Lugu sellest kuidas Linca äkki käsitööd tegema hakkas... ehk lugu sellest kuidas harutamine teeb meistriks!
Tere üle mitme nädala!
Mõned pildid ka sellest, mida teinud olen. Väga palju polegi

Lugenud rohekem, kui muidu. Lõpetasin hiljuti oma lemmikkirjanik John Irvingu viimase eestikeelse raamatu "Kuni ma su leian". John Irvingu teoste gurmaaniks hakkasin juba ammu, kui leidsin kunagi ammuammu raamatukogust "Garpi maailma". Täiesti minu maitse järgi lugemine. Meeletult hästi kirjutatud. Suurepärased karakterid, keda ta kirjeldab suure soojusega. Ta kirjutab iga veidriku inimlikuks ja see kõik toimub nii stiilse huumoriga, et anna olla. Nüüd loen Zadie Smithi "Valgeid hambaid" ja see on ka väga hea.
Kaks torusalli, millest üks peagi oksjonile tuleb.



Mis oleks mu blogi postitus ilma eheteta

....
"Sireliaed on lukus":


Lihtsad, aga mõjusad teokarbid:



Malbe ja õrn tellimustöö:

Katsetasin midagi ingli kujuga:

Ning sürr värvi ja materjalivalik spetsiaalselt mulle endale mõeldes suvele. Türkiis (ilmselt sünteetiline), roosakvarts, kuukivi, käsitsivalmistatud klaashelmed, kassisilm ja klaas.

Ilusat teisipäeva!
Täna tegime albumeid, see oli tõeliselt hea ja vahva, mida Vikike meile õpetas. Suur suur aitähh sulle, Vikike!
Minu album tuli pitsiline ja lilleline, helesinine ja roosa. Kingitus ühele neiule.



Luban, et teen peagi veel mõne albumi!
Aitähh Esstile kõige hea ja parema eest

!
Kolm ehet. Must kee, millel ees kaks suurt kinnist.

Helesinine käekett.

Valge klõbisev käekett.

Ja mobiilikott minu alalõpmata kaduvale telefonile. Aru ma ei saa, mis ime see temaga on. Alati on kadunud; kui kunagi uue peaksin ostma, küsin ilmselt sellise variandi, mis nii tihti ei kao

Seoses sellega tuleb mulle meelde selline film, nagu "Along Came Polly", kus Anistoni tegelasel pidevalt võtmed ära kadusid ja siis tal oli pult, millele vajutades võtmed huilgama pistsid. Või midagi sellist. Aga tõenäoliselt oleks sel juhul mul see pult kogu aeg kadunud.... Mobiilikoti puhul saadan soojad tervitused Tintsikule, kes õpetas, kuidas õmmelda kotti ühe õmblusega nii, et vooder juba küljes on.

saukisauki!
On hea, on hea, on nii imeliselt hea.
Miks hõiskab hing - ma isegi ei tea.
Kõik mured pagendand on päeva selgus
ja südames on Päikse enda helgus.
las lendab sajand see! Ka teine! Kolmas!
Ma praegu õnnelik. Ja kõik on korras.
Võib-olla homme kuskil nurga taga
ma nutan oma tänast kergust taga,
kuid see ei loe, sest praegu - las kõik tulla.
mu rõõm on nõnda suur, et võiksin surra.
Või armastada - ükskõik, keda teist.
Või andestada - kolmandale meist.
Või... ah, ei tea, ei tea, ei tea -
on hea, on hea, nii imeliselt hea...
---Ave Alavainu---
Ilusat - imelist - sädelevat - julget - rõõmurohket - põnevat ja õnnelikku uut aastat!
Portselan klaasiga:

