Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
26 Jaanuar 2009
Mõned pildid

Tegemata asjade nimekirjas on lisaks käsitööle ka üksjagu pildimaterjali, mis vajaks "avaldamist", samuti juttu sinna juurde. Praegu siin vaid mõned hetked, teie eilsete soovide põhjal

Silpsolps'ule Šveitsi reisist:

Vaated hotelliaknast (Engelberg, Šveits, alpiküla 1000 m kõrgusel merepinnast):





Selle piirkonna kõrgeim tipp Titlis, mis asub 3020 m kõrgusel. See on ka väidetavalt kõrgeim tipp, kuhu suurte kaabeltõstukitega saab tõusta ja tagasi alla tulla ka lihtsalt turist, st ilma suuskadeta (ja neid turiste oli seal palju!):



Vaade Titliselt:



Ühel päeval saime põgusalt ringi vaadata ka Luzernis (maaliliselt kaunis linnake!):



Omaette kirjutamist vääriks Engelbergi mungaklooster, torkige mind veel edaspidigi, ehk siis jõuan niikaugele, et ka sellest mõned pildid panen (hetkel surub töötempo kõvasti peale )

Ja paar pilti Siuu soovil ka suvisest kursusest Olustveres

Paelapunumine:



Kihnu neiu:



Kuidas kasutada valmisheegeldatud pitse:



Meie kursuslased:



Vat nii. Nüüd on mul siin enda jaoks ka märk maha pandud, et kui pärast väikest suusapuhkust, mis sel kolmapäeval algab, tekib vaba aeg, siis püüan nende piltidega ka tegelda. Vahvaid pilte on ja tegelikult on ka muljeid ja emotsioone, mida jagada. Jamh, neid on tegelikult kohe päris palju... Mul paraku on selline kiiks, et pildistan RAW-formaadis pilte (nii-öelda toormaterjalina), mida tuleb hiljem veidi töödelda, et neid vaatamiskõlbulikku formaati saaks, aga see nikerdamine võtab natsa aega. See on tavaliselt ka põhjus, miks mul piltidega kipub kaua aega minema. Tegelik põhjus on muidugi see, et ma teen neid pilte liiga palju.


Tahan teile ka suur-suur aitäh öelda nende heade sõnade eest eilse kirjatüki kommentaarides. Nii armas oli neid lugeda ja südamesse tekkis eriline soojus. Kallid olete!
tintsik kirjutas @ 08:34 - Link - kommentaarid (7)
25 Jaanuar 2009
Hargikeerutamistest

Eile oli meil tartukatega järjekordne kokkusaamine, kus pidasime plaani, mida sel aastal koos õppida tahaksime ning tegime tutvust ka hargipitsiga. Mõnusalt palju rahvast oli koos ja kuigi algul läks õige pisut aega, et aru saada, mispidi harki keerutama peab ja kustkaudu seda heegelnõela õigesse asendisse saab, siis varsti hakkas hargikeerutamise taustaks meie tavapärast jutuvada tulema. Vahvad õpilased olid mul
Drex tegi pilte ka, Sapsi kirjutas enda piltidele kõrvale laheda loo kokkusaamisest, mu enda aparaat seisis kotis ja mitte ainsamatki klõpsu ei teinud

Kuna mina ise harki ei keerutanud, siis otsustasin täna selle kõik tasa teha, mis eile puudu jäi. Hargipitsi hargi asemel haarasin kätte aga hoopiski sellise riistapuu:



See on kaaruspaela tegemiseks mõeldud hark. Kaaruspael on neljakandiline pael, mida on palju kasutatud Lõuna-Eesti rahvariiete, näiteks mulgi kuubede kaunistamisel. Mina sattusin paelavaimustusse möödunud suvel Olustveres toimunud kursusel (see tuletas mulle meelde, et ma pole selle kursuse kokkuvõtet siia ju üldsegi veel kirja pannud, aga kursus ise oli mega!). Nüüd aga otsustasin, et just kaaruspaelaga kaunistan ühe pisikese rahvusliku... eeee, see asi hetkel veel kuivab, pärast näitan, misasja.

Üks pilt lähemalt ka:



Ehk paistab pildilt paela neljakandiline kuju. See on üks äraütlemata hea pael. Ta on tugev, teda on hea nii- ja naapidi keerata, et näiteks mingi ornament sellest kangale teha, ta sobib vast päris hästi ka mõne veniva õrna riideserva ääristamiseks, et see tugevamaks muuta. Kogenumad ehk teavad veel hulgi selle paela kasutamisvõimalusi.

OK-OK, tegelikult on mu tänase postituse tegelik eesmärk hoopis see, et mu blogil on sünnipäev - 2-aastane teine juba! Mõnus iga ja kui palju erinevaid mõtteid, meenutusi ja unustamatuid hetki sellesse aega mahub. Aastaid tagasi ei suutnud ma aru saada, mis pagana pärast inimesed kirjutavad avalikult netis oma isiklikest tegemistest. Siis oli blogistamine suht uus nähtus alles. Nüüd tundub nii tavaline ja tore, et inimesed seda teevad. Enda blogigi siin täna sirvides mõtlesin, et näe kui mõnus on lugeda ja meenutada, muidu oleks paljud asjad juba meelest läinud.

Ikka ja jälle tahan korrata ka seda paljukõlanud lauset - nii tore, et on olemas Isetegija ja isetegijad ja nende blogid ja tegemised, see kõik annab elule värvi ja läheb uskumatult palju korda.

tintsik kirjutas @ 13:37 - Link - kommentaarid (20)
03 Jaanuar 2009
Lennukisokid

Mulle meeldib kududa sokke. Eriti hea on neid kududa lennukis ja lennujaamas, kui on vaja oodata järgmist lendu. Sügisel oli päris palju lendamisi ja lennukis on sündinud nii mitmedki mu kootud sokid.

Viimase kahe sokipaariga oli lugu nii, et ühe soki sain valmis reisi ajal ja teist sai tagasilennul veidike ka alustatud. Siis jäi see poolik paarike järgmist lendu ootama. Järgmise sokitamisega läks aga nii, et pakkimine ja kõik muu toimus kiirustades ja seepärast rabasin lõngasahtlist kaasa esimese näppujääva sokilõnga, bambusvardad ja laual oleva väljatrükitud mustri. Lennukis avastasin, et see on sama muster mis eelmistelgi lennukisokkidel. Nii sündis järjekordse lennureisiga veel üks sama mustriga sokk, mis jäi paarilist ootama. Ootas seda paarilist no nii oma kuu (ei meeldi mulle kahte ühesugust, siin siis tegelikult ju 4 ühesugust asja kududa). Uue aasta algus tõi lisaks sammulugejaga õueskäimisele kaasa nii öelda pooleliolevate asjade lõpetamise projekti - kudusin mõlemale sokile juurde paarilise ja siin nad mul nüüd on:

Sokid emale:



Lõng: Zwerger Garn Opal Cotton (kirju sokilõng), 100g, 412m.
39% villane (Schurwolle superwash)
48% puuvillane (Baumwolle)
13% polüamiid (Polyamide)

Vardad: nr 2
Lõnga kulus 0,75 tokki.

Sokid õele (tema veel ei tea, et sokid saab):



Lõng: Schachenmayr nomotta Regia Silk Color (kirju sokilõng), 50g, 200m.
55% merino
20% siid (silk)
25% polüamiid
Väga mõnus pehme ja siidine lõng, jalas ka väga mõnusad.

Vardad: nr 2
Lõnga kulus 1,5 tokki.

Mõlema sokipaari muster on pärit SIIT!
tintsik kirjutas @ 23:03 - Link - kommentaarid (19)
01 Jaanuar 2009
Start uude aastasse

Uus aasta tuli meile siin Tartus nagu ikka ilutulestiku saatel. Käime igal aastal seda kesklinna silla juures vaatamas. Lummavad on need kõrgustesse paiskuvad värvilised tuled, eriti kui neid on terve taevas su peakohal täis.

Tänane ärkamine oli tavapärasest hilisem, aga aknast sisse piiluv päike pühkis une ning kutsus õue. Otsisin juba eile üles oma sammulugeja kindla plaaniga mõneks ajaks jälle astumisi kokku lugema hakata. Tänud Sulle, Laantelaps, et oma jõulukingist kirjutasid ja meelde tuletasid, et minu sammulugeja täiesti kasutult riiulil vedeleb! Eile tuli samme vähe, vaid mõni tuhat, aga tänane saak on juba natuke parem. Kui toas hoogsalt veel ringi tatsan, siis tuleb enne magamaminekut ehk isegi 10 000 täis. Vaja ju jõulupekk ära põletada. Tegelikult olen põhjamaisele kliimale kohaselt juba terve sügise talvisemat ja soojemat kesta kogunud (eks osa sellest ajan ka kipsjala süüks, hea õigustus ju varnast võtta, et näe ei saanud, nii valus oli

Põhiosa oma sammudest kogusin täna mõnusalt jalutuskäigult Kabina järve äärde. Võtsin ka fotoka kaasa, kuigi mu pildistamisoskus on vist veidi rooste läinud. Silmale oli nii palju ilusat, aga kõike pildile püüda, nii nagu tahtsin, ei õnnestunud. Ikkagi tahaksin paari hetke ka teiega jagada. Näiteks seda lahedat emotsiooni, mis tekitas see vahva postkastiderodu tee ääres, igaüks isemoodi äge kast:



Järv (tegelikult vist küll hoopis kunagine Kabina karjäär) oma puhkerüüs:



Jää oli vist päris paks, igatahes võis sellel hüpata ja miskit ei juhtunud. Vahvaid jäämustreid oli ka, mõnele lisas päike värvi:



... mõnele lisasime värvi ise:



Üks koer oli ka oma koerakäike tehes jäljeraja mulle pildistamiseks maha jätnud:



Selline isetegemine mul täna. Et päev päris käsitööta ei jääks, lähen lõpetan ära sokid emale.
Jätkuvalt vahvat uut! Mina olen oma stardiga täitsa rahul
tintsik kirjutas @ 17:24 - Link - kommentaarid (6)
446995 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)