Viltisin mina
koos liisbetigapäkapikusussi.

Tulemus on selline naljakas. Loodan, et poja leiab jõuluajal sussi seest ikka miskit meelepärast, mitte aga naerukrampides päkapiku.
Tahtsin, et nina oleks sussil VEIDI püsti. Nüüd on aga sussil mingi sarv

. Vaatan, ehk saab seda kuidagi põnevamaks muuta.
Pildi püüan ka parema teha, päevavalges.
Vahetasin ka eelmises postis pildid ära, sai veidi kobedamad pandud.
Valmis sai! Enda arvamus on, et nii ja naa. Sai teine tehtud mõeldes ühele kangale, mis ootab seelikuks õmblemist.


Pildid võiks muidugi paremad olla. Said teised kiiruga tehtud.

, ma olen nii rahul, et isetegijate ( Harjumaa ) kokkusaamisel lõpuks ära käisin. See oli väga tore koosviibimine ja andis VÄGA palju teadmisi juurde. Ma ise enne tulemist-minemist lootsin, et see on selline mõnus emotsioonide SPA ja seda ta oli, vaim on virge ja meeleolu taevas.
Läksin mina sinna
lumehelbeid meisterdama, seda ma ka tegin. Tänud sulle Ampsak, et traati ja õpetussõnu olid nõus jagama. Mina ju ei teadnud milline see traat peab olema ja õige jätsin loomulikult koju. Kuid Ampsak oli nõus õpetama ka pärlitest lihtsat spiraali tegema. Tal oli
enda oma kaasas, tõsiselt ilus ja nii me õpetust palusimegi, Muhv ja mina. Üleõla piilujaid oli kindlasti veelgi. Mdm beadalot oli ka õpetaja rollis, suured tänud Sulle ka.
Et, meelest ei läheks proovisin õhtul kohe teha ka. Kuna aga niit sai otsa ja jätkata ei osanud jäi töö poolikuks. IT lehele ei saanud ka tulla, kuna poja magas arvutitoas

Kuid plaan täna jätkata.

Ja veel SUURED TÄNUD Muhvile ( ka Ampsak oli abiks ), kes jagas kudumis teadmisi. Poja vest seisis, kuna ma ei osanud silmi ilusti-kenasti üles korjata. Nüüd olen targem ja püüan vesti lõpetada. Tänud kõigile, kes kohal olid, sest abistavaid ja õpetavaid lauseid tuli igast suunast, tuli olla ainult tragi neid kinni püüdma.
Olen püüdnud ka traati väänata vahepeal. Tegin enesele ühe käeketi ja kõrvarõngad.


Mulle endale meeldivad, sellised kerged ja rahulikud. Üks pilt ka päevavalguses tehtud

Ja veel pusserdasin ühe sõrmuse, sõrmusetoorikule.

Samades lillades toonides tegin sõbrannale kaelakee, kõrvarõngad ja käevõru aga unustasin pildistada. Kogu selle pärlimajanduse suhtes tahan tänada Mdm beadalot`i, kelle õpetused ja tööd on foorumis SUUREKS eeskujuks

.
Oma kiired kohustused ( eelmine postitus ) sain ma ilusti tehtud ja nüüd teen jälle seda mis meeldib ja mis tuju on. Muidugi esimesena püüan vestid lõpetada ja poolik kingitus tuleb lõpuni teha, sest olen ju päkapikk.
Aega võttis aga loodan, et asja sai, nimelt olen lõpuks miskit ikka teinud ka. Kuigi jah, ühegi valmis asjaga eputada just ei saa aga enda kohta olen üsna tubli olnud.
Palusin abi
Ilutegijalt, et ta tõlgiks mulle Novita sügise numbrist vesti õpetuse ja ta tegi seda

, kahjuks liiga ruttu

. Nimelt oli mul paar kiiremat asja vaja toimetada aga kui sain õpetuse oli kiireaeg kohe möödas ja mul vaja vestiga algust teha. Mõtlesin, et proovin paar rida.

Täpselt nii paar ma neid

. Oh mind

Lõngaks on Novita Kuura, mõnus pehme lõng.
Ja kuna kiireaeg oli endiselt kaugel oli vaja alustada ka pojale vesti, et oleks neid poolikuid töid

.

Kuid nüüd on selline kole lugu, et need vestid peavad ootama oma lõpetamist veidike, sest kiirest ajast ja kiiretest töödest on saanud väga kiired ja muret tekitadad kohustused. Mul on vaja nimelt lõpetada ühed püksid ja teisi pole ma veel alustanudki

+ pean veidi pärlitega pusserdama. Sõbranna ostis ühe kee, mille palus ümber teha ja lisaks soovis ta veel kõrvarõngaid ja käeketti. Vaatan, mis saab.
Peas tiirleb ka see, et olen päkapikk, teinud pole veel miskit aga pisikesed ideed ikka sähvivad peas, tahaks anda ju endast parima.
Ja mis veel, mulle jäi silma selline koos kudumine
Oi, kuidas sooviks sellist vööga kampsikut, ei tea kas julgen kampa lüüa. Ma pean nüüd ruttu oma poolikud tööd ja kohustused lõpetama, et siis teiste tuules end ületada.
Piilun veel sellist pisemat projekti nagu Vogue lillesall, aga näis.
Ja lõpetuseks üks padjapüür, mille õmblesin pojale jookstes valmis. Sai lapsele padi ostetud aga püüri polnud. Muidugi tuli see mulle meelde alles magama minnes, nii saigi issi pooltundi veel last lõbustada, et emme saaks kribinal selle valmis

. Oh mind rongaema

Ja nüüd tööle, ise ei saa ükski asi valmis, ikka tegema peab.