Kaksti kamber
Kaksti kamber
pisike, aga minu oma
10 Mai 2009
Tere jälle üle pika aja! Sikutasin väikese vahe kiirete tegemiste vahele ja näitan ette viimased tegemised.

viimane töö. Selle projektiga tunnen, et võtsin ette suurema tüki kui hammustada jaksasin või tahtnuks. Aga ma ei kahetse mitte karvavõrragi, et projektis osalesin. Eelkõige põhjuseks see, et ehk muidu poleks hakanudki rahvuslikku käsitööd uurima (muidugi mitte uurimistöö mõttes, vaid lihtsalt huvi pärast). Esialgu mõtlesin küll, et mis see siis ära ei ole, ideid oli täpselt parasjagu, aga kui juba tegemiseks läks ja iga korraga midagi uut ja põnevat leidsin, siis oleks tahtnud kõike teha ja erinevaid tehnikaid järgi proovida. Siin tekkiski väike konflikt soovide ja saamiste vahel - puhtalt ajapuudus oli see, mis ei lasknud suuremaid projekte ette võtta, nii ma siis jäingi pisemate asjade juurde. Küll aga on palju-palju rohkem teadmisi ja ka huvi rahvusliku käsitöö ja selle sulandamise vastu kaasaega. Unistus on ka rahvarõivad tulevikus valmis teha. Aitäh, Susa, et projektivedamise ette võtsid!

Aga viimane töö sai tehtud täiesti viimasel minutil, kahe töökoha kõrvalt pole pikemalt aega lihtne leida. Tikkimismotiiviks kindamuster raamatust "Eesti kindakirjad", lõng ka täitsa maavillane. Üks järjehoidja pool valge ja teine mustaga - eks lugeja ise vaatab, kumb rohkem meeldib



Õhtuti lastele matemaatika õpetamise kõrvale sai heegeldatud ka uus boolero tütrele. Motiivi leidsin internetist, kohandasin seda veidi ja varrukad kombineerisin ise. Materjaliks heleroosa Steinbach Capri, kulus ca 200 g.



Viimasena näitan jõuluaegse vestisaaga tulemust - tegin vesti ümber, vahetasin halli lõnga rohelise vastu ja tulemus on palju parem. Värv on pildil nagu on, toavalguses ei saa midagi normaalselt pildistatud. Oskustest endiselt ei räägi




Ja veel - kaunist emadepäeva kõigile emmedele! Ja muidugi lastele - ilma nendeta me ju emmed poleks!

» kaksti posted @ 17:40 »»» - Link - kommentaarid (2)
10 Märts 2009
varumehetöö sai läbi. Lapid sellised:



Lõngaks, nagu nõutud, Novita 7-Veljestä, mida ma varem kasutanud pole, ei ole väga pehme ja mõnus, aga sokkide kudumiseks peaks küll hästi passima, ilmselt ostangi seda ka edaspidi sel otstarbel. Peenike sokilõng on küll ilus, aga ei ole ma peenikese lõngaga sokikuduja, käe all peab ikka tunda olema.
Sokkidega edasi ka. Poja läheb nädalavahetusel kolmeks päevaks noorkotkaste laagrisse, avastasin, et villaste sokkide puudus kummitab. Õnneks on praegu vabad õhtud olnud, nii et kaks paari sain valmiski - materjaliks sokilõngajäägid ja jämedam villane, valge Novita, rohelist ei tea.



PS. Jalad pildil pole poja omad

Viies ei tahtnud kuidagi tulla. Ideed, mis tõsiselt huvi pakuvad, on liiga mahukad ning kahe kuuga valmis kahjuks ei saa. Seega tuli üks pisike projektike - vanast voodilinast linik. Ei mäletagi lina päritolu, aga õmblused olid nii kõverad, et pidasin paremaks laiali lammutada ning kuna kangas oli kena, pilutasin mustritriipude vahelt ja heegeldasin külge raamatust "Äärepitsid" leitud pitsi. Kuna praegu see kolepaha surutis, siis nimelt ei läinud uut materjali ostma, vaid kasutasin heegeldamiseks tavalisi õmblusniite - kaks roosat ja kaks halli. Suuremal pildil on seda ka näha. Tunne oli tehes küll, nagu tegeleks ämblikuvõrgu, mitte heegeldamisega



Tegelikult on mul viimasel ajal blogimisega üldse selline tunne, et ei tihkagi oma asju eriti teistele näidata. Järjest on nii palju meistreid, kellel tuleb kaunist käsitööd nagu Vändrast saelaudu (mitte halvas mõttes, ikka kiitusena mõeldes), et endal lausa piinlik oma tavalisi töid väljanäitusele panna. Oleks siis midagigigigigi, mida perfektselt oskaks ja seda rada edasi läheks, või vähemalt lahedaid või pööraseid ideid või midagi hoopis teistsugust, aga ei miskit. Kõik lõpuks ikka samad sokid-kindad, mõni üksik teistmoodi asi ka, aga endale tundub seda nii vähe olevat... aga noh, ega ma pooleli ka jäta, kui juba blogima olen hakanud. Kui muud pole, siis vähemasti märk maas, mis tehtud. Ja aitab kah virinast . Tegelikult on mitu asja pooleli, mõnest pildid puudu ja palju rohkem veel plaanis, seega tuleb hoopis tegutseda, onju.

» kaksti posted @ 19:20 »»» - Link - kommentaarid (1)
13 Veebruar 2009
Talveunes olen.
Panen mõned asjad üles, muidu koguneb neid liiga palju ja siis ei viitsi keegi enam postituse lõppu kerida.

Kolm mütsi.
Vaiga juba tükk aega pirises, et temal mütsi vaja ja villevalo-mütsi. No proovisin järgi, täitsa kukkus välja küll. Lõng Maximast vist pärit (ta ise tõi, mina ei tea miskit), kulus natuke alla 100 g. Ja kudusin seda soonikuna põikipidi, hoopis teine mulje kui püstisega. Laiust ca 40 cm (mütsi pikkus st) ja pikkust vastavalt pea ümbermõõdule.


Järgmistelt piltidelt võite puude taustal vabalt ära tunda Stuarti, kellel oli vaja oma pikk punane pats ka mütsi sisse peita. Krunniga ja krunnita. Ja niisama-sukana ka müts, Stu ise tagant piilumas.
Lõnga tõi ka tema mulle ise, jube karvane, nii et piltidelt vist väga miskit näha pole, aga käes on mõõõnus pehme.




Emale ka müts. Mustri sain muidugi isetegijatele tavapärasel kombel - inimestele pähe vahtides ja mustrit üles kribades (seekord üks lugeja, kes raamatukogus käib, loodetavasti ei mõistnud ta mu piidlemist valesti ). Emmele meeldib, juba tahab teist samast materjalist veel (mohäärisegune jäägikotilõng).


Ja oh imet, isegi värvispektri jõuluvärvid sain valmis Foorumis sain ilmselt puudujamärgi külge, kuna jäin paar tundi ülespanekuga hiljaks, asi iseenesest oli ikka enne juba valmis.
Ma ei tahtnud hakata ekstra materjali ostma, mis tähendas, et tuli jääkide varal hakkama saada. Maasikasokid - punane ja roheline on ju jõulused värvid ning asi see meie sooja talvega maasikaid kasvatada.


Sõbrannale sai heegeldatud linik, mis ootas tärgeldamist. Materjali oli täpselt 50 g ja tingimuseks ovaalne kuju. Ausalt, selle ÕIGE mustri otsimiseks kulus rohkem aega kui kogu liniku heegeldamiseks kokku. Harutamine muidugi kaasa arvatud, kuna pikkadel ridadel on nii tore avastada, et oled eelmisel real või veel varem vea teinud Ja siis lõpuks avastada, et niiti nagunii ei jagu ja kõik üles harutada. Teinekord kulub kolm korda suuremale linikule kolm korda vähem aega.
Aga ilus sai ikka. Mõõdud ca 30x60 cm.


Samale sõbrannale sai üle-eelmisel suvel heegeldatud ka motiividest pluus, aga pilti ei raatsinud ta kuidagi mulle jagada. Nüüd siis läksin ja tegin ise, kahjuks küll mitte seljas, aga võin kinnitada, et seljas istub ta väga hästi, seljast äravõtmine on muidugi probleemne, sest liiga hästi istub
Materjaliks Abakhanist kunagi saadud mingi egiptuse- või elevandinimeline lõng, teatud valguses õrnalt sinaka tooniga ja kergelt läikiv (sama, mis tütre boolerole sai). Suurus 36 ja kulus umbes 200 g.



» kaksti posted @ 11:00 »»» - Link - kommentaarid (4)
08 Jaanuar 2009
Laiskvorst kirjutab jälle.
Kõigepealt tahaks suured tänud öelda kõigile, kes Karlova raamatukogus toimunud käsitöö näitusmüüki toetasid - nii müüjatele kui ka ostjatele. Sain siit ka ise päris mitmed jõulukingitused (lõikelaua sõbrannale Vaigalt, lauajupimaali ema elukaaslasele Kikuliisult, kilpkonnapadjad lastele Killukallilt, kaunid ehted tütrele ja tema sõbrannadele Drexilt, Vikikeselt ja Hettylt jm) ning külastajad ütlesid vaid kiidusõnu, et selline ettevõtmine üldse aset leidis. Avaliku saladusena mainin ka seda, et kevadel, nii aprillis, tahaksime teha veel ühe näitusmüügi - emadepäevaks, aga selleni on veel mõni kuu aega. Näitusmüügi korraldamine oli meile sedalaadi üritustest esmakordne - just mahu ja ulatuse poolest, asjatamist palju, aga hea meelega poleks tahtnudki ära lõpetada, lihtsalt tore on näha rõõmu inimeste nägudel, kui nad on saanud endale või lähedastele kinkimiseks midagi täiesti erilaadset ja käsitsi tehtut. AITÄH TEILE!

Avastasin arvutist veel eelmise aasta pilte, mis ette näitamata.
Kõigepealt sokid - lõngaks sokilõng Riia mäe Abakhani tagant keldripoest. Vahva kirju toon. Sokid olid mul ka siinsel näitusel müüki pandud, aga keegi ei tahtnudki neid osta, nuuks. Ok, tegelikult pole nuuks, sest ma põhimõtteliselt ei tee ühtegi asja, mida ma ise kasutada ei tahaks või kellelegi kinkida ei saaks, mis tähendab, et nagunii oli mul ka omal sooje sokke vaja (vana maja ja külm põrand) ning aktiivses kasutuses need nüüd rõõmsalt ongi.


Teiseks veel ühed randmesoojendajad, mis ka müüki said ja äragi osteti. Lõng kodustest jääkidest (mitte päris mohäär, aga midagi selle segu) ning roosad klaaspärlid sisse kootud.


Kolmandaks tegin ema palvel talle jõuludeks vesti. Hoolimata sellest, et mustreid ja lõikeid nii palju neits leida, ei olnud ükski päris see, mida tahtnuks. Lõpuks leidsin ühe, millel oli vaid pilt, kuid see meeldis mulle neist enim. Ja asi see siis pildi järgi kududa, eks ole. Probleem tekkis aga sellega, et lõnga olin ostnud Maximast mingi sooduka ajal 2 100-grammist tokki ning kahtlustasin, et võib puudu tulla (mu kahtlus osutus muidugi tõeks). Seepärast hakkasin vesti kuduma hoopis ülaltpoolt ning kombineerisin ka mustrit meelepärasemaks. Vestid ei ole kunagi mu lemmikud olnud, aga see meeldis nii, et oleksin nõus isegi kandma . Lõng saigi muidugi umbes puusakondi kohal otsa (hea,et mitte varem) ning et poes sedasama enam osta ei olnud (oli ainult mingit koledat oranži, mis ei sobinud selle ilusa punase juurde kuidagi), kasutasin helehalli, mis sai ka kaelusekandiks. Ema ütles vesti kätte saades, et see oma toonidega oleks nagu päkapikult pihta pandud, aga mis teha, jõuluaeg ju, mis nad siis jätavad oma riideid vedelema Tegelikult selgus aga hoopis kurb tõsiasi, et vest jäi siiski lühikeseks, mis tähendab, et ma pean alumise ääre üles harutama ja pikema kuduma. Kuna aga seda helehalli ka mul enam pole, pean midagi muud välja mõtlema. Ühesõnaga - vestisaaga jätkub. Praegu aga pildid siin:
Idee. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja teostus:

Jälle igavene udune pilt, millal must ometi asja saab korralike piltide tegemisel, tahaks ma teada?

Üks pisike jõulukuuseke ka. See tekkis piiga kätetöö tulemusel, kui esimese advendi aegu, kui Tartu koolide mudilaskoorid Raekoja platsis jõululaule laulsid ning pärast seda igasugu põnevaid töötube sai läbi käia (nagu eelmiselgi aastal), lõpetasime meie raamatukogus, kus vaadati jõulunäidendit ning meisterdati neidsamu kuuskesid. Lapsi oli nii palju, et ei mahtutud ühe suure laua taha äragi. Tore õhtu oli. Lõpuks leidsid meie kuusekesed rippumiseks oma oksa suurel kuusel raekoja platsis.


Last but not least - 4. töö. Nagu ikka, viimasel minutil, ma olen selles osas vist parandamatu.

Kiire jõuluaja tõttu ei hakanud midagi suurt ette võtma, aga samas ei tahtnud teha ka niisama nipsasja. Ning kuna ma juba ammu olen puudust tundnud uuest nõelapadjast, siis otsustasin, et proovin biscornu-tehnikas seda teha. Olen neid Kodukana kaunitare juba ammu imetlenud ning väga meeldib ka setu tikand. Mustri võtsingi "Seto tikandi" raamatust pisikestelt fotodelt ja kohendasin oma värvide järgi - nüüd sai nii meelelt kui vormilt rahvuslik Nööbi asemele panin sini-must-valge klaaspärli, mis minu meelest sinna aga väga hästi sobib.



Edit: Appi, avastasin alles praegu öösel, et nõelapadjast on kaks ühesugust pilti, aga teine pool on ju hoopis teistsugune! Nüüd on igatahes asi õige.

» kaksti posted @ 12:29 »»» - Link - kommentaarid (4)
03 Detsember 2008
peaaegu otsakorral ,ainult detsember jäänud, aga ideid on liiga palju, mis tähendab, et pole ühtegi.

Oktoobrikuu pruuniks projektiks tegin pojale käpikud - ripskoes triibulised. Ammu valmis, laisad aga pildile jääma. Tegelikult juba lumeajal äragi proovitud.


November tuli minul täitsa hall. Tuju kippus erinevatel põhjustel samuti seda tooni olema, päris mustaks õnneks ei muutunud

Hall sall. Ausalt tunnistan, ei mäleta, kes seda mustrit enne kasutanud on, aga kellelgi valmis samasugune imeilus sall ning tahtsin järgi proovida. Lõng sai liiga vara otsa, nii et salli pikkuseks jäi vaid veidi üle meetri, laiuseks ca 40 cm.


Hallid randmekad. Pärlitega. Eesmärk neil ennast käsitöö näitusmüügil maha müüa, aga ma kahtlustan, et on juba enne lõppu potentsiaalse kandja leidnud (vaata pilti). Mille üle minul endal väga hea meel. Ise ma randmesoojendajaid ei armasta, sest pigem külmetavad sõrmed, aga teistele teen hea meelega.


Kõik kolm võin vabalt liigitada ka projekti alla, kuna tehtud jälle Ravila hulgilao lõngakraamist ja muudest jääkidest, mis kodus leidunud.



» kaksti posted @ 09:10 »»» - Link - kommentaarid (1)
13 November 2008
Hakkan otsast peale. Kogu mu eelmine pikk jutt kadus õhku koos FF enesevärskendusega (on ikka edev plika, teeb seda siis, kui heaks arvab).
Ühesõnaga: Lohekassi lohepikk pajatus.
Lohekass seepärast, et poolteist kuud pole sõnagi kirja saanud ega end projektides näidanud, aga kõik on kaamera kaabli süü. Või arvuti süü. Otse loomulikult pole mina selles süüdi, et arvutikaabel katki või kaamerakaabel kadunud on või veel midagi kolmandat, mis ei lase projekte tähtajaliselt esitada. Pildid kõik olemas ammust ajast, aga ülespanekuga alailma mingi häda. Parandan selle vea nüüd ära ning näitan seekord kaht projekti ja veel mõnda.

3. tööks võtsin kätte viltimisnõela ja veidi villaloori ning toksisin kangale mõned arhailised motiivid. Kui arhailised need tegelikult on, on muidugi küsitav, aga midagi sinnapoole ikka. Siis veidi õmblusmasinaga vuristamist ning valmis sai käsitöötarvete hoidik, millest juba ammu puudust olen tundnud. Pildirida ka:



Projekti ajal olin kudumislainel ning valmis said kolm komplekti sall-mütsid-kindad. Sinised ja roosad on tehtud murdosast lõngahunnikust, mille koos Vaigaga Ravila tn hulgilaost ostsime. Piiga kinnaste puhul proovisin teha lühendatud ridu ning kududa kndad põikipidi. Õnnestuski. Suurema poisi salli ja pirukamüüjakindad kudusin Riia mäe Abakhani taga olevast lõngapoest ostetud lõngast, hästi odav, aga hästi mõnus kududa. Ainuke viga, et sõlmi kippus üsna palju olema. Oma poja tahtis sõrmikud kohe anastada, nii et kudusin talle täpselt samasugused, mida siis soojemate ilmadega ka hoolega kandis.


Suurematele piigadele keerutasin veidi traati ja pärleid.


Suurema aja on aga endale nõudnud (lisaks lastele) meie raamatukogus korraldatud käsitöö näitusmüük, millest meie äärmiselt tublid isetegijad on usinasti osa võtnud. Roheljana, Kikuliis, Jõhvikas, Josefiine, Hetty, Kristab, Vikike, Rylee15, Stuart, Marre, Siret (appi, ma ei mäletagi, mis su kasutajanimi oli ), Vaimustuja, DagmarM, Mimm, Sapsi, Lotos, Abdulabdulamir, Killukalli, Drex, suur aitäh teile panuse eest! Loodetavasti ei unustanud ma kedagi nüüd kogemata ära.
Minu poolt said aga näitusele esialgu sellised sallid:
Sinise salli lõng ka suurekotikraam. Alles kuduma hakates avastasin, et hallikad triibud sisse jäävad (no et pole mitte tahmaseks saanud ).




Saalomonisalli lõnga krabasin (kahjuks liiga vähe) Maximast sooduka ajal. 100 g 24.90, 70% villa. Selline:


Üks kaelakee on ka pildile jäänud, teistega läheb veel aega.

» kaksti posted @ 15:47 »»» - Link - kommentaarid (4)
30 September 2008
Nii, kiire tagantjärgi tegemine nüüd üles. augusti beež ja septembri oranž minu poolt sellised.

Beežiga ei osanud esialgu miskit tarka peale hakata, aga kuna Sandy meil kena šokolaadikarva teismeline piiga ja külmad ilmad tulekul, võtsin nõuks talle selga kampsuni teha. Täitsa ise leiutasin, otse loomulikult rohkete harutamistega, et ikka paras saaks, aga igatahes ta seda täiesti uskumatul kombel kannab ja ei kipugi seljast ära kiskuma ja laseb ka selga toppida (no need mõned hambajäljed sealjuures on ju tühiasi ) Ju saab aru, et soojem on - ta oleks nagu lõunamaa päritolu, suvel otsis ka magamiseks kõige soojemad vatitekialused üles. Pilt on kole totakas/naljakas, ausalt ta tegelt pole sugugi selline, aga pildile teda normaalolekus püüda on sama võimatu kui kärbest õhupalliga tabada.

Albumist blogisse 2008


Augusti jaoks leidsin pisikese kera oranži säbrulist lõnga, ekstra ostma ei tahtnud midagi hakata, sest pole eriline oranžikandja. Aga sest pole midagi. Natuke kombineerimist ja arvutamist ning hargipitsiline sall oligi olemas. Pikkust sel meetrijagu, nii et läheb kenasti ümber kaela ja teist kordagi. Hakkan juba selle tooniga harjumagi
Albumist blogisse 2008


» kaksti posted @ 19:40 »»» - Link - kommentaarid (1)
11 September 2008
Sain ikka üle kivide ja kändude projekti teise osa tehtud ja pildile. Tahtsin proovida, kuidas on "poesokikanda" ja pöidlakiiluga kinnast teha, aga ega see mul eriti hästi välja kukkunud. Ilmselt oli asi selles, et leiutasin kõik ise, selle asemel, et targemaid inimesi ja nende nõuandeid lugeda. Teine asi muidugi, et mustriga asjadesse on neid natuke keerulisem/tüütum kududa. Harutamist oli ikka kohe palju. Kiiluga kinnast ilmselt ei hakka enam proovima, aga poesokikand on täitsa mõnus teha, ühevärviliste sokkide juures kasutan seda arvatavalt ka edaspidi.
Siis oli mingil hetkel tunne, et ei jõuagi lõpuni, lõng saab enne otsa, sellega aga vedas - tervelt 60 cm jäi hallist lõnast alles , punasest mitu meetrit. Lõngad on järjekordselt jääkidekotist väljaotsitud, üritan seda ikka tühjendada, muidu pole uusi lõngu kuhugi panna, mida ju ka osta tahaks . Nii halli kui punast oli veidi alla ühe toki, päritolust pole aimugi, materjal tundub näpu vahel villasegune.
Kolmas asi, mis segas asjade normaalset valmimist, oli see, et meie peaaegu-teismelisel taksipreilil oli väga suur ja õilis soov kudumist õppida... sinna kadus kaks minu bambusvarrast Ja lõpuks olid fotoka kõik akud nii tühjad, et ei saanud piltigi ette, ning laadimine venis tänaseni. Aga see konarlik tee on nüüd ikka läbitud ja tulemus on siin:
Albumist blogi 2008


» kaksti posted @ 20:42 »»» - Link - kommentaarid (10)
28 August 2008
sai minu panuse nende kolme lapi näol:



Materjal siis kõigil, nagu kästud, Jil (100% villa). Aasta Ema lapiteki kudumisel sain sellega juba kätt proovida. Ikka hoopis midagi muud kui sünteetikalisanditega lõngad või kore maavillane. Käe vahel mõnus ja pehme ja jookseb väga hästi.

Sini-valge lapi heegeldamiseks kasutasin tuniisitehnika ja entrelaci kooslust. Tuniisiheegeldamisega on minu puhul selline naljakas lugu, et avastasin selle täiesti kogemata umbes 12-13 aastaselt ise. Alles aastaid hiljem sain teada, et selline tehnika on täitsa ametlikult olemas ja ka selle nimetust ma senini ju ei teadnud. Üsna aeganõudev, aga tulemus on huvitav. Entrelaci proovisin alles nüüd esmakordselt. Loodan ainult, et see lapp ikka lapiteki sisse sobib, on ta ju teistest veidi paksem.

Eile õhtul tegelesin veel teistlaadi käsitööga - punusin piigale 20 peenikest patsi - näpud väsisid sellest rohkem ära kui heegeldamisest või kudumisest

» kaksti posted @ 08:28 »»» - Link - kommentaarid (1)
24 August 2008
Nonii, minu jaoks siis täpselt viimasel minutil lõppenud projekt . Plaanitud ühe töö asemel jõudsin valmis kaks, kuid teine vajab lõngaotste peitmist, nii et ametliku tööna näitan ikkagi oma shrugi ehk varrukaid ehk boolerot - kuidas kellelegi sobib Iga õhtu tunnike kudumist, samal ajal telekast päevaseid olümpiatulemusi piiludes. Mis teha, kui tööl ei saa käsitööd eriti teha. Rõhk sõnal "eriti", kuna tegelikult teine projekt just sel ajal valmiski

Lõng on ostetud Selveri laadapäevade ajal, puuvillase niidi kõrval mõnusat läiget andva polüamiidniidi jooksuga Lang Emotion. Täitsa hea teha, teinekordki ostaks, kui ette satuks (eriti sellise hea hinnaga ) Kulus umbes 300 g.

(Eputrillal vaja ikka igast kandist pilti näidata )

Ja varasemast näitan veel vahepeal piigale õmmeldud seelikut. Oma kangavarusid järjekordse toa ümbertõstmise ajal revideerides avastasin selleks otstarbeks ammuostetud kangatüki. Nüüd siis võtsin kätte ja tegin seeliku valmis. Kui päris aus olla, siis peab see tegelikult voltidega olema, et aga pärast valmissaamist ja voltimist läks seelik kohe kasutusse, ilma et pildile jõudnuks. Kasutasin pärast esimest pesu kohe juhust ja püüdsin selle esimesel võimalusel kaamerasse. Kuid nagu näha, kõndis seelik pesunöörilt otsemaid selga, triikraua poole vaatamatagi. Aga ega sest ole midagi, niisama ka kena.


Ok, läksin lõngaotsi peitma.

» kaksti posted @ 18:53 »»» - Link - kommentaarid (7)