Sain hetk tagasi veel ühe sünnipäevakingituse




Martini vennanaine koos tütrega käisid õnne soovimas ja tõid soojad nunnud sõrmikud. Bianka enda kootud-heegeldatud, ma ei saagi päris hästi aru, kuidas need tehtud on

Olin esmaspäeva õhtul üpriski väsinud, kui projektist pilte näitasin.
Mõtlesin, et räägin ka natukene endatehtud paki saamisloost.

Alustan sellest, et mulle on alati TKV-d väga meeldinud ja see oli mul 5.projekt(lugesin vist õigesti kokku)
Olen alati teinud sellise paki, mida saades rõõmustaksin isegi.
Enne Maagilise sügise projektiga liitumist mõtlesin ikka väga kaua, kas mul lapse-kodu-kooli-töö kõrvalt ikka jääb aega. Aga, olen alati jõudnud ja otsustasin, et jõuan ka seekord. Pealegi nii tore on saada ise kingitusi. Kõigele lisaks oli mul sünnipäev tulemas ja otsus sai tehtud.

Kui loositulemused teatavaks tehti oli mul enam-vähem teada, mis ma Tulihobule paki sisse panen.
Kindel oli see, et maagiline asi on kõrvits (pilt eelmises postituses). Hakkasin siis kõrvitsat õmblema, käsitsi, ainult luku õmblesin masinaga üle. Tegelikult juhtus veel nii, et esimene kõrvits, mis valmis sai jäi tütrekesele, sest ta otsustas, et Littlest Pet Shopi loomakesed tahaksid seal sees elama hakata. Nii pidin mina siis uuesti fliisi, käärid, nõelad-niidid välja otsima ja veel ühe kõrvitsa õmblema. Näpuotsad on mul tänaseni valusad, päris mitu korda läks nõel näppu ja kõrvitsa valmimise hetkeks oli kolm sõrme plaastrisse mässitud.

Söödav osa oli ja mul valmis mõeldud, et saadan vaarikamoosi. Ja mis sõda meil sellest tuli, viimase hetkeni käis võitlus. Martin ja Marie üritasid mind ümber veenda, et äkki saadaks vaarikamoosi asemel purgi kurke. Aga mina jäin endale kindlaks. Lubasin, et ei söö ise sel talvel vaarika moosi, söön kurke.

Kolmandaks asjaks said kätised. Minu enda lemmikud. Ja müstilises kõrvitsas jäi ruumi natukene üle ka, nii otsustasingi sinna peita veel fimopallikee ja kõrvarõngad.

Kui täna hommikul Susa blogi 26.oktoobri postitust lugesin, see osa, kus ta räägib TKV-dest, jäin päris mõttesse.
Loodan väga, et need pakid, mis ma ise saatnud olen, on saajale rõõmu valmistanud. Olen alati püüdnud asjad teha hingega ja sellised, mida saades ka ise rõõmustaksin.
Ise pole ma pidanud samuti pettuma.
Ja nagu Susa kirjutas:\"viime oma TKV projektid jälle sellele tasemele, et inimesed, kes neist enam osa võtta ei julge, taas kaasa lööma hakkavad!\"

Tulin natukene aega tagasi töölt ja kodus ootas mind pakk avastajalt!
Paki sisu oli sügiseselt pruunides toonides.
Marineeritud riisikad (minu lemmikud), imeilusa heegeldatud pitsiga käterätt, kaks padjapüüri, pisikestes tikitud roosidega kotikestes küüslaugu ja tokkroosi seemned. Ja siis veel pikk kiri paki saamisloost.
Loodan, et avastaja lapse tervis on nüüd parem ja nad saavad varsti koju (kui nad veel pole).

Aitäh Sulle avastaja!





Mina tegin paki tulihobule, lähemalt lugege Tema blogist:






Ja mul oli eile sünnipäev
Ämm tuli martsipanitordiga:



Ja ise läksin tööle enda tehtud võileivatordiga: