Vanast uus

Kui kudumist ja heegeldamist mõistus ei võta, siis tuleb õmmelda.

Abikaasa tekitas idee, mida teostasin.

Algas kõik sellest, et kaks tagi, mis aasta tagasi veel selga läksid, jäid ajapikku väikseks. Jõusaal süüdi
Teksatagil varrukad lühikesed ja karvasel õlad kitsad.
Seisid kapis ja ootasid, et keegi need kuhugi annaks. Ja siis tekkis mehel idee… taaskasutamiseks.
Ta leiutab üldse selliseid huvitavaid ja \"kergeid\" ideid ideid

Teksatagil harutasin varrukad ja krae maha. Avasin ka nööbi – ja nööpauguliistu õmbluse ja allääre.
Karvasel tagil harutasin eest luku, seest taskud ja krae.
Kui kogu jutt napilt kokku võtta, siis ühendasin karvase tagi teksatagi alla. Et oleks nagu talvisem käima



Aga kui pikemalt rääkida, siis… Kõigepealt õmblesin ühe varruka tagi külge. Siis vaatasin, et õlad jäävad alumisel kitsaks ja lõikasin poolde selga sissevõtte, kuhu õmblesin alla sama materjali (1 tasku). Siis ühendasin teise varruka.
Nüüd peitsin alumise tagi nööbi – ja nööpauguliistu alla, õmblesin kinni ja see järel tegin sama alläärega. Ja lõpuks ühendasin krae. Kraele vaja veel kinnitus mõelda, aga seda teen ma magama jäädes (kummitab kindlasti ), sest hetkel ei ole parimat ideed, on keskpärased ainult

Polnudki nii hull pusimine, kui algul arvasin Isegi ühtegi nõela ei murdnud (kasutasin 110 nõela) ja kordagi ühtegi uut õmblust ei harutanud ülesse. Ma ju selline inimene, et traagelniiti ei kasuta ja pole palju vaja, et valesti läheks. Õmblen otse või siis kinnitan nööpnõeltega.

Laisk, ühesõnaga