Lugu sellest kuidas Linca äkki käsitööd tegema hakkas... ehk lugu sellest kuidas harutamine teeb meistriks!
Vanal aastal antud lubadused jäägu vanasse aastasse.
Imedemaa-eri.
Meie tubli meistrimees Rein ehitas oma osavate kätega Sammeli kuudi, kus koerad lapsed saavad pisut patjadel puhata ja aknast piiluda

. Sammeli oli nimelt Ilon Wiklandile väga oluline neljajalgne sõber.

Stend, mille Ege ja Reinuga kolmepeale välja mõtlesime ja Rein teostas. Pehme, riidega kaetud ning raamitud infostend.

Riidenagi, samuti pehme vooderdusega. teostus kanga, klambripüstoli ja vatiiniga jämedale lauale. Käsitöö on ka sepistatud nagid, mis pärinevad ühelt osavalt Saaremaa sepalt. Ning maalitud riidepuud minu poolt.

Arstikapp. Teatavasti kui tegeleda käsitööga, võib ikka juhtuda, et vaja läheb plaastrit või muud tarvilikku.

Pöialpoisituba, mille tegime ja sisustasime samuti Reinu ning Egega kolmepeale.



See siis salajaseks piilumiseks.
Aga vot Ege on niisugune inimene, kes oskab teha KÕIGE-KÕIGE filigransemaid ja armsamaid pisiasju.
Siin on ainult mõned tema tegemised:





Lõpetuseks üks imearmas pisike tuba-pilt, mis pärineb ühest imelisest Stockholmi vanakraamipoest. sellist tuba tahaksin omale ka

Ilusat ja põnevat vana-aasta lõppu!!!!!!
Pisike albumijärg. Roheline väike A5 album. Nööbipuuga. Lehvidega. Kaante puhul kasutasin pehmet fliisikihti kanga all, et kaas nunnu ja pehmik oleks


Ning kaks A4-suurusega kindla otstarbega albumit.


Ning järjekordne näide sellest, et ei suuda ma Samaariast ostmata ära minna, kui seal mõni väike laegas, toos või karbike on, mida tuunida saab. See oli armas, aga kulunud olemisega puust karbike jänesega. Kiskusin vanad kaunistused maha, vooderdasin, pitsitasin, paelastasin, pärlistasin ning roosistasin selle. Ehk siis kodustasin


