tulegi, hääl on ära.
tintsik kirjutas @ 08:23 - Link - kommentaarid (22)
07 Oktoober 2010
Soktoober nr. 1



Juba päris mitu päeva on valmis mu Soktoobrisokid. Täna puhkesid nad natuke õide ka.





Lõng: GB Inka 100 oranži-kollasekirju sokilõng (75% villane, 25% polüamiid), 100g/420m koos oranži BBB Filati Dream mohääriga (70 % super kid mohäär, 30% siid).
Lõngakulu: 1/2 tokki sokilõnga ja 1 tokk mohääri.
Vardad nr. 2
Sokid mahuvad jalga suurusega 35-37.



Sokkide sääreosa muster on pärit ajakirjast Socken nr 2, 2010.
Lill on heegeldatud ja külge tikitud.

Ja Kassu va kadekops ei lase mul kunagi pilti teha ilma temata, nagu kiusu ajaks kohe:



Ega mul midagi selle vastu tegelikult ei ole ka, ongi lõbusam.
Pooled pildid tehtud toas elektrivalguses. Ei meeldi mulle see elektripirnivalgus. Ja seebikaga ei oska ikka veel pilti teha. Tegin päevavalguses mõned uued pildid ka, et värvid ja kõik muu paremini paigas oleks.



Ja siis olen natuke pahur ka, sest ma ei oska tikkida. Ühed septembrikuu sokid on vaja ära tikitada, aga ühe looma asemel tuleb kogu aeg keegi muu. Krt ma ütleks kohe!
tintsik kirjutas @ 18:24 - Link - kommentaarid (18)
05 Oktoober 2010
AY-uh-fyat-luh-YOE-kuutl-uh

Kas teie oskate hääldada aprillis palju lennujamasid põhjustanud Islandi vulkaani nime? Seda Eyjafjallajökull’i? Mina sain selle nime igatahes selgeks. Tegelikult juba enne Islandireisi. Kuulasin netist, kuidas islandlane seda hääldas. Ega see väga keeruline ei olegi – LL hääldatakse islandi keeles TL ja kogu nime hääldus on umbes selline – „eijja’fjatla jokutl”. Eks see teeb islandlastele ka nalja, kuidas kõik on hädas nende nimedega. Turistidele on tehtud isegi üks vahva kirjaga T-särk:


Tekst särgil:
Eyjafjallajökull
Seda on nii lihtne hääldada
'AY-uh-fyat-luh-YOE-kuutl-uh'

Kui palusin kohalikul suveniiripoodnikul selle häälduse ette lugeda, puterdas ta ikka täitsa korralikult ja teatas, et niimoodi ta ei oskagi hääldada nagu särgil kirjas on.
Lõbus ju!

Kahjuks meie reisi ajaks oli Eyjafjallajökull purskamise lõpetanud. Ühelt kohalikult kuulsime, et maasturiga saab suht lähedale sellele piirkonnale, kuhu kõvasti tuhka alla oli sadanud. Nii võtsimegi ühel hommikul suuna sinnapoole. Kaardil tundus tee suhteliselt OK, aga kes varasemaid postitusi on lugenud, see ehk mäletab, et sõitsime ühel päeval mööda teed, millest voolasid üle mägijõed. Seesama mägijõetee viiski meid lähemale liustikule ja tuhamaastikule. Mida kaugemale mööda teed sõitsime, seda vähem oli ümberringi rohelist.



Tee kõrval asuv mägi nägi välja, nagu oleks keegi suure-suure kühvliga aastaid ahjust tuhka välja võtnud ja selle mäetippudest alla kallanud.



Kui lõpuks üks sügavam jõgi meie edasiliikumise lõpetas, vaatasime natuke ringi ka. Ega eriti käia ei tahtnudki, sest igal pool, kuhu astusid, oli maa kaetud paksu musta kihiga, kuhu jalg päris sügavale sisse vajus.



See oli selline pehme ja lahtine mustjaspruun kiht, millelt kõvem tuul päris palju tolmu üles keerutas. Mu abikaasa toetas korra kogemata oma palja jala maha ja jalg sai mustaks.



Jõevesi seda tuhamustust maha ei pesnud, ka dušši all nühkides jäi jalatald mustaks. Alles kodus vannis ligunes mustus talla alt maha.



Vulkaanituhk oli mustaks värvinud ka kõik lähedusesasuvad liustikud. Teati rääkida, et alles mitme aasta pärast muutuvad liustikud taas valgeks. Et siis jälle uuesti ühe purskava vulkaani tuhast mustaks määrduda. Tahaksin siis taas Islandil olla. Tahaksin kunagi oma elus näha päris ehtsat purskavat vulkaani. Selline väike unistus…

Tuhamustade piltide kõrvale täna kontrastiks ühed pehmekesed, sellised õrnavärvilised:



Nendes sokkides on koos 3 erinevat lõnga: õrnroosa peenike BBB Filati Dream mohäär (70 % super kid mohäär, 30% siid), kirju sokilõng Fortissima Socka Mexico Color + sääreosas triibud samasuguse heleroosa sokilõngaga (Schoeller + Stahl, 75% villane, 25% polüamiid, 50g-210m).
Lõngakulu: veidi üle 1 toki kirjut sokilõnga, pool tokki roosat sokilõnga ning veidi üle ühe toki mohääri.
Vardad nr 2,5.
Sokid mahuvad jalga suurusega 37-39.
Sokkide sääreosa muster pärit Novita 2009.a. sügisnumbrist.

Varsti jõuan oma järjega ka Soktoobrisse, esimene paar sokke juba ootab esitlemist. Vaid üks Soktembri postitus on veel jänud...
tintsik kirjutas @ 21:03 - Link - kommentaarid (8)
03 Oktoober 2010
Tartu Isetegijad õppisid susse viltima

Vahelduseks Islandi ja sokiteraapia jutule täna natuke teistmoodi kirjatükk.

Tartu Isetegijad saavad kokku tavaliselt iga kuu esimesel pühapäeval, et koos midagi uut õppida, mõnusalt juttu ajada ja toredat seltskonda nautida. Oktoobris saime kokku laupäeval, sest meie õpetajale sobis laupäev paremini.

Foorumis kokkusaamise teemas kasvas osaledasoovijate nimekiri turbokiirusel ja mingil hetkel hakkasime muret tundma, et kas ikka mahume kõik ära või tuleb suuremat ruumi otsima hakata. Ära me mahtusime ja kõik kes tahtsid, said ka käe karvaseks
Usinaid viltijaid oli umbes 25.



Nauditav oli jälgida, kuidas õpetaja Snowdrop kõikjale jõudis, seletas, aitas ja kavalaid näpunäiteid jagas. Ta pani kuulama ka kõik meie kõige suuremad jutupaunikud





Taustakudujad lasid nagu ikka jutuvadal ja näppudel mõnusalt käia:



le_.li oli Pulloveri poest kaasa võttnud mõnusa pehme kuhja erivärviliste villadega, millest osa ka sussideks sai.



Meie kõige pisem isetegija Rasmus aga magas suurema osa ajast ning ei lasknud ennast ringisagivast seltskonnast mitte põrmugi häirida:



Tegin seekord pilte oma uue "seebikarbiga", aga ma ei oska temaga veel väga hästi toimetada. Lisaks sellele saab pisikese fotoka aku kiiremini tühjaks kui mu suure oma ja nii jäi mu paparatsikuroll just täpselt poole peal katki - sussitegu oli jõudnud pätsikestefaasi:



Loodetavasti kõik sussiviltijad näitavad pilte ka oma valmistöödest, sest nii palju lahedaid susse oli sündimas.

Siin on veel pilte. Täiesti töötlemata ja ilusamaks tegemata, nii nagu nad välja tulid, aga vähemalt teiega jagatult, mitte enda sahtlipõhjas tolmumas
tintsik kirjutas @ 09:00 - Link - kommentaarid (10)
02 Oktoober 2010
Purskav vesi

Voolavat vett, tuld ja tööd tegevat inimest on hea vaadata. Olen sellega täiesti nõus, aga mu nimekirjas on neid asju veel, mida mulle vaadata meeldib. Mulle meeldib vaadata magavat või asjalikult toimetavat pisikest last, tähti taevas, päikeseloojangut (päiksetõusud ma magan tavaliselt maha). Kui ma oma elu esimese automaatpesumasina Vjatka sain – see oli millalgi 80-ndate lõpus – võisin ikka päris kaua istuda pesumasina ees põrandal ja vaadata, kuidas kõik seal sees ringi käib (hiljem käis masin ise ka ringi, kui pesu kuivaks fuugima hakkas). Mägesid võin ka lõputult vaadata ja taevas liikuvaid pilvi. Ja aknaklaasile langevat vihma. Toast. Soojad sokid jalas.

Islandil avastasin, et üks vett purskav geiser lisandub ka mu lemmikvaatamisasjade nimekirja. Purskav geiser oli Islandi reisi üks lõbusamaid asju. Seisad sina ja seisab veel üks turist ja kolmas ja kümnes ja viiekümnes ja kõik ootavad. Paljudel on käes fotokad, valmis selleks õigeks hetkeks. Midagi nagu hakkaks toimuma… Rahvas on kogunenud nööriga piiratud aurava veesilma ümber.



Ei hoolita, et taevas on hall, ilm on jahe ja sajab tihedat vihma. Oodatakse kannatlikult, sest varsti peaks oma elu elav „veesilm” saatma kõrgustesse ägeda veejoa. Vesi kiigub üles-alla… ja siis lõpuks tekib selline suur-suur mull…



… ja sellest purskub üles veesammas. Fotokad klõpsuvad ja rahva seast kostab rahulolevaid hõikeid. See on Stokkur, mis iga 5-7 minuti järel fotoaparaatidega turiste rõõmustab, saates üles kuni 30-meetrise veesamba.



Stokkur on geiser, mis asub termaalalal koos umbes 30-ne väiksema podiseva „veekatla” või väikese geisriga. Nagu näiteks see Little Geysir…



Stokkur’i vesi on 23m sügavusel 120 kraadi kuum. Purske esilekutsujaks on maa-aluses reservuaaris kogunev veeaur, mis ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale.



Õhku paiskuv sammas on segu veeaurust ja veest. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.



Sealsamas asub ka Geysir või Great Geysir, nagu teda ka nimetaud on, see on esimene geiser, mida on kirjalikes allikates kirjeldatud. Geysir’i nimest on saanud alguse ka mõiste „geiser”. Geysir’i aktiivsus on olnud seotud maavärinatega. Pärast 1896. a. maavärinat aktiviseerus geiser ja purskas mitu korda päevas, kusjuures purse kestis ligikaudu tund ning veesammas oli kuni 60m kõrge. 1910. aastal purskas ta iga 30 minuti järel, 5 aastat hiljem iga 6 tunni järel ning 1916. aastal pursked lakkasid. 2000. aastal toimunud maavärina tagajärjel hakkas Geysir uuesti vett üles paiskama umbes 8 korda päevas, 2003. aastaks oli sagedus langenud 3 korrani päevas. Meie Suure Geysir’i purskamist ei näinud, ta ainult auras.



Mõlemat, nii Stokkurit kui ka Geysir’i on puhastatud, et taastada nende purskamissagedus. Stokkur’it puhastati 1963. aastal ja sellest alates purskab tema regulaarselt. Turistile teeb see ainult rõõmu. Kui te vaid näeksite, kuidas seda purset oodatakse! See on lõbus ja põnev üheaegselt. Stokkur kiusab turiste mõnuga. Vahel ta ainult loksutab vett üles-alla või purtsatab vaevu meetrise veetörtsu õhku. Ja ootamine algab jälle algusest peale. Selline veidike kiuslik geiser!

Tänase sokipaari naelutasin rõduposti külge, et õhtupäike värvidele oma nüansi annaks. Andiski. Tegi värvid natuke mahedamaks. Tegelikud värvid on nõksukese kärtsumad.



Lõng: Noro Silk Garden Sock Yarn, värvikood nr. S304. Lõnga kulus peaaegu 1 tokk.
Lõnga koostis: 40% lambavill, 25% siid, 10% mohäär, 25% nailon. 100g – 300m.
Vardad: 2.5, vardal 15 silma.
Sokk mahub nr. 36-38 jalga.

Kuigi väljas on ilm sügisene, õitsevad minu rõdul maasikad ja suvelilled:



Pärdiklilled külvasid ennast ise juunis potti ja nüüd septembris hakkasid uued noored taimed õitsema. Terve pott on õisi täis.

Ilusat lillelist sügist teilegi!

tintsik kirjutas @ 17:19 - Link - kommentaarid (12)
446856 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)