Mirjami hobiblogi
Mirjami hobiblogi
About Me
Age: 50- (miinus)
Location: maal
Zodiac Sign: Sõnn
Blog Description
Naudin isetegemist, imetlen ilma ja häid inimesi
What I like...
elada siin ja praegu
What I hate...
Archive
Viimased postitused
Märts 2019
August 2018
Juuli 2018
Aprill 2018
Veebruar 2018
September 2017
Mai 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
Link
kunstikaubad
lipsust prillitoosiks
mütsimuster
kohev lilletekk
riidepuust jõulupärjaks jmt
lõngatibud
lõngast leevikesed
sitast siidi
jõulukaunistused
koepindade ühendamine - erinevad viisid
Tekstiiltoorained
heegeldatud kroon
quilting - Pink Caramel
teksa quilt
purjekad -quilt
ideid krousimiseks
õmblismasina kott
õmblusmasina ja -tarvikute kotid
rebase järjehoidja
pehmed kaisukad
heegeldatud linik
huvitav lapitöö
vintagepatterns
VANAD POSTITUSED
taskurätitaskud
Reading...
Currently listening to...
Last Movie seen...
Quote


010740
Visits

28 Märts 2019
MIDA TEHA PIMEDATEL ÖÖDEL...

...kui on sinu valvekord, pead püsima ärkvel ja olema valmis vastama kõnedele või veebivestlustele. Kui uni tükib peale ja juba päris mitu tundi pole tulnud ühtki kõnet ega vestlust. Kui kuulad öös ülejäänud pere unist nohinat ja püüad oma silmi lahti ja vaimu virgena hoida - mida siis teha, et silmad tõesti lahti ja vaim virgena püsiks? Võib kasvatada tiritamme, eeldusel, et arvuti ja kõrvaklapid jäävad terveks, võib õppida inglise keele sõnu pähe, võib lugeda midagi tarka ja õpetlikku, võib teha paljut muudki: näiteks opereerida kasutuskõlblikuks oma vanad sukkpüksid. Sukkpükstena neist enam asja ei saanud, tallad olid omadega läbi mis läbi, kuid ära visata ka säärtel õitsvate moonide pärast ei raatsinud. Seega labad maha, servad üle heegeldada, efekti mõttes väikesed tipukesed kah külge - ja käivad tänaseni. Tegu ise jaanuarikuine, ka ülejäänud pildid pärit samast ajast, kuupäevad veidi erinevad. Heegelnõel oli peenike (ausalt, numbrit küll vaatasin, aga peast enam ei mäleta) ja poolvillane lõng, mida kasutasin, ühekordne. Ja väikest viinerit pildi allservas märkasin alles siis, kui pilt oli üles laaditud - no mis teha, pidin jätma, rohkem pilte tookord lihtsalt ei teinudki



Ja lähemalt:



Jaanuari alguse pilt minu koduõuelt, tehtud enne katustelt lume rookimist. Need seal all pole kaevikud, vaid jalg- ja sõidurajad - sai kõvasti üldfüüsilisega müratud. Peale katuste puhastamist tuli uus lumi peale, mida sai umbestäpselt sama palju, kui pildil näha. Kuna sellise koguse sulamine võtab ka aega, siis praeguseks on meie õuelt lumi sulanud vaid jalgradadelt, mujal on veel korralikud virnad, alates 30cm-st ja õpetades meetriga. Kel soovi, tulge järele, annan tasuta talvenostalgiat





Mirjam2 posted @ 12:23 - Link - kommentaarid
25 Märts 2019
ÜKS TORE TEGEMINE

Alustasin tegemist vaikselt juba möödunud aasta sees: kogunenud oli erinevate beebilõngade juppe ja mõtlesin need vormistada üheks titatekiks. Sestap kudusin vabal ajal või kui vaim peale tuli, väikesi "südamlikke" ruudukesi. Muster hästi lihtne, parempidi-pahempidikoes, keskel süda. Ära kasutatud kõik aja jooksul kogunenud beebilõngajupid, kuid tunnistan, et ostsin ühe valge beebilõngatoki ka juurde. Kui tegema hakkasin, vaatasin, et kujuneb suhteliselt roosa, konkreetset lapsukest siis veel silmapiiril polnudki. Ja siis, ühel ilusal hetkel, sai ta olema - sain kolmandat korda vanatädiks ja üks väike tüdruk Mia ootas seda alles kujunevat tekki endale
18ndal novembril möödunud aastal sai tehtud selline pilt:



Kuid lõplik variant selliseks ei kujunenud, kudusin lapikesi veel juurde, sest tundus liiga väike. Lõplik variant oli suuruses 88x93 cm ja kaalus täpselt 330 grammi, lapikesed kokku heelgeldatud, serv ääristatud kinnissilmuste ja pisikeste tipukestega. Alguses kaalusin ka pitsi, kuid tundus too much, seega harutasin üles. Vardad nr 3, allesjäänud lõngavöödest saan nimetada 90ndate alguses õe poolt Soomest toodud beebilõnga Bambino rondo - 100% villa ja Alize baby wool - 40% villa, 40% akrüüli ja 20% bambust. Kindlasti oli erinevaid lõngu veel, kuid vöösid säilinud pole.



Pilt on kehvakene, tehtud mobiiliga ja õhtuses toavalguses, kuid järgmise päeva varahommikul asus tekike juba omaniku poole teele.

Ja veel paar sügisest pilti, klõpsatud 22. oktoobril, esimene kojusõidul läbi autoakna



ja teine juba hiljem, loojangu ajal väikesel jalutuskäigul, sest õhtu oli kaunis ja toasistumine tundus patuna



Kaunist kevadet kõigile!

Mirjam2 posted @ 13:29 - Link - kommentaarid (2)
04 Märts 2019
PAREM HILJA KUI LEIDA...

Järjepidevuse huvides panen kirja natuke vahepeal tehtut – nikerdasin mobiilikoti vööl kandmiseks. Paljudel mu rõivastel pole sobiva suuruse või –kujuga taskut, kuhu mobiil susata – ja mobiili kaasaskandmine on muutunud veidi olulisemaks, sest seal on mul programm, mis arvestab liikumisaktiivsust. Starost ne radost, nagu ütlevad idanaabrid, ja vanuse kasvades peab ennast natuke rohkem jälgima ka. Nojahh, alternatiiv olnuks rõivastele rohkem ja sobivamaid taskuid õmmelda, aga see olnuks minusuguse laiskvorsti jaoks liig mis liig. Kuigi – tunnistan - igasugu toredaid mõtteid ja ideid käis peast läbi küll. Aset leidis see nikerdamine nüüd juba veidi rohkem kui pool aastat tagasi, mäletan, et valmis sain ühe Potteri-filmi ajal – oli see nüüd Harry Potter ja üheksavägised (on sellise nimega film üldse olemas?) või midagi muud - pole eriline fänn, aga ühise kogupereüritusena telku ees käras küll. Seltskonna mõttes . Ülespildistamise aeg on igatahes 26.08.2018 – ju ta siis millalgi varem augustikuu jooksul valmis sai.

ühelt poolt



ja teiselt ka



Kasutusse läksid pisikerade kotist sobivad jäägid, kõik ühtlaselt nimetud-silditud, päris palju ka harutatud lõngu. Ka lukk on taaskasutus, mingi vana rõivaeseme küljest pärit. Voodrit sees ei ole, ei näinud nagu vajadust; sisemus selletagi päris ilus ja puhas. Heegeldatud kinnissilmustega, otsad rea alguses ja lõpus narmasteks sõlmitud (tegelikult ka üle heegeldatud, et paremini püsiks).


Taasiseseisvumispäevaks (20.08.2018 ) tegin torti, retsepti leidsin Maalehe 12. juuli 2018 lisast Targu Talita, tegu piduliku koogiga Domino küpsistest, šokolaadist ja toorjuustust.



Retseptist pidasin sisu osas kinni, kaunistasin küll teisiti, nii nagu mulle rohkem meeldis.
Retsept:
Põhi:
300 gr Domino küpsiseid
90 gr võid

Küpsised purustada, segada sulavõiga ja pressida küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (20 cm) põhja ja äärtesse. Seejärel panna vorm külmkappi

Esimene kiht:
300 gr maitsestamata toorjuustu
50 gr maitsestamata jogurtit
50 ml vahukoort
150 gr Karl Fazeri piimašokolaadi (mina kasutasin siin ja edaspidi Kalevi küpsetusšokolaadi)
3-4 Domino küpsist
(1 tl pulberželatiini)

Sulata šokolaad vesivannil, lase veidi jahtuda. Vahusta omavahel toorjuust, jogurt ja vahukoor, lisa sulatatud šokolaad ja sega kõik läbi. Määri kreem küpsisepõhjale ja pane uuesti külmkappi. Vahemärkusena ütleksin, et esimene kord õnnestus ülihästi, tarretus kenasti ära. Teist korda oli mul veidi teistsugune toorjuust, ja kas olenes sellest või millestki muust, igatahes ei tahtnud tarretuda – pidin pisut želatiini lisama. Edaspidi ilmselt lisan igaks juhuks ka sellele kihile želatiini

Teine kiht:
300 gr maitsestamata toorjuustu
50 gr maitsestamata jogurtit
100 ml vahukoort
1 tl pulberželatiini
2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
(Kirsid või murelid)

Paisuta želatiin 2 sl külma veega, sulata madalal kuumusel . Vahusta omavahel toorjuust, jogurt, vahukoor ja suhkrud, vala peene joana sisse želatiin, samal ajal segades. Pudista sõrmede vahel katki Domino küpsised ja puista esimesele toorjuustukihile (mina panin ka kirsse). Määri peale teine kiht ja pane külmkappi tarduma. Hoia külmikus 3-4 tundi.

Glasuur:
100 gr Karl Fazeri piimašokolaadi
60 ml vahukoort

Glasuuri valmistamiseks kuumuta koor keemiseni ja lisa šokolaaditükid. Sega, kuni šokolaad sulanud. Eemalda kook vormist ja kata nii kiiresti kui saad šokolaadiga ning pane uuesti ca 10 minutiks külmkappi. Seejärel kaunista ja lase hea maitsta Mina kasutasin kaunistamiseks granaatõuna, originaalretseptis olid ette nähtud:

Kaunistamiseks:
2 tl kakaod
0,5 tl suhkrut
Mureleid
5 Domino küpsist
Selleks siis vahusta koor koos kakao ja suhkruga, kaunista kook vahukooretutsude, murelite ja küpsistega.

Mulle meeldis granaatõunaversioon rohkem – less is more Granaatõuna hapukus tasakaalustas väga hästi koogi rammusat šokolaadisust. Üldiselt oli väga maitsev kook, mitte liiga magus, samas rammus ja šokolaadine.

Ja veel – meie 12.augusti rahe, mis võttis maa üsna valgeks ja võrkkiike lausa hange tekitas. Kahjuks ei pildistanud hangesid majaräästa all ja narmendama löödud kõrvitsalehti. Kõrvitsasaak tuli sellest hoolimata hea ja toekas



.jpg" border="0" alt="" />

Veidi imelik ja naljakas on praegu (kus meil veel lund oma pool meetrit kindlasti) üles panna suviseid rahepilte, kuid järjepidevus on järjepidevus Loll, aga visa, nagu ütleb meie oma rahva suu.

Lõppenud aasta oli käsitöö ja üldse toreda ja loomingulise osas suhteliselt aher – oma osa mängis üha kasvav töökoormus, mis lõpuks tasapisi tappa ähvardas. Osaliselt seetõttu ja osaliselt asjaolude (elu) sunnil vahetasin 1. jaanuarist töökohta ja vähemalt praegu tundub, et igati õnnestunult. Nüüd on töö küll vahetustega, kuid võimalus seda teha kodus – mis on suurepärane vaheldus. Mul on jälle oma aega, olen puhanud ja tasapisi on ka igasugused toredad mõtted ja ideed ajukurdude vahele pesa tegemas. Elu on ilus!



Mirjam2 posted @ 13:31 - Link - kommentaarid (3)
27 August 2018
PIDŽAAMANDUS...

...on nakkav. Kuna minu pidžaamapüksid sobisid põhimõtteliselt ka tütrele (vaja lihtsalt teha veidi pikemad) ja ka tema armastab hommikuti mõnuledes uimerdada, tegin 2 paari pükse tallegi:



ja kangas lähemalt:



Kangad ostetud Abakhanist ja sihtotstarbeliselt ehk siis just selle eesmärgiga sai sinna poodi mindud Tegu õhema puuvillase kangaga, lähtusin valides põhimõttest, et oleks ihu vastas pehme ja mõnus. Lihtne sirge lõige ja lai kumm värvlis - ei midagi erilist ega keerulist. Kuna tegu laia kangaga, kulus 1 pikkus pluss õmblusvarud ja laia värvli osa, aga sentimeetreid täpselt ei mäleta, sest tegu ise sai tehtud nii umbes veebruaris - nii laisaks olen muutunud.

Varasem pidžaamanduse-teemaline üllitis on siin
Mirjam2 posted @ 05:31 - Link - kommentaarid (4)
13 Juuli 2018
ÜKS AMMUNE TEGEMINE

Nagu pildilt näha - nii ammune, et lumigi veel maas Tehtud küünlakuu lõpus seekordsetest jõulu ja aastavahetuse küünlajääkidest ja vahaplönnidest. Eks see tegevus hakkab juba rutiiniks kujunema



Varasemaid sarnaseid tegemisi: küünlakuul 2016, märtsis 2014, detsembris 2012, jaanuaris 2012 ja aprillis 2010, kus on kirjas ka see, kuidas ma seda tavaliselt teen
Mirjam2 posted @ 11:59 - Link - kommentaarid (2)
08 Aprill 2018
SEEKORD

tahtsin lisada endale meenutuseks ühe asja, mille koostegemisel osaline olin - rõõmuga. Juhtus see varsti juba ligi 3 aastat tagasi, kui üks hea kolleeg, meie kunagine juht, lahkuma sunniti. Väga hea ja inimlik juht oli ja küllap suures osas seetõttu ka oma juhtide poolt ära saadetud sai - ametlik (otsitud) põhjus oli muidugi teine. Küllap ei sobitunud see inimene lihtsalt meid kureeriva asutuse suhteliselt vägivaldsesse töökultuuri. Igatahes tahtsime kolleegidega talle meie poolt midagi kaasa anda, midagi, millesse külmadel talveõhtutel või ka jahedatel suveöödel mähkuda; midagi, millesse omalt poolt tema jaoks endi südameist sisse kudusime. Kuuldavasti olime kingituse saanud kolleegi sõnatuks võtnud - mida temaga just tihti ei juhtuvat



Minu osa selles on mõned lihtsad valged lapikesed, millest tehtud pildid kahjuks koos abikaasa telefoniga looja karja läksid. Kasutasin ripskoes raami sisse mustri kudumiseks parempidikoes põhjale mustriks pahempidiseid silmuseid. Mustridki olid lihtsad: süda, kaheksakand, lumehelves jmt. Loodan, Juta, et Sul läheb praegu oluliselt paremini Mina meenutan Sind ikka kui üht asjalikku, konkreetset ja väga inimlikku juhti ning äraütlemata toredat inimest Jaksu!
Mirjam2 posted @ 17:05 - Link - kommentaarid (2)
28 Veebruar 2018
UUEL AASTAL...

...uue hooga korduvad kõik vanad vead: need, kes olnud väiksed põrsad, nendest saavad suured sead.

Seega ei hakka siinkohal vinguma ja halisema omaenda laiskuse, kehva ilma ja külmunud maa teemadel, vaid asun asja kallale. Tegime möödunud aasta lõpus kolleegidega ühe produktiivse töökoosoleku. Sel ajal, kui suud tööteemasid jahvatasid, nakitsesid näpud jõulupärgi teha. Siinkohal tänud mu äiale, kes aia tagant variseda ähvardava kase maha võttis - kahju küll vanast põlispuust, kuid tema okstest õnnestus meil päris mitmesse peresse natuke jõulurõõmu ja -sära võluda. Ja on vana tõde, et sotsiaalsfääris töötavad inimesed on loomingulised - nad lausa peavad seda olema, kui ei taha kalestunud ja panetunud ametnikeks muutuda

Meie ühise töö viljad, kõigepealt suur plaan:



Nüüd natuke detaile ja sära:







Viimasel pildil oli esiplaanil minu looming. Aga kuna tegevus inspireeris ja ka materjali jäi jääki, siis nikerdasime tütrega kodus ka veel 2 pärga. Mina panin enda oma töölauale, tütar viis oma nii ruttu minema, et pilti ei saanudki.



Möödunud aasta on käsitöö koha pealt üsna aher olnud - töö võtab viimse mahla välja ja hingenuumavate tegevuste asemel olen enamuse vabast (veel!) ajast lihtsalt magamisele ja metsas hulkumisele kulutanud. Nüüd olen aru saanud, et midagi tuleb muuta - elurõõm läheb muidu kaotsi. Natuke mõtteid on, aga julgust pikki samme võtta veel mitte - loodan selle aastaga selguse kätte saada

Ilusat alanud aastat kõigile isetegijaile! Ja seda nii kitsamas kui laiemas mõistes

Ja suur-suur tänu mu headele kolleegidele Mašale, Innale, Nastjale ja Monikale, kellega koos on alati suur rõõm midagi meisterdada!
Mirjam2 posted @ 08:01 - Link - kommentaarid (1)
06 September 2017
AEG LÄHEB

viimasel ajal kuidagi väga kiiresti. Hullumeelselt kiiresti. Ja käsitöödega ei ole ka viimasel ajal väga ühele lainele jõudnud - mingid asjad on juba pikemalt pooleli, mingid asjad idee-tasandil ja hädasti vaja ära teha, aga aeg muudkui läheb. Kihutab, võiks öelda.

See sai selgeks ka siis, kui suvel emal külas käies nägin ta voodil kunagi sünnipäevaks tehtud tekki - üks esimesi asju üle vahepealse pika aja, mille ette olin võtnud ja juba äragi unustada jõudnud. See oli ca 15 aastat tagasi, kui emal oli ümmargune sünnipäev tulemas ja nagu ikka varakult lastele teade laiali saadetud, et temal, vanal inimesel (tollal eriti!), ei ole enam midagi vaja, ärge jumalapärast midagi kokku ostma hakake! Nojahh... tühja käega nagu ka imelik sünnipäevale minna, saati veel ümmargusele...

Tuli idee, teha emale lõunauinakuteks kerge unetekk, peal laste joonistustest inspireeritud pildid. Suurendasin siis laste joonistusi koopiamasinal, otsisin välja kõik kangajäägid, taaskasutusse läks ka mõni vähekasutatud selga enam mittemahtuv riideese ja nii ta valmis saigi - ühel pool pildid rohelises raamis, teisel pool oranž õhuke fliis (sellest poolest jäi pilt tegemata), et oleks ikka soe ja pehme. Vatiini vahel ei ole. Pildid on tehtud aplikatsioonidena ja erinevate tikkepistetega aluspõhjale kinnitatud. Siin sai tollal ca 10-aastane tütargi veidi kaasa aidata Nüüdse pilgu ja teadmistega üle vaadates teeks paljut teisiti, kuid eks see ese ole valminud selle aja oskustele, teadmistele ja kogemustele tuginedes. Ja las ta siis sellisena mu blogis ka olla - idee iseenesest on ju armas





Oli tore taaskohtumine, nii mul kui lastel

Mirjam2 posted @ 12:34 - Link - kommentaarid (2)
15 Mai 2017
KUTSUSIME KEVADET

lähemale lihavõtteks lillepärgi meisterdades. Juhtus see juba aprilli keskel, kui lumi tuli ja läks ja jälle tuli ja läks ja lilleilu kuhugi väga kaugele tundus jäävat. Aluseks on ajalehepulkadest punutud pärjad, mis üle värvitud ja lillede ning muu kätte sattuvaga kaunistatud. Olin seekord õpetaja rollis ja õpilasteks minu kallid kolleegid - toredad, nutikad ja osavate kätega tüdrukud kõik. Meie väikese töötoa tulemusena valmis selline ilu:



Aitähh Mariale pildi klõpsamise eest! Kahetsen vaid, et ei teinud pilti nö puhtal laual, oleks kõik paremini mõjule pääsenud. Kuna kogu meie üritus oli nii mõnus ja meeleolukas, materjali jäi ka üle ning et ma eriti jäägikotte jätta ei taha, tegin kodus ka endale ühe pärja kummutile:



Sai selline ülikülluslik, nii et alust peaaegu ei paistagi, sest tahtsin järelejäänud jupid võimalikult ära kasutada. See pärg on mu elutoas kummutil siiani, selle vahega, et tibusid enam pole. Selle eest hoolitses kass, kes öösiti nad ükshaaval lahti kangutas ja ainult talle teadaolevasse kohta peitu tassis - ikka üks öö ja 1 tibu korraga. Kummutil olev lina on mu mehe vanaema (või mõne tema õe) kätetöö. Vajab varsti ilmselt väikest parandustööd, sest servad hakkavad tasapisi narmendama kuluma ja vajavad uuesti üle tegemist.

Kaunist kevadet!

Mirjam2 posted @ 07:11 - Link - kommentaarid (2)
07 Märts 2017
KEVADINE DISAINITUHIN...

...tuli seekord oodatust varem. Olid siis põhjuseks vahepeal üllatavalt soojaks kiskunud ilmad, lumevaene talv või muidu motoorne rahutus - kes seda enam öelda oskab. Igatahes tekkis hinge sihuke kripeldav tunne, sõrmed hakkasid sügelema ja pilk uuris tualettlauana kasutusel olevat kummutipealset kriitilise pilguga - jajah, on küll kuidagi väsinud olemisega see kraam mis sealt vastu vaatab...

Nojahh, ehtekarbina kasutusel oleva karbi valge värv oli suht tuhmunud, kuigi karp ise veel üsna korralik ja kasutuskõlblik. Ja see hobusepalsami totsik, mida prügikastina kasutasin (no ei viitsi iga näoveevatitutsakaga teise tuppa prügikasti juurde joosta) tundus kah kuidagi kohatu ja alasti... Ja kui kuskilt alateadvusest hakkas vaikselt kerkima idee romantilis-roosilistest asjakestest, mis kellegi blogis (Pisilind? keegi teine? vabandust, ei mäleta, aga tänan idee eest!) silma jäänud - oli asi otsustatud. Paar salvrätikut, natuke vastavat liimi ja viimistluseks matti käsitöölakki - ja tehtud saigi. Veidi rohkem nikerdamist nõudsid vaid topsiku servad.





Kummutipealne kohe palju värskem
Mirjam2 posted @ 10:55 - Link - kommentaarid (2)