Kahekümneteine ja kahekümnekolmas kohvikott

Üle pika-pika aja tegin ma jälle käsitööd.
Lihtsalt käsitöösoolikas on läinud kaduma. Kadunud siiani. Muud huvid trügivad peale koos kevadega. Ma pole isegi mitte ühtegi käsitööblogi lugenud. Pole aega ega tahtmist.
Teha oleks vaja palju. Lapsed kasvavad riietest välja ja milleks osta poest, kui saab ka ise teha?
Kuid see tegemine on nii raske, kui pole tuju.

Kohvikotid õmmeldud ja maha müüdud. Lähevad Eestisse.