Kodukootud õngekotid (nr.45, nr.46, nr.47)

Meie perel on uus hobi - kalal käimine. Õngi rohkem kui inimesi , aga õnged paljad ja see mulle ei meeldinud. Poes maksavad need kotid hingehinda...
Mõeldud - tehtud. Õnged said omale kotid. Herr Abikaasaga mõtlesime, millised need olema peaksid ja siis lõiked joonistasin õngede järgi.
Voodriks teksariie, pealmine kangas aga selline, mida kasutatati mõned aastad tagasi sõjaväeriiete juures. Mu materjalitundmine on null, seega ei oska öelda, millega täpsemalt tegu.

Igal kotil on keskel peal sang ja all ühes otsas lukk. Kuna mul oli ainult üks pikk roheline lukk, siis teised kaks kotti said omale teist värvi lukud. Pole hullu ma arvan
Mõni tunnike tööd ja valmis nad olidki



Tegelikult oleks tahtnud natukene teistmoodi teha (laiali avatava pinali moodi, kui keegi oskab ette kujutada), aga kuna mu õmblusasjade varudes ei olnud pea 2 m lukku, siis jäi ära.
Sobivad nii ka

Kuidas ühest seelikust püksid said (nr.44)

Arabella Cordelia täditütrel oli kord üks helelilla vateeritud seelik. Ta ei kandnud seda enam ja ma sain endale, et äkki tahan midagi sellest tüdrukule õmmelda.
Täna vaatas see seelik mulle riiuli pealt vastu ja arvasin, et kui ta seal juba on, siis võiks sellest püksid õmmelda Mõeldud - tehtud.
Seeliku pikkus oli täpselt paras, nii, et üle ei jäänud midagi

Lõike võtsin viimasest Käsitööst, sügis 2008. Velvetpükste oma ja pikkusele 104.
Taskuid ei teinud, sest nii palju seda seelikut ei olnud. Aga mida ma panin lõike juures tähele, seda, et seal ei olnud märgitud tagatasku asukohta. Imelik. Või ei osanud ma vaadata?

Välja lõiates ma ühtegi õmblusvaru ei lisanud (alläärde ainult 2 cm pikkust juurde) ja püksid said täpselt parajad. Tüdruk keskkohast suhteliselt peenike ja ma kartsin, et kui ma lisan veel õmblusvaru, siis kukuvad jälle alla.
Ma olen väga rahul tema uute pükstega. Tundus, et talle meeldis, sest käis nendega juba õues pori sees möllamas ja ei kurtnud, et oleks ebamugavad
Vanast midagi uut teha on mõnus, kui see harutamise etapp vahele jätta

Viltlilledega poekott (nr.43)

Suvel sain ühe vana põlle omanikuks, aga mis nägi välja nagu uus.
Osa sellest lõikasin tulevase lapiteki jaoks ja osast sai poekott
Mulle meeldis see riie. Materjal midagi linase ja ma ei tea mille segu.

Lõiget ei ole olemas nii lihtsa asja jaoks

Koti suurus on 38 cm x 35 cm.

Peale tegin kolm lille, et kott nii igav ei oleks. Õhuke viltlill ja helmekarbi sisust paar asja.

Käevõru ja kaelakee Preili Kekutisele (nr.41 ja nr.42)

Kui Te avate helmekarbi, et võtta sealt mõned vajalikud asjad, siis tuleb "hoolitseda", et kolmeaastast seal samas ei ole, sest...
... siis on vaja, et Emme KOHE teeb talle käevõru, sest tal on VAJA! No tere tore eksole



Tegingi. Lisaks veel kaelakee kah.



Tore on, kui on helmeid, mida kasutada just selleks, ehk siis lapse jaoks
Preili kekutisele meeldis, nii palju kui tal neid käeulatuses oli, lisas enda külge Lubas homme isegi lasteaeda koos nendega minna

Lühike jakk mehele (nr.40)

Kui ma juulis Eestis käisin, käisin ka Abhakanis. Sai sealt igasugu kangast kaasa ostetud.
Üks puuvillane jaki riie ka, millest esimene jakk on siis valmis. Herr Abikaasale. Mitte selline, nagu tema soovis, aga selline, nagu mina arvasin, et võiks olla
Teine tuleb ka millalgi, aga siis täpselt selline, nagu tema tahab Vahepeal vaja hulk muid asju valmis teha.

Lõige: Burda 10/2002

Kuna mees on pikka kasvu, siis lisasin varrukatele veel 10 cm ja alläärde ka 5 cm. Oleks võinud alla isegi rohkem. Ülemistele klappidele tegin ka taskud alla, originaalis neid ei olnud.
Aga jakil peab olema palju taskuid. Isegi rohkem kui palju

Õmblesin kahel päeval kokku. Nende kahe päeva vahe oli aga nädal, sest lihtsalt aega polnud järjest. Natuke aega ikkagi võtab sellise jaki kokku ajamine
Nööbid on kolm korda kallimad kui riie ise. Kohutav, ma ütlen