Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
28 Oktoober 2009
Mõned värviteraapilised episoodid

Mõtlesin siin eelmisel nädalal, et peaksin õmblemisega tegelema. Õmbleks endale sellise pikkade varrukatega särgi. Sellise, mille varrukad on ikka kohe täitsa pikad, nii pikad, et annab selja taha kinni siduda. Olete näinud ju küll selliseid? Mul aeg-ajalt on sellist särki vaja. Susa siin hiljuti küsis, et kas ma sageli "tsüklisse" langen. Mulle tundub, et see pole enam tsükkel vaid suisa puue, millel ravi pole. Lahenduseks võiks olla vaid sundteisaldamine asustamata saarele, kus lihtsalt pole... ei lõnga ega vajadust lõngatoodete järele. Just.

Aga ma näitan teile pilte, siis saate kohe aru, millest ma räägin.











Noh?
Kuidas on?
Mul igatahes on. Akuutne seisund. Hoog, mida iseloomustavad natuke need pildid ka. No et vaja ikka iga kera eraldi pildistada ja siis kõike koos ja siis jälle uue nurga alt üksikult. Need pehmekesed saabusid minu ellu eile, otse postkontorist /esimest korda elus tellis tintsik lõnga VÄLISMAALT!/ Ja nüüd on mul täielik maniakaalne seisund - käin ja katsun neid ja tõstan ja tahaks alustada ja lõpptulemuseks on see, et ei saa midagi tehtud. Sattusin puht juhuslikult ühe rahvusvahelise kooskudumise (KAL) lõngasoovituste kaudu ühte Saksamaa netipoodi ja jäin sinna kinni. Enne välja ei saanud, kui tellimuse ära vormistasin. Kirjud on kõik sokilõngad, kollased peenikesed lõngad aga pitsiliste esemete kudumiseks, üks kollane sisaldab lambavillale lisaks 5% kašmiiri ja on nii pehme. Noro lõngateraapia taustal ei olegi need lõngad väga hullu hinnaga ja vähemalt kerades on imekenad.

Nii et sokitsükkel kestab ja sokivabrik jätkab täistuuridel. Varsti tuleb ka Noro sokiteraapiale lisa uute vol-ide näol. Vahepeal aga vahelduseks mittenorosid ka.

Tulles tagasi selle pikavarrukalise särgi juurde... Vat seda oleks mul tarvis nendeks puhkudeks, kui mina lähen täiesti tavalise asjaliku tegelasena Tartu Kaubamaja lõngapoodi, et osta vaid paari vajaminevat asja (loe: lõnga). Ostangi vajaminevat. Aga kuna selles poes töötavad tõelised professionaalid inimeste hullutamise alal, siis tuleks enne uksest sisenemist särgivarrukad kenasti seljale šlehvi siduda, et ei saaks kiusatustele järele anda. Ma juba isegi üksi riiulite vahel kulgedes ei saa sellest poest rahulikult välja astuda, ilma et oleksin uurinud läbi kõik riiulid, ammuks veel siis, kui sisuliselt käekõrval kõikide uute lõngade juurde talutatakse. Nii sattusidki minu korvi täiesti plaaniväliselt uued sokilõngad (sosinal: peale sokilõnga sallilõng ka, aga seda ma ei näita täna):



Mängleva kergusega tekkis komplekt sokilõng + roosa mohäär. Sellele lisandus otsekohe järgmine komplekt:



See kollane on kõige ehtsam sügisene värvidemäng:



Õnneks oli vahepeal nädalavahetus, mille saatsin osaliselt mööda Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Geneetikahuvilise isetegijana istusin ja kuulasin loenguid ja lasin näppudel käia ja üks sokipaar saigi valmis:



Lõng: G-B Match sokilõng, 50g - 210m; 75% villane ja 25% polüamiid, millele sai juurde lisatud Emmeby Kiddy mohäär (70% mohäär, 30% polüamiid).
Vardad nr 2.
Lõngakulu: 1,5 tokki sokilõnga + pisut rohkem kui 1 tokk mohääri.
Sobib nr 37-38 jala soojendamiseks.
Sääreosa muster pärit Novita viimasest ajakirjast (seal olid ühed valged sokid selle mustriga).
Mohäär muudab sokid nii sossuks ja pehmeks ning pisut toekamaks ka, sokilõng üksi on muidu suht peenike. Selle mohäärisokinipi sain ka Kaubamaja tüdrukutelt, nemad seal ükskord leti taga kudusid niimoodi (on ikka ideaalne töökoht!).

Ah jaa, kohustuslik sokiteraapiline kompositsioon ikka ka:



/tintsik kratsib kukalt, et kuda see tükike Juulikese värviteraapiat sellele pildile on veerenud, tegelt sobib tomatite ja kõrvitsate hulka täitsa hästi, eksoleju! Maasikaid enam pildile ei tule, otsas/

P.S. Siin on mul ühed sokid oksjonil. See on mu elu teine oksjon, esimene oli IT suvepäevade toetuseks. Olen nagu väike plika põnevil, et kas peaksin teised sokid ka juurde lisama (no näiteks tudusokid tütrele ka), juhuks kui hind sobimatult kõrgele kerkib...
tintsik kirjutas @ 14:11 - Link - kommentaarid (40)
22 Oktoober 2009
Kõik polegi kuld, mis hiilgab

Noro šokiteraapia vol 4

Ma juba natuke mainisin ka, et Noro sokiteraapia pole mitte alati hingekosutavalt kaunis. Lõngatokki käes hoides ei oska sageli ette ennustada, mis näppude vahelt sünnib. Kui toormaterjali hind on väärikas, eeldad, et ka tulemus on vähemalt keskmiselt kena. Seni on mul Noro sokilõngadega olnudki ainult positiivne kogemus, isegi väga positiivne. Tänase postitusega aga jätan märgi maha, et mitte alati ei ole tulemus ootuspärane.

Algus oli paljulubav - olin täitsa rõõmus, et alustatud sokipaarist tulevad mõnusad poistekad - sinistes toonides sossud sokikud. Värvid olid kenad, aga... Ma olen nüüdseks juba nii mõnedki tokid Noro Kureyon sokilõnga näppude vahelt läbi lasnud, seega oli üsna kohe selge, et see pole SEE lõng. Lõng oli silmnähtavalt jämedam kui tavaliselt, arvukalt oli lõngas kohti, mis meenutasid heiet. Noro lõngades on tavaliselt sellist ebaühtlust alati, kus niitpeenike lõng vaheldub paksemate kohtadega, aga siin oli valdavalt tegemist liiga jämeda lõngaga.

Järgmine pettumus tuli siis, kui sinirohelistest toonidest hakkas soki sisse tekkima roosa triip. No ei meeldi mulle see värvikooslus. Lihtsalt ei meeldi! Ja kui ma juba nii enam-vähem olin värvigammaga leppinud, tuli järgmine ebameeldiv üllatus - kohtusin sõlmega, millest edasi tuli küll mingi aja pärast õige värv, kuid lõng ise oli muutunud valdavalt niitpeenikeseks. Tulemus on siin:



Kahe soki suuruse vahe on silmaga näha, ka soki paksus on suurema soki kasuks. Suuruselt on üks sokk teisest suurem ligikaudu 1 cm. Kudusin siiski selle sokipaari valmis, et kogu see lugu kirja panna ning teilegi öelda - alati ei ole väärika hinna ja firma taga sellele vastav kvaliteet. Kuigi need sokid on ilmselt kantavad ka sellisena, võttis see mul tuju mingiks hetkeks ära. Noro sokiteraapiaga tegelen kindlast veel, aga vahepeal koon valmis ühed randmesoojendajad ja natuke teistsugused teraapilised sokid.

tintsik kirjutas @ 20:44 - Link - kommentaarid (14)
20 Oktoober 2009
Tudusokid

Mõnikord on mõnus toas jalga tõmmata sossud sokid. Näiteks, kui on nohu või oled õues jaheda ja niiske ilmaga külma nahavahele lasnud. Minul on aeg-ajalt jalad ikka külmetanud, isegi sooja ilmaga ja eks neid varbakülmetajaid ole meie hulgas palju. Nii valmisidki ühed tudusokid, seekord küll mitte mulle. Hea on paksud pehmed sokid jalga tõmmata ja siis ennast diivanile kerra kerida ning teetassiga mõnuleda, eriti hästi sobiks taustaks kaminas või ahjus praksuv tuli.



Lõng: Patons Fairytale (50g, 90m)
100% villane
Vardad nr 3,5
Lõngakulu: 1,75 tokki
Suurus: nr 38-39 jalale parajad
Muster: Strawberry Field Socks, tasuta Raverly's jagatav.



Sama mustrit kasutasin ka Noro vol 2 sokkide juures. Tegelikult valmisidki need sokid peaaegu üheaegselt, sest kudusin Norosid ja roosasid sokke vaheldumisi. Kärsitu ja uudishimuliku inimesena tahtsin näha, missugune see muster jääb kirju lõngaga ja ka ühevärvilisena. Ei jää siis ju muud üle kui mõlemaid korraga kududa. Harjumatult kiiresti saavad sokid nr 2 varrastest jämedamate varrastega valmis, eks lõng oli ka jämedam



Viimistluse said need tudusokid aga täna - edevusest lisasin natuke tikitud lilli ja paela ning paela otstesse said lillekestega puupärlid ka.

Tahtsin siia veel paar pilti panna, aga hetkel ei lase Flickr mind ligi, polegi niisugust trikki varem teinud.
Edit: Sain ikkagi ülejäänud pildid ka kätte
tintsik kirjutas @ 16:49 - Link - kommentaarid (35)
18 Oktoober 2009
Sügis

Eile Laimakülla sõites tajusin sügist eriti selgelt. Kõiges. Tuul ja vihm, kollaksspruunikashall loodus, kus rohelist järjest vähemaks jääb, tuules lendlevad lehed, järjest lühem päev, rõske ja niiske ilm... Isegi mõtted on sügisesed, vahelduvad ja tujukad.

Tänane vihmane päev oli ka sügist täis ja üks pisike sügismasendus kippus mulle kallale. Ega alati ei lähe ju Norosokiteraapia ka nii libedalt, tekib siingi tagasilööke. Esimene Noro lõng, mille värvid ei ole minu maitse! Kõik oli OK ja suur osa esimesest sokist sai eile valmis. Siis aga jõudsin värvini, mis minu maitse(kus)tundlikkuse skaalal punase tule sütitas. Ega see sokk muidugi paariliseta ei jää, aga jah, millegipärast teise soki alustamine võttis natuke rohkem aega kui tavaliselt. Aga alustatud ta sai, sest "ravisin" pisut oma masendusealget ning võtsin ette hoopiski teise teraapiavariandi - Juulikese lõngateraapia. Sain oma lõngakogumiskirge eile rahuldada ja hankisin kotikese imemõnusate taimevärviliste lõngadega. Osad neist olid keras, osad vahvates patsikestes. Tänane teraapiasessioon seisnes selles, et kerisin patsikesed ka keradeks, sättisin kõik selle ilu ja ahvatluse aknalauale ja nautisin, vat sedamoodi:



Sügisvihmapisarad klaasil ja see rõõmus värvilaik muutis olemise nii hubaseks, kuigi ilm oli terve päeva nii pime nii pime.

Kui Norosokiteraapia lõpule jõuab, alustan kindlasti Juulikesekindalõngateraapiaga (esimese kinda muster on enam-vähem paigas), ainult et hetkel on mul puudu valge lõng, mille sisse Juulikese värviteraapilised lõngad kududa. Kui keegi tartukatest Raasikule plaanib minna, hõigake palun mulle ka, tahaks väga ühe vihi valget 8/2 lõnga (ja võib-olla mõnd muud värvi ka).
tintsik kirjutas @ 19:26 - Link - kommentaarid (12)
16 Oktoober 2009
Pätu

Ei olegi seekord sokid!!! Hoopiski üks pisike kiisutita! Mitte ridagi sokki ei saanud mahti kududa tema pärast, sest ta on nii nummi!



See on minu tütre Ketu pisike sõbrake Pätu, kes mul täna külas käis. Ta on ikka täitsa tita alles, natuke alla 2 kuud vana. Ketu juurde sattus ta nagu sageli juhtub - et mitte merekooli minna.



Möllas ja uuris ringi ja kui ringirahmeldamisest ära väsis, jäi mõnusalt magama.



Oi kui armas ta on oma roosade käpakeste, roosa nina ja pisut kohmaka olemisega!



Ainult et minu Kassu temaga veel sõbraks ei saanud, oli hoopis väga ärevil ja ettevaatlik, tegi imelikku häält ja jälgis kõike parajalt kauguselt.

Vot selline lugu!
tintsik kirjutas @ 21:57 - Link - kommentaarid (27)
Norosokiteraapia vol 3

Need, kes siit postitusest sokipilti loodavad leida, ei pea pettuma. Tadaaa! Veel üks paar sai valmis:



Lõng endiselt Noro Kureyon Sock.
Vardad: nr 2
Lõngakulu: 2/3 tokki, nagu ikka
Silmi 64 (16 silma vardal).
Suurus: läheb nr 39 jalga nagu naksti.

Nagu kõik eemisedki sokid, käisid ka need läbi pesumasinast (40 kraadi kiirpesu), mille järel on nad nii mõnusalt pehmed, sest Susa tegi ka nii:
Quote:
Noro Kureyoni sokilõngaga on sellised lood, et mina koon sokid valmis ja viskan need siis pesumasinasse. Lõng läheb mõnusalt kohevaks ja sokk tõmbab veidi kokku. Ühesõnaga - väga mõnusad saavad!

Lisandiks sokkidele:
- dekoratiivkõrvits, mille hankisin eelmiselt tartukate kokkusaamiselt Ülenurmes;
- viimased tomatid minu rõdutomatite küljest;
- punapõskne õun otse Laimakülast (nii magus!);
- maasikas, mille napsasin vahetult enne fotosessiooni oma maasikataime küljest (see mul alles õitseb täie hooga)
... ning kogu see värviküllus laotud mu endanikerdatud keraamilisele taldrikule, mis valmis mõned ajad tagasi.

Vot selline teraapiaepisood seekord.

Samas ... neil, kes midagi uut ja huvitavat näha tahaksid, võib küll juba igav hakata, sest njah, ma olen ikka sokilainel veel ja need sokid on kah sellised tavalised, ilma keeruliste mustrikeerdudeta. Aga te siis järgmisel korral võite minu nimest blogipostituste nimekirjast jummala südamerahuga üle hüpata, sest järgmine postitus saab suure tõenäosusega olema vol 4 (vardad on sokis juba).
tintsik kirjutas @ 14:37 - Link - kommentaarid (18)
14 Oktoober 2009
Tarbi kodumaist!

Nagu te juba aru olete saanud, olen ma kudulainel. Täpsemalt sokikudulainel. Veelgi konkreetsemaks minnes - Norosokiteraapias. Ja mitte ainult, veel üks teraapiagrupp on käsil, aga sellest teinekord. Tänase postituse aga pühendan Jaapani lõngavabrikute asemel hoopiski kodumaisele toodangule.

Kõik juhtus eelmisel nädalal. Kolmapäeval. Kolmapäeva õhtuti käin ma aeg-ajalt ikka mõnusas seltskonnas aega veetmas, Ülenurme hubases käsitööseltsis. Viimasel korral kuulasime finantsnõustaja juttu sellest, kuidas säästa raha, kuidas rahaga raha teha ja kuidas pensionisammastes ja -fondides orienteeruda. Täitsa huvitav oli. Pani mind kukalt kratsima ja isegi mõtlema, et miks küll mina ei suuda säästa ja et miks ma tahan investeerida vaid lõnga sisse ja kuda mai' tea enda sammastest ja fondidest tuhkagi. Praeguseks hetkeks tean ehk tsipakene rohkem. Aga tegutsenud veel pole...

Lektor ei pannud pahaks seda, et meist suur osa (põhiliselt tagumine rida) taustakuduga tegeles. No ja eks ikka käis pilk volksadi-volksadi ringi ka mujal ruumis (eriti mõttepauside ajal). Üks kirju hunnikuke püüdis selle pilgu mingil hetkel kinni ja sinna ta kinni jäigi. Kui loeng läbi sai, selgus, et mitte ainult minu pilk ei fikseerunud samas suunas. Maire, tubli ja usin tüdruk, oli seltsile muretsenud Raasiku mitmevärvilisi lõngu. Mis on ühele lõngahoolikule kõige suurem kiusatus? No muidugi - jõude seisvad lõngavihid. Ja oleks siis lihtsalt mingid vihid, no ikka selliste mõnusate värvidega vihid! Näppisin mina neid lõngu, näppis le_.li ka, mõni teine oli sedasama veidi varem teinud ja oli juba mõnusa vikerkaarevärvilise lõngavihi omanik. Ei ole raske arvata, kas me saime le_.liga lõngavihi võrra rikkamaks või ja

Seisime siis õndsate nägudega lõngad kaisus, mõte veeremas juba lennukate ideede maal, sest le_.li läks liimile ja haakus minu väljakutsega... no et võtame ühesuguse lõnga, sellise...



... ja mingi aja pärast vaatame, mida kumbki sellest teinud on. Lõng on küll sama, aga ma olen päris kindel, et see, mis temast sünnib, on meil mõlemal väga erinev. Ehk tahab veel keegi meiega kampa lüüa?

Ühtlasi pani see mind mõtlema, et ma polegi veel meie enda kodumaiste lõngade lõksu langenud. Raasiku lõnga silitades sai selgeks, et see viga tuleb kiiremas korras parandada ja hakata tarbima rohkem kodumaist. Eriti veel sel põhjusel, et kodumaine nii mõnus ja ilus on. Ja MASU ajal peaks eriti meie endamaiseid kaupu ostma.

/tintsik hävitab suure hooga Noro lõngakunstnike toodangut, et oleks põhjust kohe Raasiku vabrikut rüüstama minna/

tintsik kirjutas @ 12:39 - Link - kommentaarid (19)
13 Oktoober 2009
NORO värviteraapia vol 2.

Ei saa enam pidama. Ju on alanud sügis värviteraapia järele karjuv. Veel ühed sokid on siia ilma sündinud:



Lõng: Noro Kureyon Sock
Vardad: nr 2
Lõnga kulus: 2/3 tokki
Lisandiks roosiõielised virk-Liisud, mis kõrvalasuvalt aknalaualt maha olid pudenenud. Pühendusega roosafännidele.

Saladuskatte all sosistan - tuleb ka vol 3 ja 4 ja...
tintsik kirjutas @ 20:46 - Link - kommentaarid (13)
01 Oktoober 2009
Kui Tartu isetegijad helmeussitegemist õppisid

Meie septembrikuu kokkusaamine toimus 20.09.09. Roosi käsitööäris, teemaks helmeussi heegeldamine. Kraamisin hommikul kodus kõik oma pooleliolevad ussikesed karpi, trükkisin välja mõned juhendid ja muud materjali, et sõbralikult jagada seda, mida minu pisuke ussitamiskogemus on talletanud ning seadsin sammud linna. Lootsin endamisi, et ehk õnnestub mul mõni ussike sel päeval keeks vormistada. Mulle nimelt meeldib helmeid niidile lükkida ja ussi heegeldada, aga vat lõplik vormistamine ja viimistlemine pole minu ala.

Roosis olid mõned tegijad juba kohal, uhked märgid rinnas. Eriti vinge nimesilt oli Üraskil (miks ma seda küll pildile ei jäädvustanud! Ehk mõnel järgmisel korral õnnestub see viga parandada). Vaikselt kogunes meid veel. Kraamisime kotist välja oma käsitöökraami ja ootasime-vaatasime, kuidas ussiõppimine edenema hakkab.

Parempoolne lauaserv ussitas sedasi:



Vasakule suunatud objektiivisilmale avanes niisugune vaade:



Pisut rohkem ussitegemise moodi pilt tuli siit:



Aga see oli hoopis salomoni sõlm, mida Sapsi Sissule õpetas.
Kõige suurem ussihuviline lahkus meie pildilt nii kiiresti, et teda ei jõudnud ma jäädvustadagi. See oli KESSU31, kes tundis huvi, kuidas pärliusside otsi niimoodi lõpetada, et kena jääks. Kuna KESSU31-l oli pere linnas teda ootamas, siis õppis ta kõik ussinipid meie käest kähku ära ja läks neid koju katsetama

Kuna minul olid kogemata saanud kaasa valed töövahendid, siis tegin kiired ümberkorraldused, šoppasin le_.li abiga endale paar heiderulli ja vardad ning asusin ka sellepühapäevase taustategevuse juurde - alustasin heidekäpiku kudumist. Täitsa hästi edenes mu kudu, aga karbitäis ussikesi jäid ikkagi ilma kinnisteta.



Sapsi oli meile küpsetanud koogi. No mina ei tea, kuidas teile tundub, aga see on ju pesuehtne üraskikook:



Püüdsime Sapsilt koogi retsepti välja pressida, aga ta ei reetnud oma suussulava ja megamaitsva küpsetise retsepti. Üheks komponendiks olid aga koogis kindlapeale üraskid, sest meie Ürask jõudis ampsude vahele vaid õhata "Hammusta ruttu, see on nii hea!"



Meil oli väga lõbus pühapäev.

Loo moraal: ära kunagi jäta tulemata Isetegijate kokkusaamisele, kui teema sind ei huvita, tule kohale, tee seda, mida meeldib ja mõnus päev vahvate isetegijate seltsis on garanteeritud.
m.o.t.t.
tintsik kirjutas @ 09:44 - Link - kommentaarid (10)
446145 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)