Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
19 November 2007
Jäin peaaegu keelest ilma

Ma püüan iga päev läbi vaadata uued postitused blogides ja vahel, kui kõiki ei jõua, siis enda lemmikud vaatan alati üle. Nii leidsin ka Mari Marikese blogist ühe koogiretsepti. Retsept lubab, et kõik saab valmis kiiresti - nii taigen kui küpsetamine. Panin oma ahju ka kiirkuumutusele, et veelgi kiiremini valmis saaks (st et ahi kiiresti õige temperatuurini jõuaks). On tõepoolest väga lihtsalt ja kiiresti valmiv kook. Kõige rohkem võtsid aega küpsemine (40 minutit) ja õunte koorimine. Mul ei olnud kodus mõnusaid hapusid õunu ja seepärast koukisin sügavkülmast kiiresti välja mõned mustad sõstrad ja panin koos õuntega koogile.



See, mis välja tuli, oli nii nämma, et viis peaaegu keele alla, välja nägi ta ehk mitte nii kaunis ja kunstipärane kui Mari Marikesel, aga jah, oli hea, tõepoolest supervägahea!

Kassuga käisime täna loomakliinikus, kus öeldi, et haav paraneb kenasti, aga natuke läheb veel aega, enne kui saab krae ja "pid˛aama" ära võtta. Koju jõudes oli Kassu üksjagu häiritud ja ega see torbikuga liikumine pole üldsegi mitte lihtne. Natuke kahju Kassust, aga samas veits koom vaadata ka, kuidas ta tagurpidi liigub. Edaspidi liikudes jääb torbik paljude asjade taha kinni ja küllap tagurpidi käimine on kindlam moodus edasi liikuda
Lõikasin oma vanal pid˛aamal ka teise varruka ära ja tegin Kassule veel ühe kookoni. See sai natuke parem (loe: Kassu ei mahu oma keelega käpaaukudest sisse oma haava lakkuma) ja nii ma võtsingi selle tüütu krae ära. Tüütu selle pärast, et ilmselgelt segab see liikumist ja ka helide kuulmist ning mis peamine - ei lase ennast "pesta". Mulle tundub, et mu Kassu on eriline puhtusefriik, pidevalt sugeb oma kasukat ja see, et krae tõttu see võimalik ei ole olnud, oli talle vist tõeline piin.



Igatahes pärast seda, kui krae ära sai võetud, pesi ta ennast ikka väga põhjalikult, no mingi tund aega küll. Kui lakkumine ära väsitas, siis puges voodis teki alla ja jäi sinna magama. Ta on minu voodis tegelikult terve päeva tekiserva all maganud, ju seal on mõnus soe ja pehme. Pole tema pärast täna vooditki ära teha saanud.



Praegu magab ta ka oma tekikoopas. Kogub jõudu.

Ja käsitööga on täna nii, et midagi valmistööna näidata ei ole (kui just kook arvesse ei lähe). Natuke on mitu asja edenenud ja edenevad kuni uneajani veel, eks lähiajal saab mõni neist valmis ka ja küll siis näitan teilegi.
Ahvatluste poolele võiks liigitada selle, et täna oli postkastis uus Interweave Knits, milles mõned päris huvitavad kudumid olid.



Hetkel aga ühtegi uut asja ette ei võta, sest pooleliolevate asjade sahtel ajab juba üle ääre.
tintsik kirjutas @ 20:50 - Link - kommentaarid (11)
17 November 2007
Väga vaikne ja teistsugune

Minu Kassukene näeb alates eile õhtust välja hopis teistsugune kui tavaliselt. Ta käis operatsioonil. Nüüd ei saa ta enam kassipoegi. Andsin talle seni hormoontablette, aga nende kasutamisel võib suhteliselt paljudel kassidel areneda pahaloomuline kasvaja ja loomaarst soovitas teha steriliseerimisoperatsiooni. Eile see operatsioon toimuski. Nii ongi mul eile õhtust saadik kodus hoopis teine kass, nii vaikne ja teistsugune, ei jookse ja hüppa, pahandust ka ei tee, tahab kogu aeg süles magada ja välja näeb niisugune:



Eile ja ka täna hommikupoolikul olid Kassul pupillid suurenenud (nagu oleks kuri kõik see aeg), tegelikult oli see opi ajal ja pärast manustatud ravimitest. Kaela ümber on tal krae, et ta oma haava ei lakuks. Haav kõhul on umbes 3 cm-ne. Emase kassi steriliseerimine on päris suur operatsioon. Inimesel on emaka amputatsioon kõige tõsisem günekoloogiline opp ja ega kassilgi see lihtne protseduur ei ole.

Tegin Kassule oma vana pid˛aama varrukast kookoni ka, sest kraest üksi jäi väheks, et takistada teda haava lakkumast. Selle öösärgi või pid˛aamaga näeb ta tegelikult nii nummi välja, ehk peaks talle kuduma ühe vestikese, soojalembene on ta ju nagunii:



Paari päeva pärast on ta jälle minu Kassu - elav ja mänguhimuline, seni aga püüan tema olemise võimalikult mõnusaks teha (magab teine praegugi mu süles).
tintsik kirjutas @ 19:48 - Link - kommentaarid (16)
15 November 2007
Sokivahetus lõppenud

Üks vahetusprojekt jälle läbi saanud - olen saanud endale ühed väga nummid sokid (need käisid koos minuga isegi Lätimaal ära) ja minu tehtud sokid jõudsid ka kohale:



Loosi tahtel tegin sokid Lapsepõlvele. Mul oli sokkide tegemisel täielik vabadus nii värvi kui mustri osas, ainult mõõdud olid ette antud. Tahtsin väga proovida lühendatud ridadega kanna kudumist, nii et see oli kohe alguses selge, et kand tuleb teistsugune kui tavaliselt olen kudunud. Kuna sokilõng sai valitud kirju, siis ei tahtnud ka väga keerulise mustriga sokke teha, tegin sellised "träpsulised" ja õhuaukudega.



Soki ülaserva tegin parempidikoes rulluvana, sest vaimusilmas nägin sokki, mille serva ümber oli punutud pael:



Miks just pael? Aga vat selleks, et oleks vaheldust. Võiks teha portsu erivärvilisi paelu ning sõltuvalt tujust ja riietusest ja kohvitassi värvist on võimalik sokiserva ümber punuda ka sobivas värvis pael. Või võib ka heegeldada mõned lilled (või kududa või punuda või viltida...), ajada paelad kanna kohal läbi lilleõie ning kinni siduda ja jälle täiesti uued sokid. Kindlasti võib veelgi variante aretada. Minu poolt said sokkide ülaserva punutud vaid kollased paelad, aga uuel omanikul võimalusi kui palju uusi lisandeid välja mõelda

Natuke olin murelik ka, et kas said ikka head sokid ja parajad ja kas meeldivad... Sokkidele lisaks sai pakki natuke kommi, sokiajakiri ja tokk sokilõnga.

Mis puutub aga uutmoodi kannakudumisse, siis see mulle täitsa meeldib. Eriti hästi sobib niisugune kand minu arust lühema säärega sokkidele. Ja oma puuvillased suvesokid teen järgmiseks suveks kõik selle kannaga. Vat nii!

Nüüd aga koon oma Mystic waters'it edasi. Oi mulle meeldib seda kududa!
tintsik kirjutas @ 22:11 - Link - kommentaarid (16)
14 November 2007
Ei oska mina pilti teha

Olen Metskassi poolt mulle kootud sokke püüdnud pildistada nii- ja naapidi, aga ikka ei tule seda päris õiget pilti. Kuid olgu pealegi, on need pildid sellised nagu on, jutu saan ikkagi valmis kirjutada.

Nagu te ehk juba aru saite, võtsin ma osa sokivahetusprojektist ja sain niisuguse vahva paki:



Sokid on väga mõnusad sossud ja no nii täpselt minu jala järgi tehtud, istuvad nagu valatult. Palmikutega ja puha:



Ma olen nendega juba mitu päeva käinud, head soojad ja pehmed, jalas väga mugavad.
Pakis olid ka kommid, mida varem ei olnudki proovinud. Väga head kommid on (st. olid).
Suur-suur aitäh Sulle, Metskass, nende mõnusate sokkide eest, nad meeldivad mulle väga!


Minu tehtud sokid on kusagil teel Lääne-Virumaa poole, ehk jõuavad kohe-kohe kohale ka. Natuke piilumiseks teile siin üks killuke - vat niisugust värvi said:



Aga ma tegelikult üsna mures nende sokkide pärast, äkki said liiga suured ja liiga tavalised.

Pooleliolevate asjade nimekirjas on mul ju veel üks asi, millest siia seni märki maha pole saanudki - kooskudumisprojekti Mystic waters'i kolmnurkne sall:



Minu sall pole küll üldse ei sinine ega ka roheline nagu lõngasoovitus oli, hoopis kollane tuleb. See kollane lõng on mu lemmiklõng ja sel hetkel, kui kudumishoog peale tuli, oli ta kodus olemas. Samas mõtlesin ka, et see värv klassifitseerub veeteemasse küll. Kujutage ette kristallselget päikese käes sillerdavat vett, kuhu vaadates paistab kollane liivapõhi merekarpide ja muuga. Et sobib ju küll kollane ka?
Muster ise meeldib mulle väga. Kahjuks on mu ringvardad nii lühikesed, et eriti ei võimalda salli sirgu tõmmata. Eks kui ta valmis saab, siis näitan teda teile täies ilus.
tintsik kirjutas @ 00:00 - Link - kommentaarid (8)
12 November 2007
Meie pere ISSI

Eile oli isadepäev. Nii tore, et selline päev olemas on, sest isad on vahvad - nad on tugevad ja julged, targad ja osavad, mõnikord natuke väsinud ja kurjad ka, aga siis jälle natuke palju ulakad ja lõbusad ja võtavad lastega ette igasuguseid põnevaid asju. Meie issi on just selline.
Meie selleaastane isadepäevapaanika algas üle-eelmisel nädalal, kui tütar Kerstin minuga murelikult nõu pidas, mida niisugust võiks issile kinkida, et see talle meeldiks ja et see asi ka kasutamist leiaks. Istusime ja mõtlesime siis, mida meie issi teha armastab. Üks selliseid asju on õhtuti pärast tööd ja koduseid tegemisi diivanil "telekavaatamine" (tavaliselt saadab seda vaatamist vaikne norin). Nii ma käisingi välja idee, et võiks ju olla üks telekavaatamise padi, no et oleks parem "vaadata". Paanika sai alguse siis, kui selgus, et mind ei ole enne isadepäeva nädalavahetust üldse kodus ja pole kedagi, kes padjategemise juures nõu ja jõuga abiks oleks.
Vaatasime üle kõik ajavarud ja panime paika plaani, et Ketu otsib nädala sees kaubandusvõrgust valmis padja sisu ja ka sobivad kangad ning siis laupäeval teeme kõik kähku valmis. Laupäeva hommikul ostsime poest ühe toreda lammastega kanga…



… ja leppisime kokku, et õhtul siis hakkamegi tegutsema. Tegutsemisest ei tulnud aga midagi välja, sest pühapäeva peategelane oli kogu laupäeva õhtu kodus. Tee siis niimoodi üllatust! Valmis sai vaid idee sellest, missugune padi välja hakkab nägema ning mõned detailid ka (tähed said välja lõigatud). Õnneks on isadepäev terve päeva jagu pikk . Pühapäeva hommikul sai issi kätte kaardi õnnitlustega ja Kaarli tehtud tordi ka. Ning siis hakkasime meie Ketuga patja tegema.
Ketu pole varem õmblemise vastu huvi tundnud ning õmblusmasinaga tal ka soojemaid suhteid ei ole olnud (tegelikult katsus ta õmblusmasinat eile esimest korda). Aga mulle tundub, et soojemad suhted hakkavad tekkima. Mõni aeg tagasi tuli Ketu minu juurde jutuga, et ta tahaks õmblemist õppida ning et kas ma õpetaks teda. Oi kui hea meel mul oli, et tütrekesel on tekkimas huvi käsitöö vastu. Nii me siis alustasimegi esimese õppetükiga.
Padja mõõtudele vastavalt sai välja lõigatud padjapüür ning väljalõigatud tähed leidsid endale koha padja servades.





Enne õmblema asumist sai tehtud ka üks proovilapp:



Ja siis algas esimene pärisõmblemine:



Täheaplikatsioonidega oli natuke rohkem tegemist – need ei tahtnud nii korrektsed tulla, nagu tegija oleks tahtnud, aga ikkagi esimene endaõmmeldud asi! Ketul silmad igatahes särasid ja paras õhin oli ka sees.
Enne õhtut oli padi valmis. Niisugune ta sai (modelliks minu kaisulammas):



Ja issil oli padja üle nii hea meel, kinkijatel tegelikult ka:



Ja seda ka, et meil on issiga väga vedanud, ta on kõige-kõige parem issi terves maailmas!
tintsik kirjutas @ 14:31 - Link - kommentaarid (17)
441889 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)