Villane. Heie Villane.
Villane. Heie Villane.
Ilus...Ilus...Ilus on Maa mida Armastan...
14 Märts 2010
Taksolehm ja nööbipuu

Anni ükspäev teatas, et Tiiu on üks igavene nobe tütarlaps- koob kiiresti ja teeb head sööki. Ma siis küsisin, et kes see Tiiu on? Anni ütles, et ega ta päris täpselt ei teagi....a kuule emme, mis see kaske-kaske tähendab?... Tõepoolest, eks...

Ma ise olen mõistagi umbes sama nobe kui Tiiu. Kaks päeva enne õetütre 14. sünnipäeva tuli lõpuks halastav kingiidee. Nunnut lapitekki tahavad isegi pubekad, onju ?!



(Kui sulle tundub, et sa näed tekil märga laiku, siis jep! tunnistan üles- sinna maandus klaasitäs vett. Laiguta kunstfotude jaoks aega ei eraldatud)

Päris samasugust ei tahtnud teha, aga nööbipuu pidi jääma



Midagi roosat ja nunnnut pidi ka olema:



Lehm puhtalt sellepärast, et lambaid poleks...



Tekiootejärjekorras on järjekordselt Maailma Kõige Nõudlikum Klient. Tüdrukahvid läksid Anni voodist lõbustama üht üübernunnut väikest sugulane-tütarlast. Anni lahkelt andis. Teatas, et ahvid on tema jaoks pisut liiga lärmakad...printsesse vaja, nemad on ilusad ja reeglina viisakad. Selline ports siis...
villane posted @ 21:45 - Link - kommentaarid (12)
03 Märts 2010
Rege rauta suvel, käpikuid koo kevadel

Kuigi linnud kiljusid siin hiljuti hääled kiledaks ja "Põhjamaade Veneetsia" oli täitsa päris Veneetsia moodi... mõned isegi olevat kevade lõhna tundnud...
Ma ütlen teile...talv ei ole veel läbi!
Täiesti sünnis on käpikuid kududa.



Äkki on olemas veel mõni käsitööline, kes on öökullidest osavalt kõrvale põigelnud - kulle varrastesse (= parafr. kaikaid kodarasse! ) siin on kullikäpikud.

villane posted @ 08:02 - Link - kommentaarid (9)
24 Veebruar 2010

Tort


Kleit


Kõik.

Palju õnne!
villane posted @ 18:36 - Link - kommentaarid (13)
22 Veebruar 2010
Võlast vabaks!

Ma lubasin juba paar kuud tagasi oma õele, et ta saab endale mütsi. Veel ühe. Samasuguse nagu eelmine. Eelmise oli üks ahne sõbranna endale võtnud. Tal ka vaja ja nii hästi sobis...



Lill oli valmis mõnedkümned minutid peale lubaduse andmist aga ebaintrigeeriva musta munamütsi endaga läks aega. Valmis enesekasvatuslikel eesmärkidel puhtalt "jõu pealt".

Konkureerivad lillekandidaadid olid ka:



Meie järjekordsel keraamikakogunemisel oli mul täpselt nii vähe aega, et toota mõned nööbid (pluss ebaõnnestunud kausstaldrik).
Glasuuriga on nii, et kunagi ei tea mis sealt täpselt välja tuleb. Nööpide peal on hea katsetada.



Sellest mustast jurakast saab pross.

Jälle tugevam Villane.
villane posted @ 13:01 - Link - kommentaarid (5)
18 Veebruar 2010
Talv ei ole veel läbi!

Kaks tilka vett:



Villane valmis vastu võtma järjekordset tuisuhoogu ja Katy Perry (huevershiiiis) .

Sattusin puhtjuhuslikult ravelrys kolades foorumipostitusse, kus keegi otsis õpetust Katy Perry mütsile. Klõpsasin pildi lahti. Lahe müts indiid...tahaks ka! Mõne minuti veensin ennast, et enne kui alustan järjekordset kudumit lõpetan ära vähemalt mõne oma loendamatutest poolikutest... Siis mõtlesin, et ma lähen ja veendun, et ma meie kohalikust lõngapoest nagunii sobivat lõnga ei saa ja rahunen maha, aga ei....saabusin koju ühe toki Bergere de France Alaskaga. Mul on täiesti kindlasti krooniline kalduvus lõngakulu alahinnata. Kokku on mütsis kolm!!! tokki sedasamust. Puuduolevatele kablutasin järele paari tunni pärast, kui oli ilmselge, et ma ei suuda lõpetada ja müts õgib lõnga nagu loom.



Õpetust ei jõudnud ära oodata (Seda pole siiani). Kudusin pildi järgi. Umbes kümnendal real märkasin, et pildimütsil on ilmselt kolm mustrikorda, mina olin teinud neli. Aga ma ei haruta! Tahangi rohkem!



Ma polnud kunagi varem nuppe kudunud. Jälle osavam ja targem

Ilusat talve jätku!



villane posted @ 12:11 - Link - kommentaarid (20)
04 Veebruar 2010
Elu võimalikkusest Läänemaal.
(NB!Ülipikk ja minimaalselt käsitööd sisaldav postitus)


Minu käest on kümneid kordi küsitud, et kuidas ma siis ikkagi rahul olen enda emigreerumisega pealinnast Haapsallu. Teen lühiaruande, järgmisele küsijale hea ette lugeda

Olen siin nüüd elanud 8 kuud ja hetkel olen veendunud, et elu Läänemaal on täiesti võimalik. Mööndustega

Asjad, mis mulle provintsis elamise juures meeldivad:
1.Kõik kohad on lähedal. Haapsalu ühest servast teise jõudmine autoga võtab u 5 minutit (no mul on veel sügavalt juurdunud pealinna sõidustiil) ja jalgsi...oleneb tempost, aga poole tunniga võib küll igale poole jõuda. (Tallinnas närveldasin ummikus tööle minna ca 45 minutit!)
2.Siit tuleb kohe teine hea asi- ei ole ummikuid!
3.Ja ka kolmas hea asi on esimese asja järeldus- laste koolid- lasteaiad on kiviga visata (ma olin omal ajal käsipallur ja kiviviskes kõva käpp)
4.Vaikne, ilus, rahulik. Jalutamiseks kümneid ilusaid marsuute. Ja see on ühe koeraomaniku jaoks äärmiselt oluline!
5.Ilusaim mänguväljak Eestis! See lossipargi oma.
6.PALJU!!! teise käe poode.
7.Täiesti piisavalt meelelahutust. Suvel on kontsert praktiliselt mu oma rõdul pea igal õhtul. Toredad kohvikud, kultuurisündmused ja kino
8.Palju toredaid ja sõbralikke inimesi.

Toredate inimestega seoses tuleb kohe nimekiri asjadest millel on hetkel minu silmis veel kaheldav väärtus, ei saa veel hästi aru on see hea või halb:

1.Kõik tunnevad kõiki!
2.Ja kuna armas Härra Villane on siitmailt pärit, siis teatakse ka teda- igal ajahetkel mil mul on vaja ennast nimepidi esitleda, tekib põliselanikul ahhaaa- efekt. Näide: avaldan soovi enda perekonda kohaliku perearsti juures arvel võtta. Arst: “Mis teie nimi on?” Mina: “Villane”. Väike paus mille jooksul ma näen kuidas vastavalt kruvide ragisemisele muutub arsti näoilme asjalikust pingutavmõtlikuks ja seejäärel lööb nägu särama nagu päike. Arst : “AAAaaaa.....teie olete siis selle härra Villase abikaasa jah? Oi minu laps käis temaga ühes klassis, kuidas tal läheb, lapsena oli tal jube palju kurguhädasid ja kuidas tema isa elab? Saada kindlasti ämmale ka terviseid.....” jne...jne.
Ja nii igal pool. Raamatukogukaarti vormistades, lapsi lasteada- kooli vormistades...Koguaeg. Ma veel ei tea kas see on ikka tore.

Üks asi mis kindlasti on tore on see, et siin on niivõrd lihtne tegeleda igasugu meeldivate asjadega. Sügisel astusin kooli, kus õpetatakse mind mööblirestauraatoriks täiesti ilma rahata, kui enne olin maksnud sama asja eest Tallinnas kursustel käies tuhandeid kroone.
Samamoodi lihtne oli sattuda tohutult toredasse rahvatantsu kollektiivi. Kas meil (Härra! + Proua V) Tallinnas elades oleks aega ja võimalusi (/tahtmist) olnud...ei usu.

Et oma pikk monoloog kuidagi käsitööteemasse nihverdada, siis panen siinkohal pildi seelikust, mille ma õmblesin, et ühtlustada oma garderoob meie rahvatantsu grupiga ühel äärmiselt vahval peol, mis siin provintsis hiljuti aset leidis.



Selle armsa paela ja linase kanga sain peatänavaäärsest õmblusateljeest tagalinnas. Seal on muideks terve valik rahvuslikke paelasid ja triibukangast. (Selline info, et kust mida saab liigub siinmail ainult suust suhu ja on seega minu meelest väga väärtuslik ära toomaks ka siin, äkki mõni haapsallane juhtub lugema . Tagalinn on kohalike keeles see linnaots, kus mina elan ja kuhu kesklinlased/ valgusfoori tsooni elanikud ja kaugemad naljalt niisama ei satu. Kauge on )



Aga need mööndused jah?
On on. Kaubandus näiteks. Kohutav! Ruulib Konsum ja Säästumarket. Peale harjumatu kaubavaliku tõstetakse selles meie kõige “paremas” poes kaupa ringi nagu kass oma poegi. Oled just läbi raskuste teinud kindlaks näiteks kondenspiima asukoha ja järgmisel korral seda otsima minnes vanas kohas teda kindlasti pole. Huvitav, seda kindlasti, aga siiski ei suuda sellist meelelahutust lõpuni hinnata.
On terve nimekiri asju (toiduasju!) mida Haapsalus üleüldse ei müüda ja mille järgi peab pealinnas käima. Ja ma ei räägi mingitest gurmee aitemitest nagu krokodilliliha või midagi säärast...

Ja ilmselt ainult Haapsalus saab eksisteerida sellise sümbioosiga pood nagu Lõng ja Pesu. Ainuke arvestatava lõngavalikuga pood. (Lõngavalik seejuures on alla Villase arvestust)

Põliselanikel on ilmselt hästi teada millisest väikesest poekesest mida saab ja ei pea seda mingiks probleemiks, aga sisserännanul on ikka raske.

Korraliku raamatupoodi ka ei ole.

Hetkel ei torka ühtki muud mööndust pähe. Varsti saab Haapsalu endale esimese kaubanduskeskuse koos korraliku toidupoega, siis jääb mu möönduste nimekiri hoopis olematuks

Tervitused ilusast Haapsalust!
(Ma ikka käsitöötan ka, aga juba teisel kuduprojektil saab lõng natuke enne valmimist otsa...Hirmus!)
villane posted @ 12:51 - Link - kommentaarid (20)
14 Jaanuar 2010
Anni kampsun ja Kuumad Käpikud



See kamps on tükkidena valmis olnud juba oma pool aastat. Esialgu pidi tulema kapuutsiga ja taskutega, Eesti kliima külmade suveõhtute tarbeks.
Aga tema suur viga oli see, et ma kudusin ta tükkidena. Neid oli vaja kokku õmmelda. Ma harutasin neid õmblusi oma kümme korda, enne kui teiste poolikute projektide juurde ta kolisin.
Kuni sõber abikäe ulatas ja ütles: õmble masinaga!

Aga kuna nüüd oli vaja juba tõelise talve kampsunit, siis muutsin kapuutsi kõrgeks kraeks hoopis. Ja taskuid ei lubanud kampsiomanik panna. Taskute asemel lõbusat lammast või ahvi aplikeerida ka ei lubatud. Täiesti igav. (Nagu naistel!)



Lõng : Bergere de France Natura, 100 % alpaca
Kulus 5 tk.

Ilma igasuguse jututa Kuumad Käpikud:



Edit: kuna ma siin oma alpaca tokkidega segadust külvan, siis jutt kinnaste kohta ikkagi ka: Raasiku heie, kahekordselt pluss tavaline valge lõng. Kulus nii umbes toki jagu mõlemat. Number 6 sukavarrastega kootud. Vanutatud pesumasinas 3!!! korda.
villane posted @ 21:48 - Link - kommentaarid (13)
29 Detsember 2009
Kappa nüüd...

Lastele oli vaja selgitada, kuidas Jõuluvana minu tehtud asjad enda kotti saab (ma ei suutnud ju kogu jõuluisetegevust põranda all öötundidel teha). Rääkisin siis, et saatsin postiga jõulumaale ja seal surgatakse täpselt õigesse kotti...et selles pole midagi imelikku...nii tehakse kogu aeg. Anni teatas selle peale, et tema meelest on see ikka päris imelik, aga kui ta selle peale ei mõtle, siis on okei.

Üks armas poiss, kes oma energiaga suudab Ignalina tuumajaamale vabalt konkurentsi pakkuda, sai endale muu hulgas kondimootoriga hobuse:



Üsna naiivne oli arvata, et hobuse seljas kargamine suudab seda energiat veidigi ohjata. Vaene hobune sai väärkohtlemisest sellist vatti, et tema villane pea suutis vaevu vatti villa taga pidada .

Hummer. Laste onu ise tegi.



Rohkem ei tee see aasta midagi.

Lustlikku aastalõppu kõigile!
villane posted @ 16:37 - Link - kommentaarid (6)
17 Detsember 2009
Etskae, veel üks...

See on vist paratamatu, et kui oled lappidesse korra ära armunud, siis järjest väiksemaks need lapid lähevad.



Mulle meeldivad ikkagi tavalised ruudulapitekid kõige rohkem, aga see muster jäi mulle ajusoppi kõlkuma, kui lapitööraamatuid sirvisin. Selline narmastekk on algajale teppijale ka hulga suupärasem tükk. Teppida saab väikesi tekitükke eraldi, ei pea tervet suurt tekki masina all ringi väänama. Minu õmblusmasin on muidugi ka eriti taskumõõtu ja ahvitekkide teppimine sellega oli juba puhas sport.
Aga siin sain kasutada tööstusõmblusmasinat ja ma võtsin sellest viimast
Teki tagant on teppimine paremini paista:



Peale vatiini ja mõne eelmistest tekkidest üle jäänud pisikese kangatüki on tekis kõik materjalid taaskasutuses.



Läheb kotti. Punasesse. Karta on, et ei jää viimaseks.
villane posted @ 10:28 - Link - kommentaarid (15)
14 Detsember 2009
Koolis, ma käisin koolis...

Minust saab tulevane kuulus mööblirestauraator....aga sellest kõigest täpsemalt mõnel järgmisel korral. (mul on kohe kohe valmimas esimene päris enda restaureeritud kapp, ma tahan kogu oma tähelaeva stiilis jutu "siit sai alguse minu kirg restaureerimise vastu" jätta selle kapi esitlemiseks, saate aru, onju)

Esimene asi, mis meile koolis selgeks tehti oli see, et ei saa olla hea restauraator olemata hea tisler...
Sestap anti igale õpilasele kätte tükk sangleppa ja kästi teha rööptapiga kast.
Lubage esitleda rööptapp, totaalselt käsitsi saetud, peiteldatud ja viilitud:



Esialgu pidid neist ilmselt lihtsalt karbid saama, aga kuna meil on kursusel terve hunnik lausa vapustavalt andekaid inimesi, siis mingigi võrdlusmomendi säilimiseks ei saanud enam juttugi olla lihtsalt mingist kastist. Teha tuli KAST.
Aga kuna tisleritöö on meil kursusejuhendaja sõnutsi valgusaastate kaugusel, siis tuli rõhuda muudele nüanssidele





Üks kursusekaaslane lobises välja, et tal on ligipääs kooli keraamikaahjule. Seltskond agaraid sundis teda otsekohe peale tunde jääma
Minu elu esimene keraamikakatsetus :



Muidugimõista nööpidega:



Savi jäi vähekene tassist üle...






Piltidel on tõepoolest PÄIKE! Ja õues on KÜLM! Kui sellele imeõhukesele lumekorrale midagi juurde sajaks, saaks ma raudselt elusuure endorfiinilaksu

PS ja EDIT: leidsin just isetegijast ühe nendest eelkõneldud superandekatest kursusekaaslastest siin
villane posted @ 11:59 - Link - kommentaarid (15)
10 Detsember 2009
Jõuluilu Villaste moodi

Lapsed kirjutasid mr. Jõuluvanale kirja. Suur Vend pani enda soovi kõigepealt kirja, tema on meil JUBE TARK, nagu õde ütleb. Ja siis manitseb, et tema juba tahab endale asja, mis on kohutavalt kallis, olgu õde ikka tagasihoidlik oma soovidega, majanduses on praegu rasked ajad ja nii. Surfasid siis internetis, leidsid vennale sobivas hinnaklassis asja, mis tüdrukule ka päris ok tundus. Esialgu.
Paar sekundit mõtlemisaega ja pisarad und meelehärm olid kohal. Ta tahab hoopis teist asja!
Armuline Vend tegi siis kirjas vastava korrektuuri, samas kallkuleeris juba läbi, et kui õel on kaks asja, siis võiks ju ka proovida....Julge hundi rind on rasvane...
Aga kahtluseuss jäi rindu. Tea kas sellistele ahnepätsudele üldse niiviisi midagi tuuakse. Peaks Jõuluvanale mingit omapoolset initsiatiivi üles näitama, et kuidagi silmapaistvam olla jõigi nende miljonite laste seas.
Mõeldud tehtud...



Et prk Villaste pragmaatilist jõuluilu veelgi täiustada, jagan Teiega seda vaatepilti, mis avanes mulle täna tuppa astudes



Anni palavalt armastatud jõulukalender....JA BARBI !!! Hetkel on omanik lasteaias. Sellest tuleb perekonna suur skandaal...

Seda kõike ei teinud ju ometi SEE koer, kes magab siin. Nunnult. Pole süüdi! Minu äsjapestud VALGE voodikatte peal. VOODIS!!!




Täiesti käsitöötu postitus. Lähen koon patu lunastuseks kiiresti ühe päkapiku või midagi.
villane posted @ 12:39 - Link - kommentaarid (13)
03 Detsember 2009
Käisin hullamas!

Tallinna Rahvaülikoolis toimus vahva plekksõle kursus. Terve hunnik naisi istus laua taha kokku ja kukkus haamriga pleki pihta taguma. Mitu punslit sai kõveraks taotud ja saelehti läks nigu sooja saia.
Kui ette juhtub, siis sirvige Eesti sõlgede raamatut. Ilus!

Proovitööks anti ette üks õhemat sorti plekileht. Sae plekki!...mitte ära lõika, ütles Tark Naine.
Kerge, näis, oli tal seda öelda. Teha ei olnud.

Proovitöö:


Ja siis anti juba mehisem tükk ette. See eelmine pidi olema reeglite järgi lapik nagu kopikas vastu lauda, mulle meeldis kummis vorm rohkem- väänasin...läks. See teine ei läinud, nii mehine oli. Aga teda sai oksüdeerimise ja lihvimisega kiusata.



Teel Tallinnase viskasin ühe bareti valmis

Muster vabalt saadaval ravelrys

PS! Ma ARMASTAN päkapikke! ...kui tahan nööri mööda (rahvakunstnik ) laps käib...
villane posted @ 14:09 - Link - kommentaarid (11)
26 November 2009
Valmis olla!

Mul on üks tuttav, kelle tuttava tuttaval juhtunud ükskord selline lugu...
Oli üks igati ontlik perekond. Kohe väga korralik. Terepaluntänan perekond. Isegi pereisa ei tarvitanud kreftisemaid sõnu. Väidetavalt isegi siis mitte, kui midagi kuhugi vägakoledassekohta läks. Saanud siis selle perekonna esimene võsuke nii vanaks, et sukelduda päkapikurallisse. Targemad lapsed olevat igati valgustanud seda korralikult kasvatatud last, kes ka esimest aastat lasteaialaps, et päkapikk on selline mõnus tüüp, kes igast staffi kohale tassib hommikuti. Lapsukesel olid seega mõistagi ootused väga kõrgele aetud. Lugenud päevi koos lasteaiakaaslastega millal need tüübid liikvele lähevad. Lapsevanemad aga olid äärmiselt skeptilised päkapikkude suhtes. Mingi nõme kaubanduse pealetung ja üleüldse, mõelge kui kahjulik on esimese asjana hommikul kohe kommi süüa!
Aga nomissa teed. Ei taha ju oma lapsest mingit heidikut ka teha. Mõtlesid siis korralikud lapsevanemad, et mingi lahendus ja kompromiss peab olema.
Päkapikk tõi kauaoodatud Esimesel Detsembril sussi sisse....porgandi!!!
Elevil laps läinud õhinal sussi piiluma, leidnud sealt porgandi....vaadanud pikalt, pikalt nõutu pilguga porgandi poole ja öelnud kurva häälega: Mine p...sse päkapikk!!!

Prk Villane toetab kaubanduse võidukäiku täie hooga. Tõenäoliselt on mõni hommik esimese asjana ära söödud nii mõnigi transrasvadega batoonike. Ja pühapäeviti on neil komme ka plastmassi kohale tarida. Esimesel rallipühapäeval saab Bärbi arvatavasti endale uued pulkadega kingad (kontsakingad) ja aegajalt on sussi sees täiesti ebavajalikud kleepsud. Aegajalt on raamatud ka või plastiliini ja muud säärast samas vaimus.
Tüübid tarivad staffi juba paar aastat selliste suuremahuliste susside sisse:



Et ilusam oleks:



Poiss on 7ne. Huvitav, kas nüüd koolilapsena tehakse koolis vastupidist valgustustööd? Tõekuulutajana peaks meie 7ne ilmtingimata ka Neiu Viiesele kõik täpselt selgeks tegema...
Kahju oleks. Ehk peab ühe aasta veel vastu...

villane posted @ 08:40 - Link - kommentaarid (11)
24 November 2009
Heegeldasin

Ma ei ole eriti suur heegeldamise sõber. Paar aastat tagasi tabas mind mingi hullus ja ma otsustasin hakata päevatekki heegeldama. Kaheinimese voodile, nii oli plaan. Esimese hooga sai nii umbes paarkümmend lappi valmis ka. Aga nüüd nemad seisavad. Selge on see, et päevatekiks nemad lähema dekaadi jooksul ei saa... Millekski muuks ka ei kipu saama, sest lõng mille ma tookord valisin on üdini sünteetiline, enam ei taha selliseid katsudagi.

Võtsin täna esimest korda peale seda tekiprojekti heegelnõela välja. Selliseid pisikesi asju oli päris tore heegeldada:






Selline heegeldus nõudis juba jõudu ka


Ja kas see teos klassifitseerub juba haiguse alla ?

villane posted @ 11:17 - Link - kommentaarid (4)
22 November 2009
Olen osav diplomaat

Meil on üks tore tädi. See tädi ( te võite edasi laulda, a mul läheb nüüd tekst teiseks ) on meie Neiu Viiesele tohutu autoriteet oma küünemaalingute, punaste huulte ja pideva blingolekuga. See on see tädi, kes lakib küsimise peale otsekohe küüned erkroosaks, ei ütle, et viiene on veel liiga väike sellisteks asjadeks. Staaristaatust süvendavad veelgi edevad kingitused, mida Tädi aegajalt teeb- haldjatiivad, krõbisev printsessikleit, roosa peegel jne jne.
Ükskord oli kingituseks roosa karvane tumba ja mätsing prügikast neiu uude päris OMA tuppa.

Ükspäev tulime lasteaiast ja see nimetet karvane tumba oli molekulidena mööda korterit laiali.
Ümber nende tükkide kepsles üks äärmiselt rõõmus (emane!) koer. Äraütlemata rõõmus, roosasid tükke lendas pilvena tema ümber, kui ta oma sabaga vehkides näitas kui rõõmus ta täpselt on. Ja sama palju kui oli rõõmu oli ka pisaraid. Laps röökis, pisarad purskusid ja koer oli rõõmus.

See, kuidas ma sellest olukorrast välja rabelesin (jättes vahele mõned(kümned) eelnenud episoodid), on toodud alljärgnvatel piltidel:


Voodriga


Pr. Marmelaadi pakutud versioon lambakanga saamiseks eelmises postituses oleks mõistagi oluliselt intrigeerivam olnud, aga tõde on täpselt nii proosaline- lambad olid kahh tumbast tehtud. Mõne lamba jagu tükke on veel.
villane posted @ 19:22 - Link - kommentaarid (10)
047716 Külalist