Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
26 Detsember 2009
Jõul

Mina ei pidanud jõuludeni vastu, käisin natuke enne jõule maha. Käsitöö oli ühtäkki täiesti aut!. Kohe ikka täiega. Ei teagi, miks. Äkki ei tahtnud enam midagi teha, ei joonistada ega kududa. Küll see varsti üle läheb.

Teile kõigile aga tahaksin soovida kõike kõige paremat! Et te oleksite õnnelikud, naudiksite enda tegemisi ning koosolemist enda lähedastega.

Kauneid pühi!


tintsik kirjutas @ 01:23 - Link - kommentaarid (21)
03 Detsember 2009
Õmblesin nüüd siis nööbid ette. Lõpuks. Need viieaugulised.

Ma ei armasta kanda mütse, sest pole olemas sellist mütsi, mis mulle sobiks. Kui ehk ainult kiiver, millel saab klaasi silmade ette lasta või see mistanüdoligi silmaaukudega müts, millega panka sobiks röövima minna. Niisamuti ei meeldi mulle kanda kindaid. Kõige hullemad on kummikindad. Natuke parem on lugu nahakatega või muust materjalist sõrmikutega.

Väljas on hilissügis, varsti saab sellest talv. Hommikud on karged ja kaugel see lumigi. On olukordi, kus ma panen kindad kätte täiesti vabatahtlikult. Näiteks siis, kui on tarvis autoaknaid lumest või jääst puhtaks rookida või kui rool on jääkülm ning sellest kinni hoida ei saa (ilma hoidmata võib olukord aga kontrollimatuks minna). Tavalised kindad, eriti labakud aga ahistavad mind. Täiega. Tegelikult on üsna sama lugu ka salliga, see ahistab mind veel rohkem

Kõike eelpoolöeldut silmas pidades kudusin ma täiesti vabatahtlikult endale ühed randmesoojendajad.



Õhukesed, et poleks ahistavad, kuid samas annaks ikka pisukest sooja ka. Püüdsin nad teha veidi edevamad, et tekiks tung neid ikka kätte tõmmata. Valik langes randmesoojendajate kasuks lihtsal põhjusel – ma olen elus kudunud vaid ühed sõrmikud ja ma natuke nagu pelgan sõrmikute kudumist. Aga ma proovin selle lähiajal ära, sest olen salvestanud endale hulgim vahvaid sõrmikumustreid.



Randmesoojendajatel on kiiluga pöial, tegelt küll vaid pöidlaalge. Kaunistuseks heegeldasin paar mummu. Mõned nööbid, need viieaugulised, trügisid ka mummulilledeks. Et oleks lõbusam. Ja tikand tuli nii nagu tuli - ise kujunes. Suutsin isegi üle saada sellest kiiksust, et kaks kinnast peavad saama täpselt ühesuguseks.



Lõng: Kollane (teadagi miks, mul ju samasugune kollane jope ka ) Emmebi Superbe 100% villane, 50g/220m.
Vardad: nr 2.
Lõnga kulus: pool tokki

Mõni sõna lõngast ka. Ta on väga mõnus ja siidiselt pehme, väidetavalt väljavenimatu ning hoiab suht hästi vormi. Kunagi tahaks sellest proovida üht pidulikumat sorti õlasalli teha. Väga ilus on ka selle lõnga värvivalik. Lisaks leidsin, et temaga saab ka tikkida, eriti kui peenvillane lõng liiga peenikeseks kipub jääma. Mõttes mõlgub ka üks kindapaar, kus tahaks seda lõnga koos mohääriga kududa, et veidi paksemad kindad saaks (Ketu tegelikult juba tellis minult samasugused randmekad endale ka, need tuleks siis mohääriga).



Selle nööbiõmblemisega seoses veendusin jälle kord, et ma ei armasta õmblemist või õigemini nõelumist või veelgi täpsem olles – tikkimist. Iga kord, kui mul on vaja kusagile midagi tikkida, on see tegemine nii vaevaline ja aeganõudev ja mitte kunagi ei jää ma tulemusega rahule. Viimasel ajal tulevad kohe silme ette Lossipreili udupeened tikitud asjakesed ja siis tahaks oma tööd kõik üldse puu taha saata. Nii. Nüüd sain ära hädaldatud ja võin uued randmekad ette võtta. Mul jäi neid nööpe ju veel järele

tintsik kirjutas @ 19:35 - Link - kommentaarid (57)
445014 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)