Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
31 Jaanuar 2011
Hirmudest

Mõnikord ma kardan ämblikke, teinekord jällegi lennata. Ja siis võib juhtuda, et ma ei julge mõnda asja proovida. Väga sageli on need eriti naeruväärselt lihtsad asjad. Nagu näiteks õmblemine. Või helmestest millegi meisterdamine. Mitte keeruliste asjade meisterdamine vaid lausa lihtsalt proovimine tundub liig keeruline. Niisugune ajuvaba hirm või tõrge on mul pikka aega olnud ka igasuguste vikkelmustrite ees. Kõik on tundunud tohutult ajamahukas ja erilist kannatlikkust nõudev. Kuniks...

Eelmisel nädalal otsustasin, et proovin ainult natuke ja hästi lihtsat asja. Proovisingi. Proovisin sokkidesse kududa neljalehelist ristikheina. Eks see kudumistempo oli ikka oluliselt aeglasem küll kui tavalislt, kogu soonik ju keerdsilmustena, aga vaikselt, kuid see-eest kindlalt, liikusin edasi. Ja mulle meeldis see silmustekeerutus!





Lõng: Valge-beežikirju Steinbach Wolle Aktiv Pronto, 75% villane, 25% polüamiid, 150g-423m, kulus pisut üle poole toki + valge BBB mohäär Soft Dream, 70% mohäär, 30% siid, 25g-220m, kulus 1,25 tokki.
Vardal 16 silma.
Vardad nr. 2.
Muster pärit ajakirjast Verena Stricken Spezial Socken: Iirimaa neljalehelise ristikheina muster (vat sellest ajakirjast räägin teinepäev pikemalt )
Sobivad jalga nr. 38-40.
Said sellised soojad ja paksud ja karvased ja pehmed ja püsivad väga hästi jalas ka.



Nüüd võib küll vast midagi keerulisemat ette võtta!
tintsik kirjutas @ 21:30 - Link - kommentaarid (27)
Vööümbermõõt jagada piiga ehk milleks on elus matemaatikat vaja

Kui minu suured lapsed veel väiksed olid, nii umbes pubekaealised, kerkis ikka aeg-ajalt üles küsimus "miiiks ma seda jama õppima pean, seda ei lähe ju elus kunagi vaja". Nii hea oli eile tütrekesele öelda, et näe, teadmised ringi ümbermõõdust ja diagonaalist ja piist on hädavajalikud, et rahvatantsuks alusseelikut õmmelda. Rääkimata siis veel sellest, kui palju kasu oli keskaaegsetest tööõpetustundidest.

Igatahes oli nii, et ükspäev helistas tütreke ning teatas, et tal on kohe mitu suurt muret, suurim neist see, et rahvatantsuks on vaja alusseelikut ja tal pole aimugi, kust seda saaks. Esiotsa ei olnud mul ka, sest mu õmblusmasin on juba peris pikka aega tegevusetult seisnud ning mõte õmblemisest ei tundunud üldsegi mitte ahvatlev. Aga eks ennegi on lapsukeste visadus sihile viinud, eriti kui mure ikka suur on ja nii ma astusin laupäeval sisse kangapoe uksest, ostsin jupi valget kangast ja 5 meetrit täitsa armast pitsi ning olin sunnitud mõtlema hakkama, mismoodi üht alusseelikut teha. Juhend oli lihtne - valgest riidest põlveni klošš peab olema. No klošš siis klošš! Mõõtudega varustatult hakkasin nuputama, kuidas ja kui pikk ja kui lai... Erinevalt kudumisraamatutest pole mul kodus peaaegu mitte ühtegi õmblemisraamatut. Appi tuli matemaatika ja pii. Natuke paberile sirgeldamist ja väiksed tehted ning saidki käärid kangast kätte ühe sõõriku. Pits äärde, kumm värvlisse ja suur mure oligi lahenduse saanud.

Täna saab alusseelik koos tütrekesega esimesed tantsud ka ära tantsitud. Enne pildisessiooni tuletasin meelde, kuidas pisikestele tüdrukutele patse punuti, tuli meelde küll Pastlad jalga ja pildile:



Kuigi ammu ei olnud midagi õmmelnud, tulid õmblused täitsa talutavalt sirged ja töö võeti kiidusõnadega vastu.







Iseenesest ju üsna lihtne tegemine, aga kuidagi nii hää tunne on, et ära tegin. Ja mul tekkis kange tahtmine veel midagi õmmelda (vihjeks: tintsik läheb täna poest kardinakangast otsima...)




tintsik kirjutas @ 14:01 - Link - kommentaarid (19)
26 Jaanuar 2011
Sokke on ikka kaks

Quote:
Ja kus teine sokk on?

25 Jaan 2011 - 19:25
Kommenteerib Sokike

Eilse postituse jätkuks ning vastuseks Sokikesele - tintsikul on ikka kaks jalga ja mõlema jala jaoks oma sokk ka:



Viimasel ajal mu õnnestub täitsa hästi kaks ühesugust sokki ühtejutti valmis kududa. Isegi minuvanune näe areneb

Kohustuslik fotoakrobaatika ka - poolturiselgseis, fotokas ettesirutatud käes, teravustamine ja klõps! Ja nii oma 15 korda, enne kui mõlemad sokid nii enam-vähem kaadri keskele jäid. Oi mulle hakkab see fotoaeroobika täitsa meeldima juba



Nüüd aga kuduma! Järgmine sokipaar juba edeneb, kuigi visalt, sest viklivärki pole mina soki sisse varem veel keerutanud.
tintsik kirjutas @ 15:49 - Link - kommentaarid (11)
25 Jaanuar 2011
Neljane blogipõngerjas

Täna 4 aastat tagasi sai minus võitu üks edev tegelane. Aga mitte ainult. Õhates teiste käsitööblogisid mööda kolades kosus soov ka enda tegemistest märk maha jätta ja mis seal salata - eks oli hinges pisuke lootusekene ka kuulda mõnd ergutavat hüüet ning saada kinnitust, et peale minu veel keegi mu kirjutiste ja käsitöö vastu huvi tunneb. No ja mis te arvate, mis selle kõige tulemuseks nüüd on? tintsik on sõltlane. Teiesõltlane, käsitöösõltlane, Isetegijasõltlane. Parandamatu ja ravile allumatu eksemplar. Nagu paljud teisedki meie seas, eksoleju? Ning mis peamine - mulle meeldib sõltlane olla.

Blogi sünnipäeva puhul kudusin üle pika aja endale ühed sokid. Kaua ma ikka paljajalu käin. Iseenesestmõistetavalt oma lemmikvärvides:



Kanna kudusin nii, nagu tööpink oma blogis õpetas. Lihtne see hiiu kand ja hoiab kenasti.



Esimest korda proovisin sokki spiraalselt lõpetada, ka seda spikerdasin sama sokikudumiskooli sokiõpetaja õpetusest. Armas jäi ja jälle nii lihtne kududa.



Ning veel üht õpetust samast allikast proovisin kasutada - Iltajumppa algajale pildistajale. Päris turiseisu keeldus mu "täissale" ihu võtmast, aga mingi poolselgseis tuli täitsa välja ja uutmoodi pildistamine sai ära proovitud.
Tuhat tänu Sulle, tööpink, nende lihtsate, loogiliste ja lustlike õpetuste eest!



Lõng: Kirju Austermann Step Duet (aloe vera ja jojoba õliga töödeldud sokilõng), 75% villane, 25% polüamiid, 100g-420m, lõngakulu alla 1 toki + kollane BBB Kid Mohair, 70% mohäär, 30% polüamiid, 25g-250m, peaaegu kogu tokk kulus ära. Mohääri tahaks kohe kiita, hästi peenike ja pole väga karvane, ei muuda kudumist ebamugavaks ja teeb peenikese sokilõnga just parajalt natuke jämedamaks.
Vardad nr. 2,25.
Vardal 15 silma.
Soki 2:2 soonikusse kudusin vahele veidike auke ja sakke ja ülejäänud mustri tegi lõng ise.

No ja ega üks sünnipäev siis ilma koogita saa mööduda. Toorjuustuglasuuriga porgandikook sai täitsa hea, eriti veel, kui sügavkülmast endakorjatud mustikaid juurde riputada.

tintsik kirjutas @ 17:14 - Link - kommentaarid (30)
10 Jaanuar 2011
Tartukate järelaitamistund ja nõupidu

Tartukatest isetegijad said kokku 9. jaanuaril Ülenurmes, et olla koos järelatamistunnis ja pidada plaane järgmiste kuude tegemisteks. maireh tubli tüdruk, tegi juba ära nii kena kokkuvõtte meie viimasest kokkusaamisest ning kuna mul on täna aega postituse tegemiseks napid minutid, siis lisan siia vaid tsutike pilte maireh lugu täiendama.



Ürask oma nimelise uhke isetegijakleidiga poseermas nii- ja naapidi, kiusasime ja katsusime teda tükk aega ja põhjalikult, sest see kleit on ikka supertore, isegi üraskitikand on tasku peal.

Ei jõudnud me Üraski uhket kleiti veel lõpuni pildistada, kui tuli Tihva ja siis me näperdasime tema superkaunist mantlit ja kuulasime saamislugu ja pildistasime ja õhkasime, et ah kui ilus:



Ja näitasime oma kaasavõetud töid ja jagasime õpetusi ja kogemusi ja õppisime uusi asju ka:





Natuke rohkem pilte on siin.

Väga vahva päev oli ja nagu ikka aeg kadus märkamatult. Järgmisel korral mängime pärlimänge - teeme pärliussi ja pusakeesid ning kui aega jääb, siis proovime liithelmest ka valmis saada.

Olge mõnusad ja nautige talve! Mina lähen naudin ka, aga natuke teisel maal. Veidi rohkem kui nädala pärast näeme
tintsik kirjutas @ 22:48 - Link - kommentaarid (2)
08 Jaanuar 2011
Mina pakkisin oma jõulukuuse täna kokku. Kunstkuuse. 60 cm kõrge. Meil pole peres enam pisikesi mudilasi, kes kuuske nõuaks ja mul on alati kahju, kui päriskuusk pärast jõule minema tuleb visata. Nii ma sel aastal kaunistasingi oma laua väikse kunstiga, mis tegelikult üsna tõetruu välja paistab. Käbidega ja puha. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida vaid hoopiski mõnest ehtest, mis mu kuuske kaunistasid.

Kas teie olete oma kuuske kõrvarõngastega ehtinud?

Mina olen. Niisugustega:



Laima kinkis mulle need südamekesed jõuluks. Armsakesed, eksju? Ja sobisid nii hästi kuuse külge. No ja miks peaks kingitused kuuse alla panema, kui saab need kuuse külge riputada.

Ja niisugustega ehtisin ka:



Need kõrvakad sain jõulukingituseks Sunriselt. Need on helkurkõrvarõngad. Maireh sai ka helkurehte tartukate jõulupeol. Seal me siis kohe otsustasimegi, et me hakkame käima. Koos. Õues. Pimedas. Et oleks eriti uhke koos autotulede valgusvihkudes helkida. Seni me kahjuks pole veel käima hakanud, nii et ei teagi, kui ägedalt me helgiks. Õnneks on pimedat aega veel küllaga.

Enne kevadet peaksin ühe kampsuni kuduma. Roosatriibulise ja lipsukestega, või roosamummulise ja südamekestega, et kõrvarõngastega koos ilus kanda oleks.

Kõrvarõngaste vahele eksis natuke teistsuguseid kuuseehteid veel. Näiteks selline pallike, mille kudusin ühe hommikukohvitamise taustaks.



Niimoodi siis nende ehetega. Kokkupakitud kuuse asemele sättisin lauale novembris keraamikakursusel valminud kausistatud vaasid (ei oska paremat nime sellele kooslusele anda). Asja iva ja idee oli selles, et mul oli tungiv vajadus leida lauale sobiva alusega vaasid, kuhu sättida aastaajale kohaseid kompositsioone. Poest ma midagi meelepärast ei leidnud. Nii sündisidki 3 vaasi ja alus, mis idee kohaselt meenutaks natuke puid ja muru. Tulemus sai selline:



Pruun matt glasuur kannab "Kilpkonna" nime, aga rohelise nime ma ei mäletagi. Igatahes aluse servas omavahel segunedes andis eriti laheda efekti.



Vaaside ümber punusin mõned lehtedega oksad:



No ja siis tahtsin minna rõdule kogu selle krempliga, et seal veidi paremas valguses pilti teha. Kass aimas mu käiku ette ja tahtis ka rõdule lipsata. Ja nii see juhtuski, et mul on nüüd üks vaasidest selline natuke nagu pehkinud puu moodi:



Kassile otsaastumise vältimiseks tegin mingi imeliku manöövri ja üks vaasidest kukkus kolinal maha, serv muidugi kildudeks. Nii et rõdu lumehangepilte ei tulegi. Õnneks on kilde piisavalt, et lasta oma loominguline vaim vabaks ja neist kildudest nüüd uus serv kokku liimida, öeldes, et just sellist ma tahtsingi.
tintsik kirjutas @ 14:21 - Link - kommentaarid (18)
06 Jaanuar 2011
Anni sall

Lõpetasin oma eelmise käsitööaasta aasta viimasel päeval sokikudumisega ja uue aasta esimesel päeval alustasin ikka jälle sokkidega. Aga kuna mu eriliseks tugevuseks on projekt "Lõpetamata asjade alustamine", siis kudusin valmis ühe soki ja enne teise soki lõpetamist pidin vahelduseks midagi muud tegema. Tegin algusest lõpun ühe jutiga (!!!) niisuguse kollase pehmekese:



Mulle tundub, et kõik isetegijad on seda salli kudunud juba vähemalt 7 tükki. Ei saanud ma teisiti, kui pidin ka proovima. Lihtne ja kiire ja mõnus kudumine. Saan väga hästi aru neist, kes lõpetavad ühe salli ja siis kohe teise ja kolmanda ja neljanda kallale asuvad. Mul ka järgmine sall varrastel... Tahaks ju proovida, et kuidas SELLE lõngaga välja tuleb ja SELLE TEISEGA ja põnev oleks ju sokilõngast ka proovda Anni't kududa.



Lõng: Fonty Angora, 25g-125m, 70% meriino, 30% angoora.
Lõnga kulus: 2,5 tokki
Vardad: 3,5 ringvardad
Muster pärit Knitty'st, eestikeelse tõlke eest suured tänud Mercarile! Omavolitsedes eestindasin salli nimeks Anni.
tintsik kirjutas @ 10:40 - Link - kommentaarid (36)
05 Jaanuar 2011
Vastuseks Amandale

Quote:
Ja seda tsutni (näe,leiutasin veel ühe nime sellele asjale). Vaat selle retsepti tahaks kohe ka! Sellist, kus on kogused ka kirjas...
Amanda

Aga palun

Õuna-apelsini chutney retsept on pärit siit. Mina kasutasin ingveripulbri asemel värsket ingverijuurt.

Erinevaid tšatniretsepte on netis väga palju. Neid sirvides tekkis tahtmine veel ja veel proovida, aga jõuluaeg oli liiga toimetustetihe, ei leidnud piisavalt aega, nii et tõenäoliselt suvel võtan ette ühe suuremat sorti katsetamise. Head katsetamist teilegi!
tintsik kirjutas @ 09:05 - Link - kommentaarid (5)
04 Jaanuar 2011
Isetehtud asjades on tükike südant

Mida aeg edasi, seda rohkem ma hindan naturaalseid materjale ning isetehtud kingitusi, eriti veel siis, kui need mõlemad on koos. Mulle meeldib kingitusi saada, aga paljudel juhtudel naudin kinkimist ja teistele tegemist veelgi rohkem. Mõtlesin sellele, kui lugesin le_.li hiljutist postitust ja tundsin sama - andmisrõõm on kohe selline eriline rõõm.

Teistele midagi endatehtut kinkida on lahe, eriti kui kingisaajale kingitus tõepoolest ka meeldib. Seekordseid jõulukingitusi tehes tahtsin proovida midagi uut. Nii juhtuski, et mõned minu sõbrad said sel aastal kingiks niisuguse purgikese:



Purgi sisuks on chutney või tšatni või kuidas iganes seda meiekeeli nimetama peaks. See on Indiast pärit vürtsikas kaste, mida sobib kasutada näiteks lihatoitude juurde. Mina proovisin teha õuna-apelsini tšatnit ja mulle endale ta megalt maitseb. Sõin verivorsti pohlamoosi asemel selle kastmega ja maitses hää



Jõuluaegse ostupalaviku tulemusena avastasin, et mu lemmikpurgikesed olid poeriiulilt kadunud ja nii jäid mõned kallid sõbrad purgikingist ilma. Nüüd on riiul muidugi jälle täitunud uute topsikutega ja tõenäoliselt enne järgmist suurt jõulusaginat neid sealt ära ei osteta. Peaks vist järgmisteks kordadeks praegu kohe paraja purgivaru soetama, et oleks alati võtta, kui tuleb jälle tuju neisse midagi põnevat pista.

Sildikesed tegin purkidele ka ja hääd jõulusoovid said nii purki kui siltidele:



Loodan, et ehk mõnel kingipurgisaanul on minuga sarnane maitse ja sisu ka söödavaks hinnati

Edit: Murphy seadused kehtivad vääramatu jõuga: mida lühem tekst, seda rohkem kirjavigu sinna mahub. Tervelt kaks viga on sellel sildikesel, mida ma ju ometi sada korda üle kontrollisin.

Lisaks purgikestele läks kingipakki ka huulepalsamitopsikesi. Ma olen ammu juba le_.li tegemiste fänn - neid vaadates tekib vastupandamatu tahtmine ka ise osata rohkem ja paremini. Nii ma ei suutnudki oma tahtmisi kuidagi pidurdada ja käisin le_.li juures koolis. Õppisin, kuidas teha vannipallikesi ja huulepalsamit. Vannipallikeste osas olen ma erakordselt andetu, jahmerdasin ja jantisin nendega ja välja tuli nagu... no ei tulnudki midagi eriti või kui nüüd lõpuni aus olla, siis välja tuli kihisev vannisool. Lausa mitmeid erivärvilisi hästilõhnavaid kuhjakesi tootsin...

Aga huulepalsam tuli välja küll:



Eile kuulsin, et see salv olevat ühel tuttaval aidanud huuleherpesest kiiresti lahti saada. Ehk aitaski, kibuvitsaseemneõlil, mis salvi sisse sai, on palju häid omadusi, muudel koostisosadel ka.

Mu ülemus istus koosolekul ja määris iga natukese aja tagant palsamit huultele ning kiitis, et talle meeldivad niisugused kingitused väga. Mulle ka meeldivad. Määrin le_.lilt kingituseks saadud meesalvi igal õhtul enne magamaminekut küünenahkadele ja see mõjub nii hästi. Aitänks, armas õpetaja le_.li, et oma tegemistest osa lubad saada!



Edit: Neid pisikesi topsikuid õnnestus mul hankida Tartu Prismast, küllap on neid ka Tallinna ja muudes Prismades, seda siis vastuseks neile, kes otsivad ja otsivad ja ei leia
tintsik kirjutas @ 14:00 - Link - kommentaarid (11)
02 Jaanuar 2011

Et oleks palju hääd


Uus aasta on juba kaks päeva vana. Käsitöiselt lõpetasin aasta sokkidega ja uut alustasin ... khmm-khmmm... ikka sokkidega, aga neist veidi hiljem, ühel teisel päeval. Täna tahan soovida teile kõigile



Et oleks ses aastas palju hääd, igasugust hääd - põnevaid ettevõtmisi, kuhjaga häid ideid, mida teoks teha, hääd tervist, hääd eurorahaõnne, hääd tuju, häid inimesi teie ümber, hääd nalja!

Ning et postitus päris käsitöövaba ei oleks, siis näitan täna oma Läti kolleegile tehtud jõulukingitust.

Eellugu.

1. Armas inime maireh saadab aeg-ajalt vahvaid e-kirju, mis sisaldavad soovitusi käsitöisteks tegemisteks. Ükskord novembris saabus mu postkasti kiri, milles oli põdramuster, sobilik kudumiseks või tikkimiseks. Aga mitte tavaline muster, vaid selline... emmm... lõbusamat sorti põdramuster.

2. Mul on Lätis kolleeg, kes oma mõnusmuhedate lugude ja naljadega on meie pisikese Baltikumi-Venemaa töötajaskonna vahva meelelahutaja. Tal on igaks puhuks anekdoot või lugu elust enesest varuks. Vene- või inglisekeelsed lood on mõnikord väga mahlaka sõnavaraga ja igal kokkusaamisel oleme vähemalt korra-paar naerust kõveras. No ja eks need naljad on nii ühe-, kahe- kui ka paljumõttelised.

Kingitus Raimondsile

Esialgu ei osanud ma maireh saadetud mustrisse kuidagi suhtuda.
Mingil hetkel vahetult enne jõule turgatas mulle pähe mõte - kolleeg Raimonds armastab põdramustriga kudumeid. Tal on põtradega kampsun, müts ka. Ja ta on päris kindlasti inimene, kellele sobib teha ka veidi vallatumaid kingitusi. Mu tutvusringkonnas on ehk veel paar inimest, kelle puhul olen kindel, et selline kingitus võetakse nalja ja naeruga vastu. Mõeldud-tehtud, kudusin Raimondsile kindad:



Valge nagu lumi, roheline nagu lumest paistvad kuusekesed, serva veidi jõulutähti ka.



Ühele kindale silmasin kuusekese, teisele põdramustri (Laimakene, näe, ma juba arenen, ei peagi kahte identset kinnast tegema! Sokkidega, tõsi küll, on veel arenguruumi). Kaks pisikest kuljust ka - üks kuuse tippu kaunistama, teine põdra sarve külge, ikka selleks, et oleks jõulusem. Ma pole varem kunagi mustrit kudumile silmanud. Päris rahule ma ei jäänud ja tõenäoliselt teinekord kooksin mustri kohe sisse.



Ja mis põhiline - saime oma jõulukoosolekul kõvasti nalja ja naeru ka, kui Raimonds oma põdrakinda kuljust helistas ja rahulolevid kommentaare jagas. Mingil hetkel kergitas kulmu ja imestas, et kuidas mõlemal põdral sarved on

Järelsõnad.

Tänud, maireh, selle lustaka mustri eest! Kandjal käed soojas ja tuju hea.
Soovin teile kõigile pisukest nalja ja lusti igasse päeva!
tintsik kirjutas @ 16:41 - Link - kommentaarid (27)
445221 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)