Kaelakee ja kõrvarõngad. Süda ja lihvitud helmed seisid kodus juba mõnda aega oodates, millal ma neist midagi tegema hakkan, aga pole nagu mõtteid ka olnud. Nüüd sain valmis ja ise olen rahul.

Paar päeva tagasi tegin endale sellise karvase jaki või jope või mida iganes ta on. Kasukaks vist ei nimetaks. Täna käisin esimest korda väljas sellega, et ära testida. Soe oli küll.
Lihtsa lõikeline, ees kaks taskut.

Täna tegin ühe kaelakee.
Kasutasin selleks 12mm lihvitud helmeid, veel säbrulisi ümaraid 6mm, organzapaela 6mm ja ise heegeldasin niidist 3 paelakest, millest ajasin läbi helmed. Pärlid ja organzapael pärit helmehaldjalt.



Ühe pildi tegin lume peal ka, värv paremini näha

P6rguKiz kirjutas oma nukunostalgiast ja minul tuli ka tahtmine midagi teha tütre nukule. Arvasin, et ta ei ole veel huvitatud nukuriietest, aga peale nende valmimist, pidin koguaeg aitama uuesti riideid selga panna, sest ära võtta oskas ta neid väga hästi.


Kombekas nuku seljas on tehtud vanemale tütrele, umbes 10a.tagasi.


Täna õue minnes arvas ta äkki, et nukk tuleks kaasa võtta.Varem pole ta selle peale tulnud. Arusaadav ju varem olid nukul kindad,sokid mütsid kõik puudu.

Seisid mul kodus sellised püksid.
Keegi nendega enam ei käinud. Aga pükste allääres olev tikitud muster ei lasknud neid ka ära visata.
Tegin nendest teksadest siis koti nüüd.


Seest tepitud vatiinist voodriga, et vormikam püsiks:


Ja pealt lukuga:


Roosale ribale panin mõned kivikesed.

Mehele ka midagi. Soojad voodriga püksid.
Tegelikult sain püksid juba valmis detsembris, aga oli ju nii soe, et püksid rändasid kappi. Täna mees arvas, et võiks jalga panna ja siis mullegi meenus, et sellised püksid tehtud sai.



OT: Väike modell teeb taga tähtsat tööd.

Pean vist liigitama selle töö vanade riiete totaalne muutumine alla, kuigi niiväga totaalne see muutumine polnudki.
Mitu aastat tagasi tegin suuremale tütrele mantli

Nüüdseks on see juba paar aastat kapis seisnud (jäi väikseks). Kuna kangas mulle meeldis pole ka ära visanud. Eile tuli aga selline äkkidee, et teeks sellest midagi. Mõtlesin, et teen koti. Kui käärid juba sisse lõin, tuli välgukiirusel uus mõte. Teen pisikesele tütrele mantli hoopis.
Lõikasingi mantli välja(voodri ka), poest tõin veel pruuni niidi ja luku. Õhtuks oli mantel valmis. Nii kiiret projekti pole mul vist veel olnudki.
Uus mantel siis selline:



Ja lõpuks on ka meile natuke lund antud öösel.

Olen juba mõnda aega tahtnud kududa pisikesele tütrele ühe seeliku. Jahedamal ajal just hea selga panna. Nüüd siis sain tehtud. Punane lõng on Red Heart Atlanta.
Seelikul on 8 paani ja neid eraldab palmiku rida.


Peale katsetasin seda kuulsat lillekest (arvan, et tuli välja küll ).


Alläärde heegeldasin satsi sammastest.

Lapse seljas ka!

Täna sain valmis oma koti, mida olen teinud juba mõnda aega.
Algul ei olnud eriti ideid(oli vaid materjal), kui midagi hakkas juba tulema, viskasin pooliku koti jälle kappi, sest ei teadnud ikka täpselt mida tahan. Ja peale selle masin ka väga hästi ei tahtnud õmmelda. Täna siis võtsin end korralikult kätte ja tegin koti valmis. Ise olen rahul! Kott sai piisavalt mahukas, voodriga ja seest väikese lukutaskuga ja pealt lukuga. Materjaliks on kunstkarusnahk, nahk ja pärleid.

Selline ta mul siis tuli:


Kott seest:


Linnuke kotil lähemalt:

Mina tegin täna ühe kaelakee. Kaks rippuvat kaart on eelpainutatud traadist. Rohelised pärlid peaksid olema kassisilmad äkki. Enda teadmata olid mõned sellised kodus olemas.




Võiks arvata, et nüüd vaid ehteid meisterdan, tegelikult pooleli veel üks kott ja sokid.

Vest

Minu selle aasta esimene tegemine. Tegelikult sai alustatud juba eelmisel aastal.
Eesosa on karvast ja tagumine osa kootud Novita Juliast.Ees on lukk ja allääres kootud natuke soonikut.