Mirjami hobiblogi
Mirjami hobiblogi
About Me
Age: 50- (miinus)
Location: maal
Zodiac Sign: Sõnn
Blog Description
Naudin isetegemist, imetlen ilma ja häid inimesi
What I like...
elada siin ja praegu
What I hate...
Archive
Viimased postitused
Aprill 2018
Veebruar 2018
September 2017
Mai 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
Link
kunstikaubad
lipsust prillitoosiks
mütsimuster
kohev lilletekk
riidepuust jõulupärjaks jmt
lõngatibud
lõngast leevikesed
sitast siidi
jõulukaunistused
koepindade ühendamine - erinevad viisid
Tekstiiltoorained
heegeldatud kroon
quilting - Pink Caramel
teksa quilt
purjekad -quilt
ideid krousimiseks
õmblismasina kott
õmblusmasina ja -tarvikute kotid
rebase järjehoidja
pehmed kaisukad
heegeldatud linik
huvitav lapitöö
vintagepatterns
VANAD POSTITUSED
Reading...
Currently listening to...
Last Movie seen...
Quote


007104
Visits

08 Aprill 2018
SEEKORD

tahtsin lisada endale meenutuseks ühe asja, mille koostegemisel osaline olin - rõõmuga. Juhtus see varsti juba ligi 3 aastat tagasi, kui üks hea kolleeg, meie kunagine juht, lahkuma sunniti. Väga hea ja inimlik juht oli ja küllap suures osas seetõttu ka oma juhtide poolt ära saadetud sai - ametlik (otsitud) põhjus oli muidugi teine. Küllap ei sobitunud see inimene lihtsalt meid kureeriva asutuse suhteliselt vägivaldsesse töökultuuri. Igatahes tahtsime kolleegidega talle meie poolt midagi kaasa anda, midagi, millesse külmadel talveõhtutel või ka jahedatel suveöödel mähkuda; midagi, millesse omalt poolt tema jaoks endi südameist sisse kudusime. Kuuldavasti olime kingituse saanud kolleegi sõnatuks võtnud - mida temaga just tihti ei juhtuvat



Minu osa selles on mõned lihtsad valged lapikesed, millest tehtud pildid kahjuks koos abikaasa telefoniga looja karja läksid. Kasutasin ripskoes raami sisse mustri kudumiseks parempidikoes põhjale mustriks pahempidiseid silmuseid. Mustridki olid lihtsad: süda, kaheksakand, lumehelves jmt. Loodan, Juta, et Sul läheb praegu oluliselt paremini Mina meenutan Sind ikka kui üht asjalikku, konkreetset ja väga inimlikku juhti ning äraütlemata toredat inimest Jaksu!
Mirjam2 posted @ 17:05 - Link - kommentaarid (2)
28 Veebruar 2018
UUEL AASTAL...

...uue hooga korduvad kõik vanad vead: need, kes olnud väiksed põrsad, nendest saavad suured sead.

Seega ei hakka siinkohal vinguma ja halisema omaenda laiskuse, kehva ilma ja külmunud maa teemadel, vaid asun asja kallale. Tegime möödunud aasta lõpus kolleegidega ühe produktiivse töökoosoleku. Sel ajal, kui suud tööteemasid jahvatasid, nakitsesid näpud jõulupärgi teha. Siinkohal tänud mu äiale, kes aia tagant variseda ähvardava kase maha võttis - kahju küll vanast põlispuust, kuid tema okstest õnnestus meil päris mitmesse peresse natuke jõulurõõmu ja -sära võluda. Ja on vana tõde, et sotsiaalsfääris töötavad inimesed on loomingulised - nad lausa peavad seda olema, kui ei taha kalestunud ja panetunud ametnikeks muutuda

Meie ühise töö viljad, kõigepealt suur plaan:



Nüüd natuke detaile ja sära:







Viimasel pildil oli esiplaanil minu looming. Aga kuna tegevus inspireeris ja ka materjali jäi jääki, siis nikerdasime tütrega kodus ka veel 2 pärga. Mina panin enda oma töölauale, tütar viis oma nii ruttu minema, et pilti ei saanudki.



Möödunud aasta on käsitöö koha pealt üsna aher olnud - töö võtab viimse mahla välja ja hingenuumavate tegevuste asemel olen enamuse vabast (veel!) ajast lihtsalt magamisele ja metsas hulkumisele kulutanud. Nüüd olen aru saanud, et midagi tuleb muuta - elurõõm läheb muidu kaotsi. Natuke mõtteid on, aga julgust pikki samme võtta veel mitte - loodan selle aastaga selguse kätte saada

Ilusat alanud aastat kõigile isetegijaile! Ja seda nii kitsamas kui laiemas mõistes

Ja suur-suur tänu mu headele kolleegidele Mašale, Innale, Nastjale ja Monikale, kellega koos on alati suur rõõm midagi meisterdada!
Mirjam2 posted @ 08:01 - Link - kommentaarid (1)
06 September 2017
AEG LÄHEB

viimasel ajal kuidagi väga kiiresti. Hullumeelselt kiiresti. Ja käsitöödega ei ole ka viimasel ajal väga ühele lainele jõudnud - mingid asjad on juba pikemalt pooleli, mingid asjad idee-tasandil ja hädasti vaja ära teha, aga aeg muudkui läheb. Kihutab, võiks öelda.

See sai selgeks ka siis, kui suvel emal külas käies nägin ta voodil kunagi sünnipäevaks tehtud tekki - üks esimesi asju üle vahepealse pika aja, mille ette olin võtnud ja juba äragi unustada jõudnud. See oli ca 15 aastat tagasi, kui emal oli ümmargune sünnipäev tulemas ja nagu ikka varakult lastele teade laiali saadetud, et temal, vanal inimesel (tollal eriti!), ei ole enam midagi vaja, ärge jumalapärast midagi kokku ostma hakake! Nojahh... tühja käega nagu ka imelik sünnipäevale minna, saati veel ümmargusele...

Tuli idee, teha emale lõunauinakuteks kerge unetekk, peal laste joonistustest inspireeritud pildid. Suurendasin siis laste joonistusi koopiamasinal, otsisin välja kõik kangajäägid, taaskasutusse läks ka mõni vähekasutatud selga enam mittemahtuv riideese ja nii ta valmis saigi - ühel pool pildid rohelises raamis, teisel pool oranž õhuke fliis (sellest poolest jäi pilt tegemata), et oleks ikka soe ja pehme. Vatiini vahel ei ole. Pildid on tehtud aplikatsioonidena ja erinevate tikkepistetega aluspõhjale kinnitatud. Siin sai tollal ca 10-aastane tütargi veidi kaasa aidata Nüüdse pilgu ja teadmistega üle vaadates teeks paljut teisiti, kuid eks see ese ole valminud selle aja oskustele, teadmistele ja kogemustele tuginedes. Ja las ta siis sellisena mu blogis ka olla - idee iseenesest on ju armas





Oli tore taaskohtumine, nii mul kui lastel

Mirjam2 posted @ 12:34 - Link - kommentaarid (2)
15 Mai 2017
KUTSUSIME KEVADET

lähemale lihavõtteks lillepärgi meisterdades. Juhtus see juba aprilli keskel, kui lumi tuli ja läks ja jälle tuli ja läks ja lilleilu kuhugi väga kaugele tundus jäävat. Aluseks on ajalehepulkadest punutud pärjad, mis üle värvitud ja lillede ning muu kätte sattuvaga kaunistatud. Olin seekord õpetaja rollis ja õpilasteks minu kallid kolleegid - toredad, nutikad ja osavate kätega tüdrukud kõik. Meie väikese töötoa tulemusena valmis selline ilu:



Aitähh Mariale pildi klõpsamise eest! Kahetsen vaid, et ei teinud pilti nö puhtal laual, oleks kõik paremini mõjule pääsenud. Kuna kogu meie üritus oli nii mõnus ja meeleolukas, materjali jäi ka üle ning et ma eriti jäägikotte jätta ei taha, tegin kodus ka endale ühe pärja kummutile:



Sai selline ülikülluslik, nii et alust peaaegu ei paistagi, sest tahtsin järelejäänud jupid võimalikult ära kasutada. See pärg on mu elutoas kummutil siiani, selle vahega, et tibusid enam pole. Selle eest hoolitses kass, kes öösiti nad ükshaaval lahti kangutas ja ainult talle teadaolevasse kohta peitu tassis - ikka üks öö ja 1 tibu korraga. Kummutil olev lina on mu mehe vanaema (või mõne tema õe) kätetöö. Vajab varsti ilmselt väikest parandustööd, sest servad hakkavad tasapisi narmendama kuluma ja vajavad uuesti üle tegemist.

Kaunist kevadet!

Mirjam2 posted @ 07:11 - Link - kommentaarid (2)
07 Märts 2017
KEVADINE DISAINITUHIN...

...tuli seekord oodatust varem. Olid siis põhjuseks vahepeal üllatavalt soojaks kiskunud ilmad, lumevaene talv või muidu motoorne rahutus - kes seda enam öelda oskab. Igatahes tekkis hinge sihuke kripeldav tunne, sõrmed hakkasid sügelema ja pilk uuris tualettlauana kasutusel olevat kummutipealset kriitilise pilguga - jajah, on küll kuidagi väsinud olemisega see kraam mis sealt vastu vaatab...

Nojahh, ehtekarbina kasutusel oleva karbi valge värv oli suht tuhmunud, kuigi karp ise veel üsna korralik ja kasutuskõlblik. Ja see hobusepalsami totsik, mida prügikastina kasutasin (no ei viitsi iga näoveevatitutsakaga teise tuppa prügikasti juurde joosta) tundus kah kuidagi kohatu ja alasti... Ja kui kuskilt alateadvusest hakkas vaikselt kerkima idee romantilis-roosilistest asjakestest, mis kellegi blogis (Pisilind? keegi teine? vabandust, ei mäleta, aga tänan idee eest!) silma jäänud - oli asi otsustatud. Paar salvrätikut, natuke vastavat liimi ja viimistluseks matti käsitöölakki - ja tehtud saigi. Veidi rohkem nikerdamist nõudsid vaid topsiku servad.





Kummutipealne kohe palju värskem
Mirjam2 posted @ 10:55 - Link - kommentaarid (2)
08 Veebruar 2017
PIDŽAAMAHULLUS...

...tabas mind möödunud aasta lõpupäevil, kui avastasin, et olen oma lemmikpidžaamapükste tagumiku lihtsalt lõhki istunud. Nojah, juhtub.... Eriti kui tegu lemmikriideesemega, mis alailma seljas ja pesus ja jälle seljas. Mitte et ma tööl-kodus-puhkehetkel vaid pidžaamades ringi jalutaksin, aga ühed korralikud pidžaamapüksid on üks äraütlemata mõnus riideese küll. Eriti siis, kui sust on peale seljaoperatsiooni veendunud hommikvõimleja saanud, kelle igapäevase rutiini juurde kuulub peale ärkamist pool tundi ihuliikmete viibutamast - no ei viitsi peale voodist välja ronimist kohe riietuma hakata, et pärast jälle tööleminekuks ümber riietuda. Ja ka pühapäevahommikusi pannkooke on pidžaamades päris mõnus küpsetada.

Nojah, ja kuna mu lemmikpidžaamapüksid olid piisavalt viledaks kulunud, et tulevikus kaltsuvaiba sees jalataldu rõõmustada, tuli uute järele ringi vaatama hakata. Laisa inimesena käisin kõigepealt kohalikus Marati poes - no milleks ise teha, kui saab mugavamalt :p Aga ei saanud ikka küll - ei leidnud sobivaid, no kohe kuidagi ei leidnud. Ilusaid pükse poes jätkus, aga kõik sellise kena madala värvliga, mis mulle ealistest iseärasustest tulenevalt kohe kuidagi selga passida ei tahtnud. Vanainimese (või siis tulevase vanainimese elik mugavust armastava keskealise) pidžaamapüksid võiksid ikka vöökohani selgakatvad olla, pepu kenasti kaetud ja soojas. Ja et peput on ikka aastatega üksjagu kogunenud ka, ei ole just sünnis oma kallisvara igal vabal hetkel ülejäänud kodakondsete ees lehvitada. Ei jäänudki muud üle, kui vanad püksid lõikeks lõplikult lõhki lõigata ja oma maitse järgi uued valmis vuristada. Loosi läksid 2 määramata aegadest kummutisahtlis olnud riidetükki, pakun, et mõlemad nõukaaja lõpust või uue vabariigi algusaegadest - täpselt enam ei mäleta. Maasikaõielisest-marjalisest sitsiriidest jätkuski täpselt üheks paariks püksteks, oleksid võinud ehk mõned sentimeetrid pikemadki olla. Teisest, siniste motiividega puuvillasegusest riidest, jäi veel killuke üle. Mõtlen sellest oma heegeldatud kotile voodri teha, aga eks näis, täpselt pole veel otsustanud. See on puuvillasegune riide, mis ilmselt sisaldab veel mingit kiudu, millega täpselt tegu, ei oskagi määratleda - meenutab bembergi, aga oleks nagu paksem, kui vanasti pearättideks kasutatud bemberg. Kui kellelgi aimu, millega tegu, võiks mulle märku anda. Igatahes ihu vastas on teine mõnusalt pehme ja siidine. Kunagi plaanisin sellest seelikut teha, kuid siis vaatasin, et selleks on liiga kuri kortsuma. Nüüd pidžaamapükstena vaatan, et pole hullu midagi. Värvlis mõlemal paaril lai pesukumm.

Ja pildid ka - sellised nagu nad just on. Kuna päeval olen tööl, peab pildistamiseks nädalavahetusi passima ja siis oleneb juba ilmast, kas õnnestub midagi korralikult pildile püüda või mitte.



Mirjam2 posted @ 06:44 - Link - kommentaarid (4)
03 Jaanuar 2017
UUE ILMAKODANIKU...

...sünd on alati rõõmustav sündmus. Möödunud aasta 8. novembril sain teist korda vanatädiks, sedakorda väikesele Robinile. Tema õde Melissa sai uhkeks suureks õeks, vanemad õnnelikeks lapsevanemateks - sest mis saab olla suurem õnnest olla tubli ja terve lapse vanem. Ja minu noorem õde sai teist korda vanaemaks - mille puhul olen talle natuke kade Tõsi, seda küll heas mõttes Kiitus ja õnnesoovid veelkord kõigile asjaosalistele!

Sündmus innustas mind oma lõngavarusid luhvtitama - tõsi, värvivaliku suurendamiseks ostsin juurde 3 50-grammist tokki Alize Wool erinevat värvi beebilõnga, sest olemasolevas valikus oli järgi vaid valget ja roosat. Ja vanakooli mutina ma poisslast roosasse riietama ei kipu (mis ei välista tulevikus roosat päevasärki nimetet poisslapse seljas, kõik oleneb sobivusest).

Inspiratsiooni ammutasin Triin Mihkelsoni raamatust "Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele", tõsi, võtsin suht vabalt ja tegin omamoodi, vaid müts ja papud said tehtud üsna õpetuse järgi. Nagu juba öeldud, oli tegu lõngaga Alize Wool (40% villa, 40% akrüüli ja 20% bambust), vardad (nii ring- kui suka-) nr 2,5 ja lõngakulu 2 tokki valget vanadest varudest- kokku 100 gr ja kollast, sinist ja rohelist niipalju kui just kulus - kahjuks jäi valmistoodang kaalumata. Aga pole hullu - otsustasin järelejäänud juppidest kududa lapid, millest hiljem saab teki kokku heegeldada. Nii et no problems.

Kudumistehnikatest kasutasin parempidi- ja topeltpärlkudet. Mütsi ja papude servad said kinnissilmustega üle heegeldatud, konks nr 2,5, ka lillekesed paelaotstes tulid sama konksu kaasabil.





Pakk on asjaosalistel õnnelikult juba vana aasta sees kätte saadud ja järele proovitud (hakkas selga ja jätkub lähemaks paariks kuuks - jess!) - nägin pilti ka väikesest asjade omanikust. Last ennast päriselus näen tõenäoliselt suvel, kui jälle suvise tuuri lapsepõlveradadele ette võtan

HEAD UUT KÕIGILE!

PS lammas on rekvisiit ja tegelikult paki sisusse ei kuulunud. Lihtsalt oli sel hetkel käepärast ja mingi uiupi sunnil pistsin ta ka pildile.

Mirjam2 posted @ 07:27 - Link - kommentaarid (2)
29 Detsember 2016
KUMMALINE TUNNE...

...on, olen nagu takus kana, ei saa blogimisega enam järje peale. Mingitest asjadest on pildid tehtud, aga need abikaasa telefonis kinni - no ei leia varianti, kuis neid sealt kätte saada. Juhe on kadunud asjade paradiisis, aga kuidas pilti meilile või sms-iga teele panna, pole mu muidu nupumehest mees veel lahendust leidnud. No ootame veel. Mingitest asjadest on osad loo juurde kuuluvad pildid veel tegemata - no kuidas sa jutustad pooliku loo. Ja et lood on üha olulisemaks muutunud, eelkõige mu enda jaoks, sellest olen ammu aru saanud. Küllap ealine iseärasus
Mingid asjad on pooleli, sest puudub mõni oluline vahelüli; ja mingid asjad on ammu kasutuses ning tundub imelik neid veel tagantjärgi pildistama hakata. Tüüpiline maa külmand - kärss kärnas temaatika
Kuupäevadest ma enam ei räägigi, need on aja lakkamatus voolus niikuinii kaugustesse kandunud - ja on sellel siis lõppkokkuvõttes määravat tähtsust, millal miski täpselt valmis sai? Ilmselt vaid siis, kui teeniksin sellega elatist ja peaksin kõik oma raamatupidamisest läbi kandma. Nii et elagu vabadus kui tunnetatud paratamatus ja trein siis rahus (nii hinge- kui südame-) oma jutukesi ning riputan pilte kronoloogiasse süvenemata. Las tuleb pealegi mai peale detsembrit ja jaanuar peale maid (hee, tegelikult ju tulebki, kui aastanumbrid mängust välja jätta). Ja loodame, et lugupeetud härra Kronoloogia tuleb mänguga kaasa ja pikka viha ei pea

Jälle jõululaadale ja jälle multikulti - pole see kamp veel päevakorrast maas. Ja kuna kõik loosid õnnestus ka maha müüa, siis on kambal praeguseks õnnelikud (loodetavasti!) omanikud olemas:





Mirjam2 posted @ 13:54 - Link - kommentaarid (2)
28 Detsember 2016
MILLALGI SUVEL...

... lõpetasin ja lõikasin telgedelt maha viimased vaibad. Uusi lõimesid peale seadnud pole ja ei seagi - teljed lähevad omanikule tagasi. Olid nad ju mulle kasutada antud - aitähh, Pille! See ei tähenda kuduhulluse ja ohjeldamatu kaltsuspüherdamise lõppemist - ohh ei - tulemas on lihtsalt uus etapp. Järgmisel suvel loodan üles seada omad isiklikud teljed ja loodetavasti nelja tallalauaga. Kuhugi peab ju arenema ka, eksole Ja materjal muudkui koguneb ja nõuab ettevalmistamist
Need vaibad läksid aga mu õele. Kuna pikkusi üles ei kirjutanud: lootsin oma mälule - lol! - ei oska enam öelda ka, kui pikad nad just olid ja ons sellel üldse tähtsust. Nad lihtsalt olid


Mirjam2 posted @ 06:52 - Link - kommentaarid
12 Detsember 2016
UUESTI

Olen üks neist, kelle blogiga juhtus see seletamatu "miski" - otsingusse pannes näen oma varasemaid postitusi, aga ligi ei pääse ja midagi lisada/muuta ei saa. Alguses rikkus ikka tuju totaalselt ära küll, mis seal salata. Aga kuna ainus kindel asi siin ilmas on see, et kõik on kogu aeg muutumises, siis pole mõtet iriseda - tegin uue vana või siis vana uue kasutaja.

Minu varasemaid postitusi saab lugeda siit

Toredate taaskohtumisteni!
Mirjam2 posted @ 13:39 - Link - kommentaarid (1)