Tere imeilusat laupäeva hommikut!

Päike paistab kõrgel taevas ja nii soe on, rõdu ees kased on peaaegu täislehtes ja järvel peegeldub järveäärne. Imilus vaade on. Jõin rõdul hommikukohvi ja mõtlesin, et millega ma siis viimastel päevadel olen hakkama saanud?
Mitu päeva olen oma vanu asju harutanud, tükk mitu head suurt kera lõnga ja valget puuvillast heegelniiti saanud.

Eile käisin Tampere linna peal oma musta motiivikotti katsetamas Päris mugav ja hea mahukas oli, aga tegin avastuse, et peaks ikkagi voodri ka sisse tegema ja paar pisikest taskut pisividinate jaoks, sest kui kott on suur, kes see siis viitsib kogu aeg sobrada ja asju otsida Ja mulle ikka ei meeldi, kui asjad läbi kumavad kotist

Tütrele sai selga pandud ka jaanuaris heegeldatud kampsun-müts ja jälle häda... müts ei seisa kuidagi peas Tirib ära... ja mis mul üle jäi, kui nöörid sinna heegeldada. Pole küll kõige ilusam, aga vähemalt seisab müts peas kauem, kui ilma

Ideid on palju aga midagi nagu teha ei oska. Nii imelik seis jälle

Nokitsen vaikselt ühe asja kallal heegeldada küll... aga see pole midagi erilist. Tunudb, et väga kiire pole käsitöö tegemisega, ei taha kuidagi edeneda
Oleks vaja õmmelda lapsele õues liivakastipükse ja üht teist veel, mõni ese aga vajaks kohendamist ja ümber tegemist...

Aga ega´s siis käsitöö eest ära jookse, päike küll...