Kukkur ja kaelakee

Eurode tulekuga on mõistagi tulnud käibele hulgaliselt sente, vahel on nii, et sendid ei mahu rahakotti ära Siis tuli mõte meisterdada peenraha jaoks eraldi kukkur. Ostsin väikesed kotirauad, valisin välja efektse siidist pealis- ja musta värvi voodrikanga ja asusin kotiraudade järgi lõiget konstrueerima. Kui kott valmis siis kinnitasin käsitsipistetega kotiraudadele.
Vahepeal oli mul suur polümeersavi vaimustus Voolisin siis Sernitist mustrilised pärlid, torkasin augud läbi ja kuumutasin need praeahjus. Ostsin juurde sobivat tooni pärlid ja hõbedased pärlikapslid ning vahelülid. Kuna kaelakee on nii pikk, et mahub vabalt üle pea, siis kinnitust ei olnud vaja panna.

Tuhkatriinu lugu

Koristasime pööningut ja leidsime tütre nuku, mis oli ammu unustuse hõlma vajunud. Tegemist Saksa nukuga, mis oli nõuka ajal defitsiitkaup. Mäletan, kuidas sai Nooruse poes järjekorras seistud ja see ilus nukk tütrele ostetud. Nostalgialaks missugune Nukul vanust praeguseks vast 23 aastat.



Võtsin siis kätte ja tegin nukule uuenduskuuri. Pesin puhtaks, kammisin ära ja õmblesin selga uue kleidi Nukuriiete lõiked sain ühest tänuväärt raamatust, mille pealkiri on ,, Suur nukuriiete raamat", autoriks Tiia Tammes. Soovitan soojalt kõigile, kel plaanis nukuriiete õmblemine. Kleidiriie oli kodus olemas. Väga mõnus oli vihmase ilmaga toas istuda ja õmmelda, sain õmblemise kaifi tükiks ajaks kätte. Nii saigi pisut räämas Tuhkatriinust kaunis printsess.

Unenäopüüdja

Kuna ma näen unes igasugu jaburaid asju, otsustasin endale meisterdada unenäopüüdja. Legendi järgi püüab see halvad unenäod võrku, mis esimeste koidukiirtega põrmustuvad. Head unenäod libisevad mööda sulgi magajani Olin materjalid tasapisi valmis varunud: puidust rõngas, värvilised suled, pitspaelu, puidust pärlid ja jämedam heegelniit. Rõnga heegeldasin niidiga üle, vaatasin You Tube videost täpsemini järele, mismoodi see võrgu punumine käib. Lahe on see, et kõik unenäopüüdjad on erinevad Mind kõnetas just valge ja roosa värvi kooslus. Kui ma oma unenäopüüdja valmis olin saanud, siis leidsin netist värvuste tähendused. Valge sümboliseerib rahu ja tasakaalukust. Roosa soodustab uinumist, leevendab stressi, toetab naiselikkust, lõõgastab vaimu. Roosa on tingimusteta armastuse värv, avab südame ja aitab lahendada emotsionaalseid väljakutseid. Ju ma siis intuitiivselt valisin just sellised värvid, mille omadustest mul hetkel vajaka oli. Saab näha, kas mu unenäod muutuvad nüüdsest paremuse poole

Heegeldatud korv

Ostsin suvel Palamuse laadalt kahte värvi trikoopaela, plaanis oli heegeldada vaip. Kuid nüüd oli vaja hoopis lapselapsele mänguasjadele korvi. Ostsin heegelnõela nr. 10 ja töö võis alata. Algul oli harjumatu nii suure heegelnõela ja jämeda paelaga mässata, kohati pidi isegi jõudu rakendama.



Korvi mõõtmed 39x40, heegeldatud kinnissilmustega, põhi ovaalne. Värviüleminekutel ei meeldinud mulle sugugi mõte paelte sõlmimisest, sellepärast ühendasin need omavahel kokku õmmeldes, nii ei jää neid koledaid puntsakaid. Üks kollane suur kera jäi veel alles, nüüd pean plaani, mis sellega ette võtta, sest vaiba jaoks on seda vähe.

Pärlipross

Olen ammu imetlenud neid, kes pärlitehnikat valdavad ja muidugi pärlitest ehteid Üks hea tuttav natuke näitas mulle, kuidas neid teha. Andis mulle nõelad, helmed ja kivikese, ning aitas kivi pärlitega alusele kinnitada. Siis jäi meie õpituba soiku ja alustatud ese seisis ja ootas oma aega. Nägin shibori siidiribasid müügil ja tuli mõte neid prossi kaunistamisel kasutada. Youtubest õppevideosid vaadates hakkasin siis kunagi alustatud prossi shibori siidi ja pärlitega kaunistama. Prossi taha panin seemisnaha ja ääre viimistlesin pärlitega. Võib olla tehnilisest küljest pole mu pross veatu, aga visuaalselt jätab hea mulje. Abikaasa arvates, et kui kutsutakse, siis sobib sellega presidendi vastuvõtule minna Head EV aastapäeva teilegi!

Tõmblukupross

Nagu nähtub minu blogist, olen jätkuvalt prosside meisterdamise lainel Seekordne pross on tehtud tõmblukust. Kuskil kursusel ei käinud, olen selline iseõppija, abiks muidugi YouTube Armsad isetegijad, soovin teile ilusat 2016 aastat ja et teie nobedad näpud ei väsiks!

Helkurpross

Helkurpaelast Kanzashi lille tehnikas pross. Helkurpael oli selle tehnika jaoks pisut jäik, võib olla helkurkangast oleks lihtsam olnud teha, aga hakkama sain Originaalis tehakse Kanzashi lille hoopis siidpaelast, mis on määratult elastsem materjal. Selle daamiliku helkurprossiga, mis kaunistab mu tütre mantlikraed, osalen projektis ,,Ole nähtav ja särav" Algaski kõik sellest, et tütar saatis mulle lingi Kanzashi lillega ja soovis samasugust prossi ja et kasutegur oleks ka asja juures, siis tegin selle helkurpaelast. Tütrele meeldis pross väga, loodan, et teile ka

Tassisoojendaja

Juba ongi kätte jõudnud detsember, seega vaja hakata usinasti jõuluvana kingikotti täiendama. Ostsin tassi ja heegeldasin juurde vanaemaruudu motiivist tassisoojendaja. Motiivi keskel ja kinniseks sobivat tooni pärl. Heegelnõel 2,5, lõng akrüüli ja villase segu. Hea kingiidee sain ka seekord pinterestist.

Kass

Leidsin netist sellise vahva tegelase lõiked Kuna kassid on mulle väga sümpaatsed loomakesed, siis oli selge, et ma pean endale selle riidest kiisu meisterdama. Tahtsin, et see oleks padjana ja ka muidu mõnusalt pehme, siis sai materjaliks valitud fliiskangas. Nii sündis lahe lebokass, teda on mõnus kaela ja pea alla panna või vaadelda diivanikaunistusena.

Öökullimüts

Heegeldasin tütrepojale öökullimütsi. Kirju värviüleminekutega lõng, heegelnõel 2,5. Idee sain Pinterestist, pildi järgi pusisin- leiutamist pisut oli, aga hakkama sain Vanaema õnnelik, tütar rahul ja lapselaps muidugi ka. Praeguste sügisilmadega paras kanda

Õlasall

Mulle meeldivad nunovilditud sallid. Internetist uurisin ja vaatasin YouTubest õppevideot. Algaja katsetuseks ei julgenud kohe siidisalli viltima hakata, siis proovitööks ostsin hõreda tekstuuriga valmis salli, et esialgu sinna peale viltimist proovida. Kõige rohkem aega võtab sallile villaloorist mustri kujundamine nö. loominguline protsess Edasi on juba tehniline teostus pesuseebi, vee ja lihasjõu najal- mis on samuti nauditav tegevus. Esimene nunovilditud sall näeb välja siis selline.

Vilditud saunamüts ja seebid

Sain käe valgeks viltimises. Olen proovinud märg- ja kuivviltimist. Villaga tegutsemine on väga teraapiline. Märgviltimist naudin vist rohkemgi, nii mõnus on suvel õues vahutada. Vilditud seepe olen palju ära kinkinud. Saunamüts on laval olles lausa asendamatu.

Satsisall

Üks satsisall oli mul olemas, sain paar aastat tagasi jõulukingiks. Nüüd leidsin teise ringi poest satsisalli lõnga, mis oli nii pehme ja mõnus, et ostmata jätta ei saanud. Vist sisaldab angooralõnga, kuid kontrollida seda ei saa, sest etikette lõngaga kaasas ei olnud. Igatahes otsisin välja vardad 4, 5 mm ja salli tegemise video YouTubest ja kudumine (mida ma mitte üks teps ei harrasta) võis alata. Vardale lõin 9 silma, kudumine edenes kiiresti ja pikkust sai sall 1 m 15 cm. Väga säbruline satsisall ei tulnud, kuna lõng iseenesest on üsna raske ja kukkuv.

Mõmmik

Olen karupoiss 50 cm pikk, liikuvate käppadega, nimeks sain Sebastian. Õmblema inspireeris Inga Talvise raamat ,, Õnnelikud päevad Jaago talus", kus olid olemas vastavad lõiked. Nüüd ma siin istun tsillade keskel ja unistan, et väike Henry võtaks mind enda mängukaaslaseks

Küünlalatern

Katsin tühja meepurgi Cernitiga ja meisterdasin sellest haldjamaja- küünlalaterna. Õhtul on ilus vaadata kui akendest ja ukseaknast paistab võbelev küünlaleek.

Polümersavi lummuses

Cernitirullid Millefiori tehnikas. Olen teinud erinevaid ehteid.

Küünlad

Veebruar on küünla- ja sõbrakuu. Päevad on küll pikemaks ja päikeseküllasemaks muutunud, kuid õhtud on endiselt pikad ja pimedad. Eile mõtlesin, et mida meisterdada sõpradele kingituseks. Tuli mõte ise küünlaid valada, mõeldud- tehtud. Jällegi läksid käiku šokolaadikreemi klaastopsid, kuhu valasin sisse erinevat värvi sulatatud küünlavaha. Kindlapiirilise triibu saamiseks tuli enne uue kihi peale valamisel eelmisel kihil ära hanguda. Tahiks panin klaastopsi püsti ühe küünla, mille lõikasin eelnevalt pikkuselt sobivaks. Sulavaha sees kippus tahiks pandud küünal küll vägisi viltu vajuma, kuid selle vältimiseks leiutasin kiirelt pliiatsitest ja pesulõksust konstruktsiooni. Sellised said siis sõbrapäevaks kingituseks valminud küünlad. HEAD SÕBRAPÄEVA ISETEGIJA BLOGIJATELE!

Riidepuust ehtepuu

Mulle meeldivad ehted ja seega olen neid endale ka arvukal hulgal soetanud. Kuigi arvan, et ehteid pole kunagi liiga palju, siis pean vist oma sõnu sööma- ühel hetkel avastasin, et kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõngad ei taha hästi ehete laekasse ära mahtuda. Lisaks ruumipuudusele kippusid kaelakeed omavahel puntrasse minema ja nii oli sobivat kaelakeed sealt tülikas leida. Ja milleks ehete ilu laekasse peita? Nii sukeldusin internetti ja leidsingi geniaalse lahenduse, kus oli kasutatud tavalist riidepuud, mille külge oli kinnitatud konksud. Riidepuu kaunistasin decoupage tehnikas, konksud kruvis külge abivalmis abikaasa. Nii valmis ehtepuu, mis on praktiline ja pakub ühtlasi ka silmailu.

Riidest korv

Olen jätkuvalt õmblemise lainel. Internetis surfates nägin sellist korvikest heegelnõelte, varraste ja lõngade hoidmiseks. Ma ei tea, kas see on ainult minu ,,kiiks", aga nähtud idee ,,kummitab" peas kuni selle teostuseni Materjal: linase puuvilla segu kangas, (vooder samast), vahele õmmeldud tugevduskangas. Mõõdud: 74x 22,5, tasku kõrgus 10 cm, põhi 22,5. Nüüd on kõik käsitöötarvikud kenasti ühes kohas

Piparkoogid

Piparkoogid käivad paratamatult jõuludega kaasas. Kui lapsed olid väikesed sai igal aastal piparkooke meisterdatud. Vahepeal olen mitu aastat piparkoogiteos pausi pidanud. Sel aastal otsustasin oma pereliikmeid üllatada nimelise piparkoogiga, kuna leidsin uuskasutuskeskusest teiste toredate kujundite hulgast suure südamekujulise piparkoogivormi. Glasuurid ja taigen on poest ostetud.

Minu jõulukardinad

Need kardinad riputan alati jõuludeks ja aastavahetuseks kööki akende ette jõulumeeleolu loomiseks. Asi sai vist alguse enda kombineeritud ja heegeldatud äärepitsist. Vahepeal heegeldamise ind rauges, kuna punane heegelniit sai töö käigus otsa (ei osanud materjalikulu arvestada), poest täpselt sama tooni ei leidnud siis üks hea kolleeg tõi mulle rulli Iirist oma niidivarudest. Pitsiribad valmis, leidsin poest sobiva kanga. Õmblesin poolkardinad valmis ja äärepitsi külge. Hiljem said kardinad täiendust veel punase vuaali osas

Õmmeldud sokid

Nägin Hõbevalge blogis väga ilusaid ja jalas hästi istuvaid õmmeldud sokke. Kuna samast leidsin ka soki lõiked, siis tuli kohe tahtmine endale ka ühed soojad fliisist sokid teha Fliiskangast ostma ei tormanud, otsustasin kasutada koduseid kangajääke. Sellest karudega kangast õmblesin kunagi pojale pusa ja nüüd siis veel endale sokid. Aitäh, Hõbevalgele inspiratsiooni, lõigete ja valmistamise õpetuse eest

Õmblemine

Kuna ma ei oska köögis ilma põlleta toimetada, siis oli jälle kord aeg oma põlledele lisa õmmelda. Kangas sai ostetud veel krooni ajal Elvast. Vaja oli trükitud kangast detailid välja lõigata ja valmis õmmelda. Niisiis olen rikkam põlle, köögikäterätiku, serveerimisrätiku ja pajakinda võrra

Pisut keraamikat

Heegeldatud suvemüts

Heegeldasin suvel lapselapsele eesti rahvusvärvides mütsi, erisooviks oli selline mütsitutt nagu Lõunakeskuses müüdavatel käsitööna valmistatud mütsikestel. Polnud aimugi, mismoodi seda teha, käisin siis neid mütse seal piidlemas ja saingi hakkama samasuguse mütsitutiga. Materjaliks heegelniit Iiris, heegelnõel nr. 2,5. Lapselaps kandis mütsikest rõõmsalt kogu suve

Soutashe tehnikas pross 2



Niisiis meisterdasin veel ühe soutashe tehnikas prossi, kuid seekord valisin pärliteks poolvääriskivid. Tunnen, et päikesekividest valmistatud pross on elavam ja soojem kui plastmasspärlitest pross, kuigi kaalult on raskem. Seekord siis sügistoonides. Päikest kõigile

Heegeldatud pontso

Projekti ,,Rege rauta suvel, vankrit talvel" raames sai valmis minu motiividest heegeldatud pontso. Mohäärlõng, heegelnõel nr. 2,5; Motiivi muster ja õpetus on võetud heegeldamise raamatust. Tavaliselt on motiivide ühendamine tüütu tegevus, aga siin sain motiivi viimase reaga heegeldada motiivid kohe omavahel kokku. Probleem oli selles, et lõnga jagus täpselt ainult pontso jaoks, kuid narmaste jaoks mitte. Vahepeal oli see lõng poest otsa saanud ja nii pidin narmaste jaoks otsima ja sobitama värvuselt samasugust alternatiivi ( akrüül- ja peenike mohäärlõng). Nii valmis sügis- talveks soe ja nägus pontso.

Kohvitassi alused

Heegeldasin kohvitasside alla väikesed linikud. Näidisena kasutasin ühte vana linikut. Materjaliks roosa iirisniit ja valge heegelniit.