Lugu sellest kuidas Linca äkki käsitööd tegema hakkas... ehk lugu sellest kuidas harutamine teeb meistriks!
Sügis tulebki. Lasteaed ja trenn ja autokool ja kõik muu. Ma pole kunagi olnud juhilubade tegemisele nii lähedal, panin end järjekorda

.Uskumatu vist, et mõni inimene ei oska veel autoga sõita, icic. Ok, tegelikult tunnen veel paari inimest. Mul on hea kondimootor ja ka tore jalgratas see-eest, siuke vanaaegne ja aus. Ämma vana postiratas. Sellega mul ühel päeval omad plaanid...
Eile vurasin omale kauaoodatud ja vajaliku pesulõksihoidja. Lapitehnikas ja voodriga. Mehe vanadest viigipükstest ja valgest särgist. Äkki ja ühekorraga. Plaanisin koti küll heegeldada, osa oli valmis ka, tükk aega tegin

. Aga kui ei tule, siis ei tule. Pole mõtet sundida, tuleb lasta asjadel omal ajal omal kujul endast välja tulla

Sai eesti-meelne, sest eestlane olla on ju uhke ja hää

Üks vana asi ka, mu äraolekul oli ehetevõistlus. Minu tööl ei läinud just kõige paremini, aga mulle endale see väga meeldib. Siuke kärts värk ja tahab tagasihidlikku riietust, muidu läheb liiga kirjuks kätte ära.
Nii, lõpuks ometi ligipääs oma arvutile ja failidele ja programmidele

Mõningased jutud siis ajada mul oma blogiga

.
Puhkus maal pole võrreldav puhkusega linnas. Maal on puhas õhk, värske toit põllult-aiast, palajasjalgsed lapsed, vann õuel, loomad, puhkus tohutust infovoost ja saginast, vähem poodlemist, võimalus soovi korral pisut sassis ja kasimatu olla, maasaun ja mida kõike veel. Superilm oli kaa. Nüüd linnas aga käsil remont, meie pere stiilis ikka veniv nagu kapsauss ja täis ootamatuid pöördeid
Käsitööjutust ilmselt kõige olulisem on heegelteki valmimine mõni aeg tagasi. Nüüd jäävad veel ääred ja põhi, aga siis kui uus magamistuba ja voodi valmis saavad. Ühesõnaga läheb aega

Ise olen õnnejunn ja imestan ise ka, et nii püsiv ja tubli olen. Peaaegu 3 kuud läks aega. Nii suur sai, et ei tahtnud pildi peale jääda

Ehteid olen ka endale omale kandmiseks nikerdanud, mõned neist siis teile ka vaatamiseks:





Prossid mule endale hirmsasti meeldivad, vaba käega sättisin ja põimisin tamiilile hunniku pärleid ja siis kinnitasin traadiga prossialusele.
Ja siis veel imearmsad villased käpikud, mille ostsin Kuivastu sadama Muhu käsitööpoest, kus on imevahvaid asju.

Muhus nägin ühes poes veel meeste musti boksereid, millele olid muhu maasikad peale tikitud, nii armsad

Muhulased oskavad head käsitööd teha
No nii, mis siis ikka pikalt, sügis käes ja mulle sügis meeldib. Küll lühike, aga väga ilus osa sellest. Lõhnavad õuna- ja ploomiaiad, pisike ilus kurbusetunne, kirjud lehed, pihlakad, seened, ohh kui armas. Soppa ma ei poolda.
Pisike vahearuanne: pisut üle poole voodikattest on valmis

.

Nüüd aga Saarde puhkamaie, juhuu!!!!!! Koos heegelnõelaga muidugi

Ja et kehv suusailm pöörduks kenaks suveks!!!!!!