Tintsiku näputöökroonika
Kuduhoolik
20 Jaanuar 2014
Mina usun jõuluvana

... sest tema teab, mis on minu lemmiktegevus. Just. Ta tõi mulle jõuluks kindaraamatu ja sokiraamatu ja lõnga. Mitut erinevat lõnga. Üks neist sai nüüd sokkideks ära.



Ma kahtlustan, et mu jõuluvanal olid Vikkeli poes sehvtid sees, sest seda lõnga ma seal kunagi vana aasta lõpus näperdasin, aga süda ja tunnistus kutsusid tol hetkel arukusele (loe: keegi pinistas kõrvade vahel "tintsik, ei osta enam lõnga, sest kõik need olemasolevad tonnid tuleb enne vähemaks kududa!").

Njah, ega ma miski erilisega ei oskagi üllatada, ikka sokid ja sokid ja sokid ja needki lihtsakesed, ei mingit keerulist mustrit ega midagi. Aga ikkagi jätan väikse märgi maha, kasvõi endale, et näe, need sokid ka said valmis, kusjuures mõlema jala omad ühejutiga



Lõng: Hot Socks New Jaquard (Gründl), 75% villane, 25% polüamiid, 50g/125m
Lõngakulu 2 tokki.
Vardad nr. 2.
Suurus: 38-39

Tegelikult ootab pildilesaamist terve ports pehmikuklassikat, aga kuna need mu pehmiksokid on kohe eriti liiga tavalised, siis ma veel mõtlen, kas ja kuidas ma neid üldse tutvustan...
tintsik kirjutas @ 22:06 - Link - kommentaarid (7)
07 Jaanuar 2014
Ülestähendused kroonika tarbeks

Mõtlesin, et panen vahepeal siia mõned pildid ka möödunud aasta käsitöistest tegemistest, nii kroonika mõttes, et saaksid ikkagi jäädvustatud.
Alustuseks täna ühed pisikesed sokikesed meie väiksele preilile. Tänaseks on nad juba väikseks jäänud, aga sulvel ja sügise algul olid veel täitsa parajad.



Lõng: Mignon Lana Gatto, 100% merino, 25g/140m
Vardad: 1,5
Silmi vardal soonikuosas 12, labaosas 10.

Sokikeste taustaks väike pooleliolev kampsik...

tintsik kirjutas @ 00:16 - Link - kommentaarid (8)
04 Jaanuar 2014
Silmatorkavalt värvilised rattasõidusokid

Sügise saabudes valdab mind väga eriline ärevus. Põhjuseid selleks on mitmeid, näiteks see, et metsad on seeni täis ja sõltuvalt aastast saavad mu korvid täis söögi- või värviseeni. Sel sügisel oli mul söögiseeneaasta. Ainsamad värviseened, mis korjatud said, läksid kingituseks kallile sõbrale. Kahjuks aga ei olnud nii palju vaba aega, et oleksin oma metsasõltuvusele piisavalt leevendust leidnud.

Üks teine ärevusekruttija on sügises veel - nimelt saabuvad lõngapoodidesse riburadapidi uued sokilõngad ja mina ei suuda ennast mitte ühegi valemiga rahulikuks sundida. Isegi, kui mu elamine oleks pilgeni täis lõnga (tegelikult suht täis juba ongi ka), siis mõne toki sokilõnga pressiks ikka sisse. Tartu lõngapoode kammides ja üle kammides leidsin niiii palju lahedaid lõngu. Mõned ootavad oma aega, mõned on sokkideks ka saanud ja mõned on veel ostmata ka, sest muidu oleksin juba pankrotis.

Ühele vahvale lõngale panin "käpa peale" juba siis, kui teda alles kataloogi värvikaardilt nägin - hetkega oli selge, et SELLEST lõngast sokid saan endale. Pärast kodustamist pidi lõngatokk veidi oma tähetundi ka ootama, kohe ei olnud kudumiseks mahti, aga nüüd on mu kärtsvärvilised tibide rattasokid valmis, et tuua tänasesse halli ja pimedasse talvepäeva rõõmsat sära:



Jõulude ajal ootasin lund, just samamoodi nagu see põdrake siin pildil, ja olin natuke kurb, et maa must või suisa roheline oli. Aga täna olen täitsa rahul - kehva suusailm on teistpidi jällegi päris hea rattasõiduks.



Aasta esimest päeva tähistasimegi ühe väikese rattaringiga. Mõnus oli! Väga mõnus! Ainult varbad hakkasid natuke külmetama. Järgmise ringi sõidavad mu uued sokid minuga kaasa. Nad on just nii soojaandvad kui vaja, samas mõnusalt õhukesed, et botaste sisse mugavalt ära mahtuda.



Lõng: Regia Fluoromania Color, 75% villa, 25% polüamiidi, 100g/420m.
Vardad: 1,25
Lõnga kulus veidi vähem kui 1 tokk.
Lõng on pärit käsitööpoest Vikkel.

Sama sarja teiste värvikombinatsioonidega lõngatokid ootavad kannatlikult järjekorras oma aega, et ka abikaasa ja veel kellegi spordisokkideks saada.
tintsik kirjutas @ 19:06 - Link - kommentaarid (11)
01 Jaanuar 2014
Kas enam oskangi postitada siia...

... aga katsetan siiski

Soovin teile kõigile toredat ja käsitöiselt põnevat aastat! Et ideed otsa ei lõpeks ja et oleks ikka aega neid teoks teha!

Loodan ise leida käsitööks rohkem aega, sest ideid ja tahtmisi on kordades rohkem kui võimalikke käsitöötingtunde. Lõngast rääkimata, sest selle varu on nii suur, et jätkub mitmele järeltulevale põlvelegi. Nii olengi oma uue aasta üheks eesmärgiks seadnud selle, et igas kuus vähendan oma olemasolevat lõngavaru vähemalt 300g võrra (kuigi see tundub nagu tilk kokkuvarutud kilodemeres) ja ei osta uut lõnga juurde rohkem kui ära kasutanud olen.

Ma pole ammu siia midagi postitanud, mis ei tähenda, et ma poleks üldse käsitööd teinud. Vähekese ikka olen nokitsenud, sokke kudunud ja muud nipet-näpet ja et ei oleks vaid tühja juttu, siis sai üks väike päkapikk ka pildile püütud:



See on päris meie enda päkapikk, pisike tütretütar Kärt, kes minust möödunud suvel VANAEMA tegi



Muster (väkeste kohandustega): Drops Design
Lõng: Nuovo Irlanda (Lana Gatto), 100% meriinovillane, 50g/83m

tintsik kirjutas @ 23:25 - Link - kommentaarid (10)
09 Oktoober 2012
Sügis

Veidike valget...



... sekka natuke värve...


(see karp on ilmselgelt liiga väike...)

...mõned omanäolised seened...


... mõnus aeg see sügis!

Ja Soktoober algas ka. Täiskiirusel.
Oleks võinud osa puhkusest sügiseks jätta, saaks rahulikult kududa ja jõuaks miskit kirjagi panna. Aga ei, vaja oli suvi kõik puhkuseks kulutada! Nüüd jäävad kudumiseks vaid mõned pimedad õhtutunnid ja blogis kestab paus pausi järel
tintsik kirjutas @ 12:28 - Link - kommentaarid (13)
21 September 2012
Kui suvest sügis saab...

Suvi ja puhkus, soe päike ja sini-sinine taevas, lilled, linnud ja liblikad - need on esimesed asjad, mis meelde tulevad möödunud suvest. Sel suvel olla olnud palju vihma. Sel suvel polevat üldse suve olnud. Ma olen vist imelik, aga ma ei pannud tähelegi, et suvi oli vihmane. Mul vist õnnestus kinni püüda iga päikesekiir ja kogu soojus nendest päevadest, kus taevas oli sinine, ja talletada suvi niisuguses kontsentratsioonis, et tundub, nagu oleks seda olnud täitsa palju.

Täna on selle suve viimane päev. Otsustasin seda tähistada ühe suvesinise postitusega. Juuli viimastel ja augusti esimestel tundidel valmis üks sinine kampsik, mis sai kingituseks ühele armsale neiule. Käisime täna Toomemäel õhtupäikest nautimas, mina fotokaga ja Carmen oma sinise kampsikuga...











Muster ja juhend pärit Knitty'st. Lõng puuvillane ja varras nr. 3.

Selle suve viimane päike uinus Tartumail täna pehmesse udutekki...





Homme algab sügis, olgu ta teile kõigile helge ja hää.
tintsik kirjutas @ 21:03 - Link - kommentaarid (21)
17 September 2012
Seenevikerkaar ja sussikoostöö

Tegin sel sügisel värvitud seenelõngavikerkaare, et oleks hea vaadata ja võrrelda ja niisama silitada


Punased on pildil natuke tuhmid, tegelikkuses on kirkamad, eriti vereva vöödikuga värvitud lõngad, need on parempoolsemad punased.

Vasakult paremale liikudes:
- Raasiku valge 8/2 lõng
- juurepruunik 1 tk (liiga vähe seent oli)
- verkjas vöödik 10 erinevat tooni
- verev vöödik 7 erinevat tooni
- liivatatik 2 erinevat tooni
- sametvahelik 4 erinevat tooni

Hetkel on ta natuke pooleli, paljusid värve veel ei ole. Aga sügis on ju alles noor ka, õeti pole ta amtetlikult alanudki. Ehk leian sel sügisel metsast mõned sellised seened, kellega koostöös sünnivad sinirohelisemad triibud, ja kollased ja roosad ja lillad ja hallid ja... Huvitav, kui palju metsakoriluse tingtunde selle kõige leidmise-korjamise peale kuluks?

Sussikoostööd tegin ka. Kalli õe Kikiga. Mul oli lõng ja soov, aga tuhat muud asja pooleli. Kikil oli tahtmine vanaemaruute heegeldada. Nii sündis koostööprojekt, mis on jõudnud eduka lõpuni. Kiki heegeldas sussid, sellised mõõõõnusalt suured, et saaks vanutades hääd paksud sossud. Eile pistsin nad pesumasinasse, siis veel teise korra ka ja pärast kolmandat tiirutamiskorda oligi number paras. Nüüd on nad liistule tõmmatud ja kuivavad:



Aitänks, kallis Kiki, et olid nõus heegeldama! Tulemus on nii numminumm ja nii sügiseselt helgetes värvides! Muahhh!
tintsik kirjutas @ 10:58 - Link - kommentaarid (13)
15 September 2012
Armastusega...

Tänane isetegemine on natuke söödav...



... ja natuke häid soove sisaldav...



Mõlemasse sai palju südant ja armastust lisatud. Ühele väga-väga kallile inimesele. Palju õnne ja häid päevi tänaseks ja homseks ja üle-üle-üle-üle...homseks ja alatiseks!
tintsik kirjutas @ 23:00 - Link - kommentaarid (6)
06 September 2012
Värve peab elus olema, vahvaid hetki ka

Mõnikord saavad vahvateks hetkedeks niisugused värvimängud:



Jäime õhtul metsas olles päris tugeva paduka kätte, aga koju ei raatsinud veel minna (päike ei olnud ju veel loojunud ). Nii sõitsime natuke üht metsateed edasi ja vaatasime metsailu autoaknast. Ühtäkki jäi sadu vaiksemaks, taevas läks heledamaks ja päike tuli jälle välja. Otse meie kõrval sündis taevas vikerkaar - täiskaar ja veel teinegi, heledam, tema kohal. Ikka ja jälle tunnen, kuidas tahaks hüüda - peatu, aeg, ja lase natukenegi kauem sel ilul olla! Ei mina ega mu fotokas suuda anda edasi seda, mida silm näeb. Hele-tume-värviline-päikseline, üle terve taeva... ja siis see tunne, et ühel hetkel olime me ju selle kaare sees ja all ja ees. Pilv liikus otse üle meie ja me seisime justkui värvilise värava ees. ILUS oli.


Päike mängib allalangevad vihmapiisad uhkeks vikerkaareks ning paneb särama märja puutüve.

Rõõm on seda suurem, kui saad niisuguseid vahvaid hetki jagada hää sõbraga ja tõdeda - meis on nii palju lapselikku lusti ja tahtmist olla õnnelikud pisikeste asjade üle. Kuigi mõnikord võib mõni pisike asi ikka päris suur olla:



Ja teinekord võib üks pisike peotäis seenemikke teha puud nii värviliseks:



Seekordne koostöö oli vereva vöödikuga (Cortinarius sanguineus). Potti läksid eelmisel sügisel kogutud ja kuivatatud vöödikud ja üks mehine peotäis värskeid ka. Pildil kolme erineva värvimise lõngad, lisaks ka seenesupis olnud peitsimata testlõng. Tegelikult on ka 4. värvimisest üks vihike hele-oranži, aga see alles jahtub potis. Väga ilusad säravad sügisevärvid tulid. Sõltlane pugiseb mõnust ja läheb seenevärvilisi unesid vaatama...
tintsik kirjutas @ 21:41 - Link - kommentaarid (26)
02 September 2012
Uus aasta

Ma ei ole kindlasti ainus, kellel septembriga algab justkui uus aasta. See tunne on pärit juba kooliajast, kui otsa sai suhteliselt kohustustevaba vaheaeg ja koolirutiin lõi kõiges korra majja. Ja nii on see ka praegu - enamus puhkused on puhatud ning tööd saab igas mõttes täie auruga tegema hakata (peaaegu terve suve kuulsin telefonis lauset: "Palun helista septembris, meil on puhkustega seoses nii kiire aeg, vaja kolleege asendada...")

Ühele sügisesõltlasele algab septembriga veel üks tähtis tegevus - korilus, sest mets on täis SEENI! Nii neid, mida süüa kõlbab...



... ja millest suussulavat suppi saab teha...



... kui neid, mis lihtsalt silmailu pakuvad...



On ju armsad need täpikesed ühe daami kübaral? Mõned aga rivistavad "vägesid" uhkeks sügisparaadiks...



Ja viiendad-kuuendad-seitsmendad... seened meelitavad metsa sõltlasi, kutsudes ennast noppima, et lõngale ilusaid sügisvärve kinkida...



Kollase lõnga sain kilekotitäiest liivatatikutest, mida sel sügisel päris palju on. Ainult et mulle eriti ei meeldinud see tatikusupp ja selles lõnga värvimine. Ausalt öeldes oli see ikka täitsa väkkkk! Aga lõng sai ilusa kollase värvi ja lõpptulemusena on see kõige tähtsam. Sõltlane on rahul!

Täna metsas käies leidsin oma elu esimese suure sirmiku (kunagi ammu-ammu leidis poja ka ühe, kui perega metsas käisime, aga see ei lähe arvesse ). Nii lahe seen! Ja kui hea šnitsli sellest veel saab. Nämma!



Aga see päris värviseenekorilus veel tuleb. Iga vaba hetk saab veedetud... teadagi, kus. Maire, Leili, Ürask, lööte kampa?
tintsik kirjutas @ 19:25 - Link - kommentaarid (13)
24 August 2012
''Kuuuss blogipostitus on???''

Siin. Siin ongi. Ei suuda mina, nõrk naisterahvas niisugusele agressiivsele survele vastu panna, mis viimastel päevadel minu suunas on teele saadetud.
Kevade ja sügise vahele on tegelikult täitsa tegus käsitöine suvi mahtunud, produktiivsem kui tavaliselt, aga näe kroonikasse pole märki maha jätnud. No ei ole tulnud seda kirjutamisvaimu peale Ega hetkel ka pole. Seda vaimu. Aga ma näitan paari pilti ja ehk see aitab edaspidisteks kirjatükkideks vaimu ka üles leida.

1. Umbes nädal tagasi vajas üks kallis inime mu abi - tarvis oli üks raamatuke köita, ühele teisele kallile inimesele kingituseks. Mina olin ühtaegu nii õpetaja kui õpilase rollis - tuletasin meelde, mida Vikike kunagi õpetas ja andsin juhtnööre, mida, kuhu, millega... Nii sündiski üks raamatuke, milles minu osa piirdus valvsa pilguga:



Tort käis ka raamatukese juurde, selle tegin mina:



2. Lõnga olen värvinud sel suvel mitmel korral. Kollase karikakraga, piibelehe, lupiinilehtedega, kuivatatud verkjate vöödikutega. Tulemuseks kenad kollased, rohelised, roosakaspruunid lõngad. Sellised ootuspärased kenad värvid. Aga tõeliselt naerule läks mu suu eile, kui potist tökatmustast veest tuli lõng, mille kohta mu abikaasa arvas: "... no see on sul nüüd küll ikka päris koledat värvi!" Aga mida sa võhikult ikka ootad. Talle meeldivad rõõmsad värvid. Mulle tegelikult ka, aga niisugust tökattumedat lõnga mu kogus veel ei olnud. Ega ei teagi, kas mõni taim lõnga nii tumedaks värvib. Küll aga värvib üks seen - sametvahelik. Kogusin teda juba eelmisel sügisel ja kui selle aasta esimesed ka leidsin, otsustasin nad kõik potti panna (möödunudaastased ootasid kuivatatult oma tähetundi). Tulemus on siin:



Tumedast heledamani on reas kolm järjestikust värvimist, väike pruun tupsuke oli potis koos seentega, kui seentest värvi välja keetsin. Lõngad eelpeitsitud maarjajääga, testtupsuke ilma peitsita. Oi ma olen rahul selle tume-tumeda lõngaga!

3. Üks armas inime, kes elab Laimakülas, sai vahepeal aastakese vanemaks ja kuna meil on eriline kindasuhe, siis kindad pidi ta kingituseks saama, niisugused...:



... sest tali pole enam kaugel ja varsti tuleb jälle lumelabidaga vehkima hakata. Siis hea, kui näpud soojas. Ühel romantilisel naisterahval ei ole iial küll lilledest, nii nad vaikselt sündisid ja kinnastel õitsema hakkasid:



Lõng: Austermann Step (Aloe vera ja jojobaõliga), 75% villane, 25% polüamiid, 100g-420m + BBB Filati Soft Dream peenike mohäär, 70% kid-mohäär, 30% siid, 25g-250m.
Vardad nr. 2.
Silmi vardal 14.
Lõnga kulus peaaegu 1 tokk mohääri ja 50g triibulist.
Kiiluga pöial.
Lille muster: omalooming, tuli lihtsalt ise kerast

Ja mina olen nüüd postituse teinud. Pühendusega Mairele ja Leilile, keda pean tänama sõbralik-agressiivse survestamise eest.
tintsik kirjutas @ 21:02 - Link - kommentaarid (20)
16 Mai 2012
Päike ja kevad ja lapsepõlv...

Minu emal oli kunagi ammu-ammu, kui olin alles laps, kollasemummuline kittel, millega ta kodus käis. Umbes selline:


Kleidi "lõige" pärit siit.

Minu mälupildid lapsepõlvest on alati seotud mõne konkreetse värvi või lõhnaga ja kuidagi palju mahub neisse ka erinevaid lilli. Näiteks karikakraid:



See kaart sündis emale ja lapsepõlvele mõeldes...



Kaart osaleb HappyCraft.eu väljakutses Nr.1: 'Käsitöökaart origami tehnikas kleidiga'.
tintsik kirjutas @ 10:24 - Link - kommentaarid (13)
09 Mai 2012
Õmblesin paberist kleidi

Ma ei ole suurem asi õmbleja. Mitte et ma ei oskaks. Natuke oskan tegelikult küll. Kunagi ammu õmblesin lastele joped ja kombeka, mõned mütsid ja pükse ja muud vajalikku ka. Isegi ühe voodriga jaki ja meestepükstega olen hakkama saanud. Ja ma saaks ehk hakkama ka pluusi ja seeliku põhilõigete tegemisega. Aga peokleiti ma kindlasti õmblema ei hakkaks. Kangast hakkaks kahju, kui raisku läheks.

Üleeile paberiribadest roose kruttides tuli mõte ühe roosi külge ka kleit teha. Selline tütarlapselikult roosa:



Ja ega siis kleiti ilma kotita kanda saa:



Kõigest kokku sündis üks roosa kaardike:



Mõned roosad Swarovskid kaunistavad nii kleiti kui ka kotti, et oleks ikka uhkem ja pidulikum. Nüüd võib küll peole minna!
Pildid tehtud õhtupäikeses ja ei ole kohe üldse õigete värvidega. Seelik peaks olema kärts-fuksiaroosa. Eks teinepäev teen tavalise valgusega mõne pildi veel.

tintsik kirjutas @ 19:34 - Link - kommentaarid (15)
07 Mai 2012
Armastuse lill

"Üldiselt sümboliseerivad tulbid ideaalset armastatut. Erinevat värvi tulpidel on samuti erinevad tähendused. Näiteks punased tulbid sümboliseerivad inimese pühendumust armastusele,..."
pulmad.ee


Ma armastan tulpe. Nii vaasis kui peenral. Kimp tulpe on kevadel üks kaunemaid lilli. Kui palju erinevaid värve ja õisi!
Proovisin eile paberiribadest tulpe teha.



Valminud pisikese kimbukese juurde sobivaid pabereid valides mõtlesin ennekõike rõõmsavärvilisele kevadisele kaardile. Lõpptulemus aga sai hoopiski teistsugune, veidi "vana" olemisega, aga omamoodi armas.



Vana ja pisut määrdunud ilme saamiseks kasutasin Distress ink'i. Mõned punased Swarovskid leidsid ka koha kaardil. Ja päris suur ports hinge, südant ja armastust sai sinna ka...
tintsik kirjutas @ 13:30 - Link - kommentaarid (7)
05 Mai 2012
Veel üks pulmakaart

Kuidagi ei saa pidama, nii palju uusi mõtteid ja ideid on pea täis. Abikaasa juba küsis, et mida ma kõikide kaartidega peale hakkan. Vat ei teagi. Aga kindel on see, et ma teen neid veel. Ja mitte vähe.

Kaia´s Scrapbooking Fairy Tale #22: pulmad - veel üks kaart sai valmis:



Proovisin teha paberiribadest roose ja lehti ja ühe südame tippisin ka väikseid südameid täis. Väike atlaspaelalipsuke leidis ka oma koha. Jäin täitsa rahule tulemusega. Ainult et pildistamisega sai selgeks jälle kord tõsiasi - ei ole lihtne saada pildile sedasama, mis silmale paistab. Andetu fotograaf vist



tintsik kirjutas @ 22:26 - Link - kommentaarid (14)
04 Mai 2012
Pulmadeks

Kaia´s Scrapbooking Fairy Tale #22: Pulmad teema sobib hetkel hästi minu uute proovimistega paberimaailmas - üritan paberiribasid rulli kerida ja sel moel lilli ja muud huvitavat kokku liimida, umbes nii:



Aga et asjal ikka eesmärk ka oleks (loe: et mu lillnikerdised mitte niisama sahtlisse seisma ei jääks), võtsin nn "pulmakutse" vastu. Nii sündiski pisikese proovitööna see kaart:



Kasutusele said võetud:
- naturaalvalge kartong kaardi aluseks
- kollakas träpsuline kartong, mille üks serv sai pitsiliseks lõigatud
- heledate roosidega läbipaistev dekoratiivpaber
- 3mm paberiribad, millest tehtud lillkaunistus
- Lucite plastiklill südamikuks + pisike pärl
- beež atlaspael
- kuldne südameripats

Detailid kinnitatud kahepoolse teibi, PVA ja UHU liimidega.

Kui päevas oleks veidikegi rohkem tunde...


tintsik kirjutas @ 12:32 - Link - kommentaarid (9)
24 Aprill 2012
Vana ja uus punane

PUNANE on energia ja aktiivsuse värv. Ta on võitlev, ärritav, isekas ja agressiivne. Tõstab vererõhku ja pulsisagedust. Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Niimoodi ütlevad paljud raamatud ja kirjatükid, kirjeldades erinevate värvide mõju. Mulle on punane ikka meeldinud, periooditi. Ilus puhas värv.

Tänases postituses on ka natuke punast - üks vana asi ja teine uus. See "vana" sai valmis veebruaris, mil Isetegija värvilise aasta punane kuu oli kätte jõudnud.



Lihtsad punasd käpikud, kiiluga pöidlad, randmes kahekordne serv, natuke mustrit kindaseljale kootud ja lill tikitud. Südamesse sai üks väike Swarovski ka. Kootud peenikesest villasest lõngast, millele lisaks sai võetud ka siidisegune peenike mohäär. Vardad 1,75.



Otsustasin siin aasta algul, et koon iga kuu ühe kindapaari ja selle juurde teen ka sobivates värvides ühe kaardikese. Nii ta sündiski, see uus ja väheke ka punane. Mõeldes sõprusele, armastusele ja südamlikkusele...



Piltidel on värvid natuke valed - punane on tegelikkuses palju säravam. Lisaks muudele omadustele on punane pildistamiseks üks üsna pirtsakas värv. Ja ilm oli pildistamiseks täna pisut hall. Seekord siis niimoodi...
tintsik kirjutas @ 20:49 - Link - kommentaarid (10)
17 Aprill 2012
Sünnipäevaks ühele päikselisele neiule...

...kelle lemmikvärv on kollane (minu oma juhtumisi ka ). Printisin välja riba ühest mõneaastatagusest fotost, mis on tehtud sünnipäevalapse kodulinnas (mis juhtumisi on jällegi ka minu sünnilinn). Selle juurde tegin mõned pabernöörist õied, mis meenutavad ehk ka natuke kullerkuppe. Paar paelajupikest, mõned paberist lilled, südamikeks südamekleepsud ja nii ta valmis saigi:



Palju päikselisi hetki, kallis Anni!

Leidsin ühe kuu aega tagasi tehtud foto ühest teisest sünnipäevalapsest, kes enne küünalde ärapuhumist muutus mõtlikuks oma soovi väljamõtlemisega:



Üle hulga aja tegin ise tordi ja üllatuseks endalegi tuli täitsa söödav. Lille ja liblika tegin martsipanist ja värvisin ära toiduvärvi kasutades.

Palju päikselisi hetki Sullegi, kallis Ketu!
tintsik kirjutas @ 13:38 - Link - kommentaarid (5)
13 Aprill 2012
Kindaid pole kunagi liiga palju

11. aprilli postituses näitasin üht osa pehmest värvilisest kuhjast. Ei, ei olegi sel korral sokivabriku toodang, on hoopis kindad.

Ühinesin aasta algul Isetegija aastaprojektiga Värvispekter. Üsna kohe tuli mõte, et teeks iga kuu ühe värvilise kindapaari ja aasta lõpuks saaks niimoodi kokku ühe värvilise kindakuhja.

Märtsi värviks oli lilla ja need siin on minu lillad käpikud:



Üsna lihtsad ja tavalised, kaunistuseks kaaruspaela vabakäetikand. Õie südamikuks sai lisatud ka mõned lillad Swarovskid.
Lõng: 100% villane + peenike mohäär.
Lõnga kulus: peaaegu terve tokk nii villast kui ka mohääri.
Vardad nr 2, 14 silma vardal.
Kiiluga pöial.
Randmeosas "narriv palmik", mis iseenesest on väga lihtne kududa. Skeem selline:



Skeemil parem- ja pahempidised silmused ning vikkel paremale.
Olen oma kindad ka paberile "jäädvustanud", et oleks hea võtta ja vaadata, mitu silma, mis vardad jne. :





Kuna ma hetkel ei saa kuidagi rahu ja muudkui mõtlen, kuidas ja millest veel mõni kaart valmis teha, siis sai nii, et iga kindapaari juurde tuleb ka sobivas värvigammas kaardike:



Kui hästi otsida, siis leiab kaarti kaunistama miskit ikka - ehtetarvikute karbist, paelasahtlist. Mõned augustajad olen ka aegade jooksul soetanud ja kunagi Zelluloosi paberipoodi sattudes valisin läbi raskuste mõned lehed ilusat paberit ka. Näe, kus neid nüüd vaja läheb!



Ega see erinevate detailide kokkusobitamine mul lihtsalt ei tule. Küll on tunne, et peaks veel midagi lisama, siis jälle, et palju sai. Aga las "laps" mängib, peaasi et rõõmus on!
tintsik kirjutas @ 16:09 - Link - kommentaarid (13)
Kui nii väga tahaks proovida...

... aga kodus pole suurt midagi, millest üht kaarti teha, siis tuleb appi võtta niit ja nõel ja need vähesed paberid, mis sahtlis olemas on (no nii igaks juhuks kunagi ostetud) ja nuputama hakata, mis neist saab.

Selle kevade moevärvid on rõõmsad ja ergud ja üks neist tundub olevat ka fuksiaroosa. Nii ma rõõmustasingi, kui leidsin kera roosat iirisniiti ja paberi, mis ka üsna palju roosa on. Algajal, kelle pea on paks ja pulki täis scrapbooking'u piiritust ja kirevast maailmast, on lihtsam, kui kusagil on püstitatud mingi konkreetne ülesanne. Oma netiavarustes kaevamiste käigus peatusin ka Kaia scrapbooking'u blogis, milles parasjagu käimas väljakutse Kaia´s Scrapbooking Fairy Tale #19. Selle juhend ütleb: "Kasuta oma töös päris või võlts õmblust". Tea kas minu tikitud tekst ka selle alla sobib? Igatahes mulle tundub ta küll täiesti päris käsitsiõmmeldud õmblus olevat Kaart ise sai niisugune:



Eks õppimist ja harjutamist vajab see tegevus veel palju-palju, aga tegemislust, mis endaga kaasa haarab, on väga lahe. Mõmmukas, näed, mis Sa oma õpitoaga tegid!
tintsik kirjutas @ 10:33 - Link - kommentaarid (5)
11 Aprill 2012
Lapitekk Aasta Emale

Juba mitmeid aastaid koovad Isetegija käsitööfoorumi usinate näppudega neiud-naised kauneid lapikesi, millest saab kokku uhke tekk Aasta Emale. 2011. aasta tekk sai niisugune:


Foto on pärit Isetegija käsitööfoorumist Susa postitusest

Tekk antakse Aasta Emale üle emadepäeva pidulikul kontserdil Estonia kontserdisaalis. Olen aastaid seda kontserti nautinud ning viimastel aastatel teki üleandmise hetkel mõelnud - ka minu lapike võiks seal olla. Sel aastal võtsin julguse kokku ja panin ka enda nime projekti kirja. Väike hirm oli hinges, kui lapikesed posti läksid. No et kas nad ikka püsivad mõõdus või on vahepeal transpordiga kosunud või kõhnunud...

Ma olen laisk kuduja. Laisk selles mõttes, et ma ei viitsi kunagi teha proovilapikest ning arvutada, kui mitu silma kui suure tükikese annab. Ega ma pole eriti palju kudunud ka asju, kus iga millimeeter kindlalt paigas peab olema. Seekord sain laiskusest võitu ja tegin kõik algusest lõpuni nii nagu peab - kudusin proovilapi, pesin selle läbi, viimistlesin nagu peab ja arvutasin kokku, kui mitu silma ja rida on vaja 20x20 cm lapikese kudumiseks. Niisugune sai minu pisike proovilapike:



Olen kindel, et tänu proovilapikesele pääsesin suuremat sorti harutamisest. Päris harutamata ei saanud siiski ka, sest mustrid käituvad nii erinevalt. Valisin välja ühe mustri, mis raamatus tundus nii kena, aga kui pool lappi oli valmis kootud, oli täiesti selge, et lapike valgub etteantud 20 cm ikka kõvasti väljapoole.

Õnneks kahe ülejäänud lapiga erilisi probleeme ei olnud. Mõlema lapi mustrid pärinevad hiljutiilmunud raamatust "Kuduja mustrikogu" (Lesley Stanfield, Melody Griffiths, Varrak, 2012). Esimene muster kannab nime "Mustikamuster", lihtne kududa ja jätab mõnusa mummulise pinna:



Teine muster on kombineeritud kahest erinevast kirjast - "Võltspalmikud" ja "Vikkelvarrega lehed":


Mõlemad lapipildid on laenatud Susalt

Tegelikult kudusin ka kolmanda - lisalapi ja see on nüüd jõudnud Pärnusse kohale. Oma hajameelsuses ning kiirustades jätsin jälle kord pildi tegemata, nii et laenutasin jälle kord Susa pilti:



Sellega on ka minu väike panus Aasta Ema 2012 tekki antud.

Postituse lõpuks teile üks väike pehme mõistatusepildike, mille lähipäevil lahti harutame: mõista, mõista, mis see on, pehme kui padi, kasvab kirjumaks iga kuuga?

tintsik kirjutas @ 09:20 - Link - kommentaarid (6)
09 Aprill 2012
Kevadiste tuulte meelevallas

Eelmise postituse kuupäev sobis eile veel täitsa hästi kokku suurema osa Eesti ilmaga ja valge lumevaibaga (tõsi, Tartumail sadas lund ikka väga vähe viimasel nädalal, ainult eile õige pisut). Täna aga on päike ja soe ja nii kevadine ja enam ei kõlba selle talvejutuga siin vabandada mul midagi, et .... nujah.

Ma kirjutan siia tavaliselt siis, kui mu emotsionaalne seisund veidi labiilseks on muutunud. Nüüd siis on käes just selline hetk. Eks neid väiksemaid kõikumisi on siin vahepeal veel olnud, aga praegune sundis "sulge haarama". Ma pean järjekordselt tunnistama, et ma olen üks kerglane naisterahvas ja lasen kõiksugu põnevatel asjadel end ikka täiega ahvatleda. Ise ma pean süüdlaseks kevadet hinges, mis kutsub otsima uusi tuuli, aga tegelikult on "süüdlane" hoopiski Mõmmukas-Kaia, kes meile, tartukatest Isetegijatele, möödunud laupäeval seletas, mis imeloom on scrapbooking...



... ja kui palju põnevat kraami kasutada saab, et teha kaarte, albumeid, kollaaže, külmikumagneteid ja paljut muud. Ma olen seni arvanud, et rebi-kleebi-paberi-liimitööd ei ole minu jaoks, et mul pole nii palju täpsust, korrektsust ja püsivust, rääkimata ilu- ja maitsemeelest, et mõni kaart või album valmis teha. Ja siin ma nüüd olen - terve pühapäeva lappasin netis scrapbooking'uga seotud lehekülgi ja ei suuda ära imestada, kui palju põnevaid asju selle tarbeks olemas on.

Et pikk jutt lühem ja konkreetsem saaks, siis ... oli nii, et meil tartukatell oli laupäeval järjekordne kokkusaamine, kuhu Mõmmukas tuli suurte kottide-kohvritega, näitas ja rääkis ja tegi seda kõike nii-nii hästi ja kaasahaaravalt, et märkamatult liikusin minagi paberikarbi juurde ja sealt edasi järgmise laua juurde siis Mõmmuka juurde ja jälle laua juurde ja nii ma sehkendasin, kuni valmis üks kaart. Ma ei saa väita, et see on mu esimene endatehtud kaart, küll aga esimene, mida nii suure õhinaga tegin. Selline ta sai:



Ja ma tahaks teha veel ühe ja siis veel ühe teistsuguse ja veel ... Millegipärast on mul tunne, et see kõik lõpeb ühe suuremat sorti pankrotiga

Mõned pildid meie kokkusaamisest ikka tegin, aga õpitoast neid palju pole, pildistamine jäi natuke tahaplaanile seekord.



Väike seeria sai siiski klõpsitud ka taustakudujatest (Ürask, kuhu Sina siis meil jäid nüüd? Tundsime Sinust suurt puudust!) ja "edevuse laadast" ka. See viimane oli nagu Jürgen Veberi mustkunstitrikk - Kaire muudkui tõmbas oma "kübarast" üha uusi ja uusi asju, mis tal vahepeal valminud olid:







Pildiseeria jätkub siin..
Nii tore päev oli! Meil on vahva rahvas!
Ja õpetaja Mõmmukas on lihtsalt super! Aitäh Sulle, et olid nõus tulema ja jagama!

/tintsik läheb poodi paberit ostma, aga kas osta ainult rohelist ja kollast paberit või roosat ka ja neid vidinaid ka... mis-nad-nüüd-olidki.../


tintsik kirjutas @ 13:53 - Link - kommentaarid (11)
25 Detsember 2011
Jõulud said valgeks ja helgeks

Selleaastane detsember ilma poolest küll jõulule kohane ei ole olnud. Suurem osa päevadest on olnud hallid ja pimedad. Tea, kas ka teil, aga minul puges vaikselt hinge kerge väsimus. Ei leidnud endas tahtmist pikalt ette planeerida ja kingitustega sahmerdada. Lihtsalt ei tahtnud.

Siis aga said ühel päeval piparkoogid ahju, nädal tagasi tõime kuuse tuppa ja märkamatult jõudis ka jõuluõhtu kätte. Koos päris ehtsa jõulumeeleoluga.



Ma ei mäletagi, et oleksin viimastel aegadel nii palju nautinud küpsetamist-kokkamist ja lauakatmist ning koos perega jõuluõhtust koosolemist. Jõulumemm ja -taat olid meil sel aastal veidi noorepoolsed, aga raske ja vastutusrikka tööga said nad väga hästi hakkama.



Lõbus oli nii luuletusi lugedes kui kingitusi saades. Pärast ka, kui mägnisime kingitusteks saadud lauamänge.

Kassugi sai kingijagamisest osa - üks suur ja stiilselt ajalehepaberisse pakendatud kingitus pakkus talle pikalt rõõmu, täpsemalt just selline ajalehepaberist katusealune, kuhu ta kiiresti krabinal sisse kolis ja niimoodi vallatult välja piilus:



Sõime jõuluhane ja kapsast ja sülti ja kartuleid ja iseküpsetatud leiba ja hästi maitsvat kooki ja pohlamagustoitu ja... oehh, kui ümmargused me sellest kõigest olime. Seepärast pidime täna natuke liikuda saama ja nii tegimegi ühe tiiru Tartu kesklinnas ja Toomemäel. Mõned pildid siin teilegi.


Ketu käis Raekoja platsi kuusele riputatud kirjakesi lugemas, paljud neist olid väga vahvad.


Meie suured lapsed lustisid nagu pisikesed mudilased, ohjeldamatult ja mõnuga.

Fotokaga ringi liikudes hakkab silma nii mõndagi toredat. Kas teie teate, et teatri kodu on Tartus?



Antoniuse gildi hoovis on kunstkattega liuväli, kus saab uisutada ka vihmase ja sooja ilmaga. Ja ilus värviline on seal ka:





Ülevalt Toomemäelt paistis puude ja majade vahelt jõuluehtes Raekojaplatsi kuusk. Pimedaks läks. Oleksin veelgi tahtnud pildiaparaati jäädvustada tulesid ja meeleolusid, võtangi ehk teinepäev aparaadi ja statiivi ja lähen fotojahile (sel aastal olen na harva õues pildistamas käinud).

Jõulud on armsad, kui lased nad enda sisse. See on nii mõnus hingetõmbe-, iseenda ja perega olemise aeg.

Lõpetuseks paar tänaõhtust pildikest meie st ja lõhnavast küünlakompositsioonist, mille tegin jõululauda kaunistama.





Mõnusat aastalõpunädalat teile kõigile, kes te mu blogisse olete piilunud.
tintsik kirjutas @ 23:54 - Link - kommentaarid (15)
14 Detsember 2011
Otsin jõulutunnet

Paljud asjad saavad alguse suhtumistest, ootustest, soovidest. Küllap on hetkel minu peas kõik need tundmised mingis kaootilises liikumises, sest ma ei leia sel aastal jõulutunnet üles. Seda lihtsalt pole. Aga ma ei ole veel lootust kaotanud ja püüan viimastel päevadel väevõimuga erinevate tegemiste kaudu jõulutunnet leida.

Võtsin eile ühe punase ja ühe valge lõngakera (Novita Wool) ja vardad nr. 1,75. Lõin lahti raamatu "55 Christmas balls to knit", kus autorid Arne ja Carlos õpetavad kuduma jõulupalle. Juba möödunud talvel otsustasin, et vähemalt ühe jõulupalli proovin valmis kududa. Kudusingi. Sellise:



Päris tore on pallikest kududa ja tulemus igati vahva. Tegin ühe pildi välguga ka, et õiged värvid pildile saaks:



Ma arvan, et vähemalt ühe pallikese koon veel. Nädalavahetusel seisab ees piparkookide küpsetamine ja kui järgmisel nädalal ka kuuse tuppa toon, ehk siis leian kadumaläinud jõulutunded ka üles.
tintsik kirjutas @ 18:30 - Link - kommentaarid (11)
09 Detsember 2011
Kuidas me Liina-Reesi pitsikoolis käisime

Mulle meeldib kududa. Ja mulle meeldib, kui tulemus on ühtlane ja ilus. Ma olen suurema osa oma elust olnud pisiasjades perfektsionist. Varajases nooruses ikka liiga palju... Vanuse kasvades olen õppinud pisikesi järeleandmisi tegema. Näiteks pesust tulnud sokke ma enam ei triigi. See tüütu perfektsionismiiha on üheks põhjuseks, miks mul pole eriti midagi ette näidata pitsikudumise vallas. Vaid mõned õlasallid ja nendegi kudumisel kasutatud lõng ei ole väga peenike. Eks ma olen ju proovinud küll ämblikuvõrku kududa, aga tulem ei ole mu kriitikat välja kannatanud ja nii seisab mul paar lõpetamata pitssalli poolikute tööde karbis ja ootab oma aega.

Ühel päeval nägin kuulutust, mis teatas, et Liina-Rees tuleb Tartusse pitsikudumistarkusi jagama. Aeg oli õige! Kaua võib üks rumal inime' karta juuspeene lõngaga kudumist! Panin ennast kirja ja jäin kannatamatult ootama. Venis see aeg mis ta venis, aga kätte ta jõudis - 3.detsember. Disainimaja juurde jõudes ootas naerunäoline õpetaja Rees juba hoovis kõiki tulijaid ning juhatas õigest uksest sisse. Vahva oli see, et peaaegu kõik kursuslased olid Tartumaa isetegijad ning isegi need kaks tütarlast, kes ametlikult isetegijad pole, käivad foorumis meie tegemisi regulaarselt piilumas.



Kursusest pool hõlmas teoreetilist osa - mis lõngast, missuguste töövahenditega, kuidas kududa ilusat pitsimustrit. Ma imetlen inimesi, kes pühenduvad jäägitult oma tegemistele. Isetegijate hulgas on Rees kindlasti üks nendest, kelle tegemised mu lemmikute hulka kuuluvad.



Lisaks sellele, et Reesi käsitööd on imeilusad, on ta ka väga hea õpetaja. Ta raatsib jagada seda, mida ise on õppinud. Küllap ta nakatab meist veel paljusid pitsikudupisikuga (mulle juba vaikselt mõjus ).



"Puust ette ja punaseks" ja saimegi hakata ise ka proovima.





Õpetajal jätkus silmi ja häid sõnu igale õpilasele. Ta natuke küll sakutas kõiki, aga lõppkokkuvõttes saime kõik hindeks 5+.
Osavamad õpilased said pitsikudumisega väga hästi hakkama ka veidike haavatud ja kinniseotud sõrmega.



Paaritunnise kursuse lõpuks olime kõik õnnelikud. Suur hulk teadmisi juures ja praktilise harjutusena proovilapike ka valmis. Minu oma tuli välja selline:



Kodus ei saanud rahu ja pühapäeva hommikul otsisin välja vana "Pitsilised koekirjad" ning kudusin veel ühe proovilapi:



Ah kui palju tuleb veel harjutada, et ilusat ühtlast pitsi kuduma hakata! Aga ma kahtlustan, et edaspidi koon sokke vaheldumisi pitssallidega.

Armas Rees, tuhanded tänud, et meid õpetamas käisid! Sa oled fantastiliselt vahva õpetaja. Tule meid ikka veel õpetama ja sakutama ka
tintsik kirjutas @ 12:00 - Link - kommentaarid (12)
28 November 2011
Tsirkust ja leiba, sokijukude taustal

Täna pikalt ei lobise, kurk na haige.
Pealkiri ütleb kõik ja pilt visualiseerib:



Ehk siis teisisõnu õpin rukileiba tegema ( seni eriti veel rahule pole jäänud), kudusin veel ühed sokid Regia tsirkuselõngast ning olen nüüd õnnelik sokijukude omanik.



Lõng: Regia World Circus Color, 75% villane, 25% polüamiid, 100g-420m, lõnga kulus 1 kera ja teisest natuke ka, varbaotsa jagu.
Vardad nr 1,75.
Silmi vardal: sooniku- ja sääreosas 20-19-18-17, labaosas 16.
Mahub jalga suurusega 36. Ideaalis peaks saama soonikuosa saapasääre peale keerata.



Lõpuks on täitunud üks mu kauaküpsenud soovikene - olen nüüd sokijukude omanik. Terve komplekti! Tuhat tänu Tiinale Viljandisse! Pole küll kõiki katsetanud, aga esimene mulje on väga hää. Kõige väiksemad, st nr. 36 sobivad ideaalselt minu nr. 36 sokkidele (üks sokk oli mul valmis enne jukude saabumist). Ja kui hea on nende abil sokid kenasti vormi kuivatada! Ja seejärel nii- ja naapidi pildistada



Selle ülitarvilise info leidsin mina järjekordsel külaskäigul Juulikese blogisse. Tänud Juulikesele, et survestamise viljaka lõpuni viisid ja nii jukude sünnile kaasa aitasid!

Lähen nüüd järjekordse mee ja kuuma tee järele.
Ilusat advendiaega!

tintsik kirjutas @ 14:25 - Link - kommentaarid (17)
15 November 2011
Soktoobri järellainetus

Keset sügavat soktoobrit viskasin mina sokivardad nurka (või noh, lõngakorvi tegelikult). Lihtsalt. Võtsin hoopiski kätte ja hakkasin pitsilist õlasalli kuduma, üle poole on valmis, nüüd vaja helmed sisse kududa.



Soktoobris olid täitsa korralikud kuduplaanid - mustrilised seenelõngasokid ja teised veel ja siis lastesokke mõned paarid. Siis aga hakkas mingi Pätu pahandusi tegema. Nii transformeerus mustriline seenesokk randmesoojendajaks, sest mina ei osanud piisavalt lõdvalt kududa. Praegu ootab ta paarilist, no ei olnud tuju enam teist sokkrandmesoojendajat kududa. Iseenesest on ta peris kabe, nii et tõenäoliselt koon talle ikka teise ka kõrvale. Ja see teine seenesokk, sellega läks nii, et idee ja kujutluspilt olid kenamad-paremad kui tegelikkus. Sain sellest aru, kui pool sokki oli valmis ja ta ikkagi meeldivamaks ei muutunud. Harutasin ta algkeraosadeks. Ehk ühel teisel soktoobrikuul arendan seda mõtet edasi.

Ebaõnnestunud sokiüritused vaheldumisi kiirema tööperioodiga tiksutasid aega armutult edasi ja nii saigi soktoobrist november. Või oli see hoopiski vabanemine soktoobrikammitsatest - igatahes urgitsesin ma oma sokivardad korvipõhjast jälle välja ning ühel nõrkushetkel Pulloverist ostetud roheroosatriibuline Tsirkuselõng koos kevadleherohelise mohääriga kasvasid põlvsokkideks.



Kassu vaatas algul mu sokipildistamist pealt, siis aga sekkus otsustavalt.



Millegipärast väljendas ta eriti kirglikku kiindumust neisse põlvikutesse, keerates ennast nii- ja teistpidi ning lõpuks pidas vajalikuks natuke keelega ka limpsata.



Lõpuks sain veidi rahulikumas meeleolus pildid ka teha.



Lõng: Regia World Circus Color, 75% villane, 25% polüamiid, 100g-420m + BBB Filati Soft Dream mohäär, 70% kid-mohäär ja 30% siid, 25g-220m.
Vardad nr 2.
Silmi vardal: sooniku- ja sääreosas 16-18-16, labaosas 14.
Sobib jalga suurusega 36 ning on kootud ühele kenale neiule.

Sellised lihtsad rõõmsavärvilised triibikud, pehmed ja soojad. Soonikuosas natuke keerutasin silmi ka.



Uued sokid natuke teistvärvi tsirkuselõngast on varrastel...
Hea, et soktoober läbi sai ja sokikuduisu uuesti tagasi tuli.

tintsik kirjutas @ 11:46 - Link - kommentaarid (15)
14 Oktoober 2011
Mõnikord sa lihtsalt tunned - elu on seen!

Olen kahel viimasel päeval olnud pikapäevarühmas ja teinud palju palgatööd, mõeldes, et need soktoobersokid seal on pooleli ja NEED seened tuleks veel metsast ära tuua. Tööl on kiired ajad. Küllap seda on vaja. Kuigi tahaks mõelda, et mu päris kirg on ju hoopiski lõngad ja käsitöö. Tegelikult naudin ka oma palgatööd päris palju.

Ühed sokid, mida alustasin paar päeva tagasi, alustasid oma uut elu millegi muuna... Paari päeva jooksul näitan teilegi, millena. Ühed teised sokid, mis nägid ilmavalgust eile õhtul, leidsid oma lõpu taas värviliste keradena - mõte oli kenam kui tulemus. Väike KURI sai minus täna korraks võimust kogu selle jama peale, kuniks jõudsin oma postkastini... Sealt leidsin midagi, mis tegi päevast PÄEVA! Nii vähe on mõnikord vaja, et tunneksid end lihtsalt väga hästi. Aitäh, Susa, selle vahva postkaardi eest, mille oma postkastist leidsin! See on nii armas!



Susa, seen on ÕIGE!
Vabandused kõigi ees, kes ootavad käistöist postitust, ega seegi tulemata jää. Tahtsin lihtsalt jagada emotsiooni, mida Susa saadetud postkaart minus tekitas.
Tervitused kõigile lõngavärvimissõltlastele!
tintsik kirjutas @ 19:37 - Link - kommentaarid (6)
11 Oktoober 2011
Sinine teisipäev ehk peaaegu seenevaba postitus

Korilus, küttimine ja lõngavärvimine on olnud nii kõikehaarav, et pole aega olnud:
- trennis käia (ainult seenemetsa-virgutusvõimlemist olen teinud, eriti seda harjutust, et kummarduge ette ja siiiiiis püsti tõustes sirutus taha);
- perega midagi ühist ette võtta (õnneks on pere täiskasvanud ja suurem osa on üsna rahul, et ma lasen neil rahus olla);
- teoks teha kõik need arvukad ideed, mis seotud värvitud lõngadele uue vormi andmisega (õnneks tuleb varsti tali ja ei pea enam metsa minema);
- teha tehtud käsitööst ning erinevatel käsitöistel kokkusaamistel kogetud emotsioonidest kokkuvõtlikke blogipostitusi (ehk edaspidi kunagi... ma olen tublim... no ei tea...).

Igatahes täna pole ühtegi lõngavärvimispilti ega seenesokki siin. On hoopiski sinine teisipäev - sinised lapitekilapid ja sinised sokid, et vähemalt need tegemised mu blogiarhiivi kirja saaks.

Sini-must-valge lapitekk suusakuningale



Otsus selles projektis osaleda sündis hetkega. Minus on sügav austus tippu jõudnud sportlaste vastu. Nad väärivad austust juba ainuüksi seepärast, et nii kaugele jõudmine nõuab väga suurt pühendumist, järjekindlust, visadust, eneseületamist. Kui paljud teist seda suudaksid? Ma ei saaks sellega hakkama ka kogu maailma "tipptasemel" dopingut kasutades. Mitte miski tegelikult ei saa ära võtta minult neid emotsionaalseid hetki teleka ees, kui meie suusakuningas oma stiilipuhast sõitu tegi, seda oli lihtsalt ilus vaadata.

Minu väike panus suusakuninga tekki:


/natuke läks vormist välja, kuna ümbrikku mahtumiseks sai pooleks kokku pandud/

Käisime Heilyga ühel päikselisel laupäeval tekki Andrus Veerpalule üle andmas, üks jäädvustus sellest ka:



Nii tagasihoidlik, sümpaatne ja meeldiv inimene see meie suusakuningas. Aitäh, Andrus, ilusate hetkede eest!



Aasta Isa 2011 tekis saab olema 2 minu poolt heegeldatud sinist lapikest:




Kõik 3 lapifotot on laenutatud Susalt.

Sinise teema lõpetuseks ühed sokid ka.
Ühes väikeses Eestimaa linnas elab vahva pere - ema, isa, kaks tüdrukutirtsu ja üks poisipõngerjas. Eks talve lähenedes lähevad emmede mõtted ikka sellele, kas mudilastel on ikka piisavalt sooje käpikuid, mütse, jopesid, et külmem osa aastast mõnusalt mööda saata. Nii ma siis ühel päeval kuulsingi, et sooje sokke on puudu, et kas ma ehk oleks nõus kuduma. Olingi. Alustasin kõige väiksematest ja kudusin Robertile ühed proovisokid. Robert on kahe-aastane poiss, aga kuna mu enda kunagisest kaheaastasest on saanud peaaegu kahekümnekahene, siis ei mäletanud ma enam üldsegi mitte, kui suur on nii pisikese mehe jalg. No jalalaba pikkust teada saada pole ju raske, aga kuduma hakates mõtlesin hoopis, et kui kõrge peab olema sääreosa ja kui lai, et oleks kenasti paras ja kummiku sees lötsi ei vajuks ega pigistaks, kui pikuke on kannaosa, et sokk jalas püsiks. Nii ma tegingi proovisokid, sellised lihtsakesed, mis rändavad nüüd kenasti Roberti juurde ja siis saab juba täpselt järgi proovida, kas on parajad või mitte. Minu unelambale said nad igatahes suured - pigem sukad kui sokid:



Lõng: Drops Fabel kirju sokilõng, 75% villane, 25% polüamiid, 50g-205m + Emmeby kiddy sinine mohäär, 70% mohäär, 30% polüamiid, 25g-240m.
Lõngakulu: 32g sokilõnga ja 14g mohääri (st mõlemat alla toki).
Vardad nr. 2.
Silmi vardal:12.



Mohäär läks kuidagi iseenesest ka sokilõnga kõrvale ja tegi sokid hästi pehmeks.



Vat sedamoodi soojendusega algas minu Soktoober sel aastal. Uued sokid juba ka alustatud, sügisesed...
Tegelikult ikka üks seenelõngapilt ka, no ei saa ikka ilma seenteta, selline valik läheb järgmise sokipaari sisse:



Rohelised on värvitud taimedega, oranžikad seentega.

tintsik kirjutas @ 15:00 - Link - kommentaarid (5)
06 Oktoober 2011
Minu esimesed triibu(vöödiku)lised

Quote:
Tere, mina olen Tiina ja ma olen hull


Lugesin seda lauset mõned päevad tagasi Susa blogist ja suunurgad kerkisid mitu head sentimeetrit kõrvade suunas - jess, meid on palju! Ja näe, isegi nime ei pea ma selles lauses ära vahetama

Algas see sügaval suvel ja nüüd on jõudnud sügisesse. Taimed on asendunud seentega ja hulluse staadium juba ei-tea-mitmendaga (palju neid üldse olla võiks?), igatahes lõppu veel ei paista.

Kui väga lühidalt kokku võtta minu tegemised viimasel paaril kuul, siis kõik tööst vabad hetked on kulunud korilusele ja "küttimisele". Korjasin algul kõiksugust haina ja siis ühest päevast alates seeni ning nüüd "kütin" teadmisi, kuidas saada seenest kätte värv ja see lõnga sisse hautada. Oskajad teevad seentega imet ja meelitavad neist välja lummavalt ilusaid värvitoone. Ja ma olen nii hullusti kõigest sellest sisse võetud, et kohe valus hakkab vahel

No igatahes on mul valmis saanud kõige esimeste seentega värvitud lõngadest triibulised:



Lõng: Raasiku 8/2 (importvillast).
Vardad nr. 2.
Silmi vardal 16.
Muster: esimene pähetulnud impro.
Sokk jalale nr. 38-39.
Pesumasina kergpesuprogramm temperatuuril 40 kraadi pesi läbi ka. Said mõnusalt sossuks.

See oli kunagi augusti teises pooles. Teada saanud, et verkjad vöödikud annavad lõngale ilusaid punaseid-pruune-oranže-roosasid toone, pühkisin oma eakad kummikud tolmust puhtaks ja kimasin metsa. Enne ikka uurisin seeneraamatutest ja netist, missuguseid nad välja näevad. Leidsin kukeseeni ja pilvikuid, mõned tatikad ja siis... Tea kas ikka on õiged seened? Mälupilt võib ju petta. No igatahes korjasin ma kokku peotäie pisikesi seenepoisse, lootuses, et nad osutuvad kodus täpsemal vaatlusel ikkagi NENDEKS ÕIGETEKS SEENTEKS. Igatahes kübaraalused olid punased.

Kodus võrdlesin elus vöödikut pildivöödikuga ja olin tulemusega rahul - 45 g pisitillukesi verkjaid vöödikuid rändas kohe... mis kohe - otsekohe potti.


See pilt pole küll mu esimestest vöödikutest, sest ähmiga ei märganud piltiki teha. Selles potis siin on juba suurem saak

Vesi värvus õige pea niiiii ilusaks. Tunni aja pärast kurnasin seened välja ja potti rändas lõng koos maarjajääga. Vahepeal uurisin Pillelt, et kuda ja mida ja sain aru, et kui lõng pole eelpeitsitud, siis saan roosa lõnga. Nii ta tegelikut läkski. Esimene ei olnud küll roosa vaid selline roosa varjundiga pruun, aga sellest edasi tulid järjestikuste värvimistega üha roosamad lõngad. Ja neid värvimiskordi muudkui tuli ja tuli ning lõpuks oli mul olemas terve kuhjake erinevaid roosasid:


Foto laenutatud Külli nurgakeselt.

Esimesed seenesokid saab endale mu tütar. Sokid ju roosad ja talle on see värv ikka meeldinud.



Viis erinevat vöödikulõnga said ritta ja esindavad minu triibuprojekti tööd sel hallil ja sombusel oktoobriõhtul.



Soojendagu nad kandja varbaid ja hellitagu oma lambavillapehmusega (maavillane lõng ei hammustagi alati).

tintsik kirjutas @ 15:14 - Link - kommentaarid (37)
409208 huvilist on minu blogi uudistamas käinud :)