Vahel tasub nina ka prügikotti pista, mina täna just nii tegin ! Nimelt ootasid meie uues kodus - vanas majas prügimäele viimist paar musta ja suurt kotti, kuhu endine omanik oli korjanud prahi. Praht oli kuulunud inimestele kelle kodu seal oli aastakümneid olnud. Pööningul leidunud juurdelõikuse vahekadude põhjal olin jõudnud juba järeldusele, et õmblemine polnud selles majas võõras töö. Koi nagu ma olen, korjasin need kokku, pesi ja triikisin ära, lubades endamisi, et teen neist miski lapitöö, meenutama vana pererahvast. Tänase prügi juurde tagasi tulles



Mõtlesin, et hoian ka need alles, kuigi nad on üsna lömmis, eriti vasak poolne. Uurides neid ja avastasin, et see eriti lömmis on hõbedast ja puha. Majalaenu sellega ära ei maksa
aga tore talisman saab sellest küll ja pööningulapid saavad ka uue elu, kui tuleb sobiv idee!

Teksapadi, saab ka enesele kaaslase, pealmine pool on juba valmis heegeldatud.



Lõngaks on Capri ja kulus mõlemat värvi 1 tokk, heegelnõel oli vist 2,5. See on valmis juba mõnda aega, tegin ühe soojaga, kui sai pisihaldja piimaimejale tekilappe heegeldatud.